Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 28. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksei Murzajevi kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2014 määrus Aleksei Murzajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 90 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt määruskaebemenetluses Aleksei Murzajevile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Aleksei Murzajevilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. Aleksei Murzajevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Aleksei Murzajev, 1-12-775, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 06.02.2012 otsusega tunnistati A. Murzajev süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 69 lg 7, 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 26.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust arvati alates 13.10.2011. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 13.06.2015.
2.Tartu Maakohtu 28.04.2014 määrusega jäeti A. Murzajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 Maakohus märkis, et A. Murzajevit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesolevat karistust kannab ta suures koguses narkootilise aine fentanüüli omandamise ja valdamise eest. Kuriteo pani ta toime katseajal. Varem on A. Murzajevit karistatud peamiselt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine ja narkosõltuvus. Kinnipeetav on selgitanud, et narkootilised ained olid soetatud enda tarbeks. Kuna sõltuvusega kaasnes suurem rahavajadus ja tema sissetulekud ei olnud piisavad, tegeles ta metalliga, sh seadusvastaselt. Kohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et tal on oma senise käitumise pärast häbi. Varasemalt ei soovinud narkootikumidest vabaneda, kuid nüüd on alustanud sõltuvusravi ja käib anonüümsete narkomaanide grupis. Vaatamata sellele pidas kohus A. Murzajevi kuriteo asjaolusid ja tema varasemat elukäiku ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavateks. Fakt, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, pole juba eelnevalt seadnud eesmärgiks oma käitumist parandada, ei tekita veendumust selles, et A. Murzajev sel korral oleks suuteline suhtuma tõsiselt kehtestatud õiguskorda ja varasemat eluviisi muutma. 2.2 Järgmiseks luges maakohus positiivseks A. Murzajevil distsiplinaarkaristuste puudumise, tema osalemise erinevates vangla poolt pakutavates programmides, treeningutes ja keeleõppes, tema motiveerituse jätkata haridusteed, soovi omandada keevitaja amet ning tema tegelemise sõltuvusprobleemiga. 2.3 Edasi märkis kohus, et A. Murzajev tunnistab varasemalt fentanüüli tarvitamist. Alates 2007. aastast oli igapäevane tarvitaja. Lisaks tarvitas marihuaanat. Põhjuseks, miks A. Murzajev varem oma käitumist muutnud ei ole, nimetab ta Tallinna Vanglat, kus ei pakutud sellist rehabilitatsiooni nagu Tartu Vanglas. Praegusel juhul peab A. Murzajev vanglas läbitud programme piisavaks, et vabaduses narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda. A. Murzajev on olnud väga pikaajaline narkosõltlane. Sellest tulenevalt ei tekkinud kohtul veendumust, et kinnipeetav on vabanemise järgselt suuteline täielikult oma elustiili muutma ja mitte enam narkootilisi aineid tarvitama. Narkosõltuvusest vabanemine on pikaajaline protsess ning selle tulemuslikkust ei garanteeri ainuüksi vanglas läbitud programmid. 2.4 Kohus, hinnates A. Murzajevi elamistingimusi vabaduses, tuvastas järgmist. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht. Ta soovib elama asuda Maardu Sotsiaalmajja, mis oli tema elukohaks enne karistuse kandmisele asumist. Kriminaalhooldaja on vestelnud Maardu Sotsiaalmaja sotsiaaltöötajaga, kelle sõnul nad ei soovi, et A. Murzajev vabaneks tingimisi ennetähtaegselt, kuna ta tegeles sotsiaalmajas narkootiliste ainete müümisega ning rikkus oma käitumise ja tegevusega elanike rahu. Kohtu hinnangul on pöördumine tagasi varasemasse keskkonda suureks riskiteguriks ja oht uuesti narkootilisi aineid tarvitama ning seetõttu kuritegusid toime panema hakata on suur. Kuigi A. Murzajev on selgitanud, et ei soovi suhelda vana tutvusringkonnaga, pole kohus veendunud, et ta varasema sõpruskonnaga sidemeid taasta. A. Murzajevil puudub vabanemisel ka
garanteeritud töökoht. Ta peab lähedaseks oma ema, kes elab samuti sotsiaalmajas, on invaliid ja saab töövõimetuspensioni. Seega ei ole emal võimalik A. Murzajevit materiaalselt toetada. Samal ajal on materiaalne kasu olnud eelnevate kuritegude ajendiks, mistõttu ebapiisav sissetulek või selle puudumine on oluliseks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel. A. Murzajev on selgitanud, et tal on tuttav, kes lubas talle töö leida. Kohus ei pidanud seda selgitust piisavaks. 2.5 Eeltoodud asjaoludel asus maakohus seisukohale, et A. Murzajevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus tunnustas, et kinnipeetav on vanglas viibides üles näidanud soovi ja motiveeritust oma elu parandada ning tal on tulevikuks plaanid. Samas leidis kohus, et riskitegureid, mis võivad A. Murzajevi viia tagasi vanade harjumuste juurde, on palju. A. Murzajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, tema varasem elukäik ja vabanemisjärgsed elutingimused. Sotsiaalse toimetuleku ning oskuste kinnistamisega on võimalik tegeleda ka karistust lõpuni kandes.