Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 11.04.2014.a.
Kohtuasja number
1-07-8640
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Sven Sillar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI SOKOLOVSKI, isikukood 37005230391, määratlemata kodakondsusega Karistuse kandmise algus 28.09.2010 ja lõpp 28.03.2017
Jätta SERGEI SOKOLOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Sokolovski’le, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 26.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Sergei Sokolovski karistust Harju Maakohtu 28.09.2010 kohtuotsuse nr 1-07-8640 alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 114 p 1 ja § 122 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning
lõplikuks karistuseks jäi 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kuritegu oli vägivaldne ja isikuvastane ning pandi toime kinnipidamiskohas. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, varasemalt on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on tõusnud. Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalset täitmiskava, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht. Talle on garanteeritud töökoht. Tasumata rahalisi nõudeid on üle 7000 euro. Isik on korduvalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tema suhted lähedastega on toetavad, samas koosneb tema tutvusringkond peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Alkoholiga probleeme pole olnud, samas on ta varasemalt pannud õigusrikkumisi toime ka alkoholijoobes olles. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik ise narkosõltuvust ei tunnista, ega näe vajadust sõltuvusravil osaleda. Isik omab realistlikke eesmärke, samas keskendub isik vaid lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, isiku käitumine on olnud impulsiivne. Tal on välja kujunenud kriminaalsed arusaamad ja kuritegelikud hoiakud. Tegemist on isikuga, kes on varem kriminaalhooldusnõudeid rikkunud. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks hindab vangla 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 23%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. Kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa Sergei Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et S. Sokolovski varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 7-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna S. Sokolovski kannab karistust mh mõrva eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole S. Sokolovski ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud vägivaldse isikuvastase kuriteo eest. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et S. Sokolovski puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% (kõrge) ja
vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 23% (kõrge). Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistusaja lõpuni on jäänud üle 2 aasta ja 11 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 9 aastat vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur ei toetanud Sergei Sokolovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 11.04.2014 toimunud videokohtuistungil lubas kinnipeetav täita kriminaalhooldusnõudeid ja talle pandavaid kohustusi. Isik märkis, et tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava kaitsja märkis, et kinnipeetav tuleks vabastada, kuna ta pole 1,6 aasta jooksul pannud toime ühtegi rikkumist. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu ei ole karistusest proportsionaalselt vähe ära kandnud, kuna teda karistati peaaegu miinimumkaristusega. Isiku ühiskonda sotsialiseerimise eesmärgil peaks isiku ennetähtaegselt vabastama. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja talle on garanteeritud töökoht, kaaluvad kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on 7-l korral kriminaalkorras karistatud. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval puuduvad küll distsiplinaarkaristused, kuid ta on vangistuses viibides pannud toime vägivaldse isikuvastase kuriteo. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada, seda ka vangistuses viibides. Kohus leiab, et arvestades kuriteo, s.o mõrva ja piinamise, asjaolusid ning teo raskust, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör, leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, samas isik ise probleemi ei tunnista. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Sokolovski puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Sergei Sokolovski vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.