Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse
süüdimõistetu Sergei Sokolovski ja kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus
liik
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergei Sokolovski ja kaitsja Sven Sillari määruskaebused rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 28.09.2010 otsusega tunnistati Sergei Sokolovski süüdi KarS § 114 p 1, § 122 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks jäi 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 28.09.2010 ja lõpp 28.03.2017.
2.Viru Maakohtu 23.04.2014 määrusega jäeti S. Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja talle on garanteeritud töökoht, kaaluvad kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.
2.2.Tegemist on isikuga, keda on 7-l korral kriminaalkorras karistatud. Maakohtu hinnangul näitab korduv karistatus, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud.
Kinnipeetaval puuduvad küll distsiplinaarkaristused, kuid ta on varasemalt vangistuses viibides pannud toime vägivaldse isikuvastase kuriteo. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada, seda ka vangistuses viibides.
2.3.Maakohus leidis, et arvestades kuriteo, s.o mõrva ja piinamise asjaolusid ning teo raskust, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör, leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Lisaks on isikul diagnoositud narkosõltuvus, samas isik ise probleemi ei tunnista. Maakohus oli seisukohal, et nimetatud asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
2.4.Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Maakohus rõhutas, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et S. Sokolovski puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.
3.Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Sokolovski kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse ja vabastada S. Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse kohaselt on kohus lähtunud ekslikust eeldusest, et isiku tingimisi ennetähtaegne vabanemine kujutab endast erandit. Sellist järeldust KarS §-st 76 tuletada ei saa. Vastupidi, seaduse kohaselt on õigus ennetähtaegselt vabaneda kõigil vangistatutel. Ka mõrvaritele on tagatud võimalus vabaneda vangistusest pärast seda, kui on ära kantud pool mõistetud karistusest. Kaitsja hinnangul on just see ekslik arusaam KarS §-s 76 sätestatud seadusandja tahtest kaasa toonud selle, et kohus on ületähtsustanud S. Sokolovskit negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning samas alahinnanud teda positiivselt kirjeldavaid omadusi. Tegelikult kumab kohtulahendist vastu kohtu arvamus – mõrvar peab igal juhul karistuse ära kandma täies ulatuses. Samas jäeti aga tähelepanuta asjaolu, et sisulise kohtumenetluse ajal viibis S. Sokolovski umbes aasta aega vabaduses. Sel ajal ei pannud ta toime kuritegusid, ega lahkunud ka Eestist, nagu seda tegi näiteks kaassüüdistatav Stupak.
3.2.Kaitsja arvates väärib positiivset tähelepanu ka see, et S. Sokolovskil ei ole ühtegi kehtivat karistust, ta on läbinud vanglas pakutavaid kursuseid. Kõik kirjeldatud asjaolud annavad kaitsjale aluse taotleda ringkonnakohtult maakohtu lahendi ümberhindamist ning S. Sokolovski asjas uue otsustuse tegemist.
4.Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu S. Sokolovski, kes palub tühistada Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse ja vabastada S. Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et käesoleva karistusaja jooksul ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning selle aja jooksul ei ole ta sooritanud ka ühtegi vägivaldset isikuvastast kuritegu. Eeltoodu näitab, et kaebuse esitaja suudab kinni pidada ühiskonnas kehtivatest normidest ja elada õiguskuulekalt.
4.2.Kaebuse esitaja toonitab, et varasemad karistused ei ole iseenesest aluseks keelduda ennetähtaegsest vabastamisest.
4.3.Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta ei ole narkosõltlane. Täiesti meelevaldselt on süüdimõistetule omistatud narkosõltlase staatus. Kaebuse esitaja on sportlike eluviisidega, ei tarvita mingisuguseid narkootikume. Samuti ei ole kaebuse esitajal probleeme alkoholiga. Lähtudes eeltoodust leiab kaebuse esitaja, et puudub suurendatud risk sooritada uus kuritegu tänu (väidetavale) narkosõltuvusele.
4.4.Kaebuse esitaja palub arvestada, et enne tähtaega vabanemine ei ole kinnipeetavale soodustus, vaid see on vajalik ühiskonnale, et vabanev isik oleks allutatud kontrollile ja et teda taasühiskonnastataks.