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Murzajev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kaitsja rõhutab kinnipeetaval distsiplinaarkaristuste puudumist ja erinevates rehabiliteerivates ning taasühiskonnastavates programmides osalemist. Ta märgib, et A. Murzajev tegeleb aktiivselt jalgpalliga ja külastab kirikut. Kaitsja hinnangul järeldub sellest, et kinnipeetav on teinud enda kallal väga suurt tööd ning hinnanud ümber oma ellusuhtumise. 3.2 Kaitsja märgib, et A. Murzajevi ainus lähedane on tema ema, kes on invaliid, ta on töövõimetu ja saab väikest pensioni. Emal ei ole võimalik poega materiaalselt toetada, aga ta saab abistada moraalselt. Kaitsja kirjeldab ka A. Murzajevi tulevikuplaane, märkides, et kinnipeetav soovib õppida koolis, omandada keevitaja kutse, töötada, aidata oma ema, täita rahalisi kohustusi, luua oma pere. Elukohta pidas kaitsja A. Murzajevil garanteerituks, kuna ta on enda kohtuistungil antud selgituste kohaselt sisse registreeritud Maardu Sotsiaalmajja, millest tulenevalt on tal õigus seal elada. 3.3 Kaitsja lisab veel, et A. Murzajev lubab vabanemisel alkoholi ja narkootikume mitte tarvitada. Samuti ei soovi ta edaspidi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning on nõus täitma lisakohustusi. Kaitsja on kindel, et A. Murzajev on oma vigadest õppinud ja vanglas viibimine on ilmselgelt kasuks tulnud tema eluvaatuste ümberhindamisel. A. Murzajev muutis oma ellusuhtumist ja ei hakka rohkem seadust rikkuma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Murzajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
5.Apellatsioonikohus on seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkusega andnud hinnangu kohtule esitatud materjalidele ja teatavaks saanud asjaoludele nende kogumis ning jõudnud õigele järeldusele, et kinnipeetavat ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab positiivsena A. Murzajevi motivatsiooni õiguskuulekaks eluks, viimase aja head käitumist vangistuses (sh osalemist mitmetes taasühiskonnastavates ja rehabiliteerivates tegevustes ning vangla tööhõives) ja tema motiveeritust narkosõltuvusest vabanemiseks. Loetletu ei kaalu aga üles kinnipeetava puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid.
5.1 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigustatult leidnud, et kinnipeetava vabastamist ei võimalda tema korduv kriminaalkorras karistatus, sõltuvusprobleemidest tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks ja tema pigem mitterahuldavaks hinnatavad vabanemisjärgsed elamistingimused. Apellatsioonikohus jagab maakohtu veendumust, et kuivõrd A. Murzajevit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, ta ei ole varasemalt suutnud katseaja nõudeid järgida ja on sellel ajal ka kuritegude sooritamist jätkanud, siis tuleb tema poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu pidada arvestatavaks ka tänasel päeval. Samuti seab see kahtluse alla tema motiveerituse ja suutlikkuse täita kriminaalhooldusega kaasnevaid käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi. A. Murzajevi varasem elukäik näitab seega, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest (sh varasemalt neljal korral reaalselt kantud vanglakaristustest) enda jaoks õigeid järeldusi teinud ja karistused ei ole temale oodatud eripreventiivset mõju avaldanud. Riskikäitumise ohtu suurendab ka asjaolu, et kinnipeetava korduva kuritegeliku käitumise mustrisse kuulub narkootikumide tarvitamine. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna narkosõltuvusest vabanemine on pikaajaline protsess, siis arvestades kinnipeetava poolt narkootiliste ainete tarvitamist väga pika aja jooksul, ainuüksi vanglas läbitud programmid selle tulemuslikkust ei garanteeri. Narkosõltuvus oli aga üheks oluliseks põhjuseks, mis suurendas A. Murzajevi kuritegeliku käitumise tõenäosust. Vabanemisel temal töökoha ja sissetulekute puudumist on maakohus seega asjakohaselt vaadelnud täiendava riskitegurina. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et A. Murzajevi puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. 5.2 Toodu valguses ei sisenda usaldust kinnipeetava edaspidisesse seaduspärasesse eluviisi ei tema vastavad lubadused, tulevikuplaanid ega vangistusaegne eeskujulik käitumine. Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus asuda veendumusele, et A. Murzajev suudaks vabaduses täita talle pandavaid ootusi, s.o käituda õiguskuulekalt ja täita tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratavaid kohustusi. Kaitsja määruskaebuses toodud argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena.
6.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et A. Murzajev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 pst 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.Kaitsja vandeadvokaat N. Agarjova on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal dokumentidega tutvumisele 1 tund ning määruskaebuse koostamisele samuti 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 120 eurot. 7.1 Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 2 tundi. Arvestades, et N. Agarjova osales kinnipeetava kaitsjana ka maakohtus toimunud kohtuistungil ning sealesitatuga võrreldes ta määruskaebuses mingeid uusi argumente ei esita, tuleb õigusabi andmiseks kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku 3 pooltunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on A. Murzajevile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 90 eurot.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.