4.5.Kaebuse esitaja lisab, et antud kriminaalasjas vabastati ta vahi alt ning tõkendina kohaldati elukohast lahkumise keeldu. Antud asjaolu näitab selgelt, et nii kohtul kui ka prokuratuuril oli süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta ei hakka vabaduses olles uusi kuritegusid sooritama. Kaebuse esitaja viibis vabaduses 1,2 aastat, ei sooritanud ühtegi kuritegu, mis näitab selgelt, et ta on motiveeritud seaduskuulekalt elama.
4.6.Samuti viitab kinnipeetav sellele, et ta on kõik individuaalse täitmiskavaga määratud sotsiaalprogrammid läbinud. Lisaks töötab ta juba 2 aastat majandustöödel. Eeltoodule tuginedes on kinnipeetaval olemas tööharjumus ning vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagavad süüdimõistetule legaalse ja regulaarse sissetuleku.
4.7.S. Sokolovski on oma elus pikalt vangistuses viibinud. Mida pikem on kriminaalhoolduse kontroll, seda kindlam ja efektiivsem on isiku taasühiskonnastamine. Kriminaalhoolduse all viibimine on samuti karistuse kandmine.
4.8.Kokkuvõtvalt märgib kaebuse esitaja, et ta kahetseb toimepandut ja oma eelnevaid tegusid. Kaebaja soovib oma tulevase elu pühendada oma lähedastele. Kaebuse esitaja palub arvestada, et tema suhtes on kõik vangistuse eesmärgid täidetud ja ta on valmis vabanema ja taasühiskonnastuma kriminaalhoolduse all olles.
5.Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 26.05.2014. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Sokolovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebustele järgnevat.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu S. Sokolovski ja tema kaitsja määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Sokolovski ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta S. Sokolovski enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele andmetele, on põhjendatud.
8.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et S. Sokolovski on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, teinud koostööd psühholoogiga, on lõpetanud eesti keele kursuse A1 taseme, osalenud Convictuse tugigrupis ning ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
8.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S. Sokolovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne
vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud.
8.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks S. Sokolovski vabaduses käituda õiguskuulekalt. S. Sokolovskit on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on tõusnud maksimumini ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Veelgi enam, käesolevas asjas pani S. Sokolovski kuriteod toime kinnipidamisasutuses viibides. Tegemist oli isikute grupis kaasvangi julma surnukspeksmisega.
9.S. Sokolovski põhjendusi, et tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning käesoleva vangistuse jooksul ei ole ta toime pannud ühtegi isikuvastast süütegu, mistõttu tuleks ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, ei saa ringkonnakohtu hinnangul vabastamise alustena arvestada. Ringkonnakohus nõustub sellega, et isiku distsiplinaarkaristuste puudumine on vabastamist soodustav asjaolu, kuid arvestades siiski S. Sokolovski poolt toime pandud kuritegude äärmuslikku iseloomu – mõrv ning piinamine kinnipidamisasutuses, välistavad need käesoleval ajal isiku tingimisi enne tähtaega vabanemise. Ringkonnakohtu jaoks on mõistmatu kinnipeetava arusaam, mille kohaselt ei tuleks käesoleval juhul arvestada seda, et S. Sokolovski pani kuriteod toime kinnipidamisasutuses. Just see näitab, et isik ei suuda ka range režiimiga järelevalve all õiguskuulekalt käituda. Oluline ei ole see, et isik pani mõrva ning piinamise toime varasema kohtuotsusega mõistetud karistust kandes, vaid see, et isik, viibides kinnipidamisasutuses ning teades, et tema käitumisele järgneb range karistus ning pikem vangistuses viibimine, ei analüüsinud oma käitumist ning pani toime ikkagi raske eluvastase kuriteo.
10.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Sokolovski puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus S. Sokolovski kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et S. Sokolovski ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui eluvastase süüteo toime pannud isiku vabastamine süüdistuses märgitud asjaoludel ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
12.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu S. Sokolovski ja kaitsja määruskaebused rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.