Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.05.2014.a.

Kohtuasja number

1-13-11463

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kaitsja

Allan Valk

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

H.N, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.12.2013 ja lõpp 28.07.2014

RESOLUTSIOON:

Jätta H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, H.N, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 15.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab H.N karistust Viru Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsuse nr 1-13-11463 alusel, millega on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 ja KarS § 209 lg 1 järgi ja mõistetud liitkaristuseks 9 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.11.2011 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 20.09.2013 määrusega täitmisele pööratud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 12 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud 12 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg – 2 kuud 2 päeva vangistust – ja kandmisele kuulus 7 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.12.2013.

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vanglas teist korda. Kriminaalkorras on teda karistatud viiel korral. Käesolev karistus on mõistetud joobes juhtimise ja kelmuse eest. Käitumine on sarnane eelnevale käitumisele, korduvalt esinenud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kuritegude puhul on soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht. Isikul on oma firma, millega soovib vabanedes edasi tegeleda. Isikul on nii eraisiku kui firma võlad, kokku üle 40 000 euro. Võlad võivad isiku viia uute kuritegudeni. Kinnipeetaval on toetav perekond, kriminaalse taustaga isikuid sõpruskonnas väidetavalt pole. Riskiv elustiil väljendub korduvates alkoholijoobes juhtimistes, kelmuse toimepanemises ja hulgalistes väärtegudes. Isik on alkoholijoobes pannud toime nii kuritegusid kui väärtegusid. Kriminaalhoolduse all olles on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik viibis Wismaris ravil, kui peale ravi tabati ta joobes roolist. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid alkoholi tarvitades ja karistus on pööratud täitmisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 45%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 09.05.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märkis, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. KarS seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. H.N ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust suurem osa karistusest vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi liikluskuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu oma tegevusega pani korduvalt ohtu teised liiklejad ja jalakäijad. Maakohtu istung. 14.05.2014 toimunud videokohtuistungil palus süüdimõistetu anda talle võimalus. Ta kinnitas, et on aru saanud, et on toime pannud tõsise kuriteo. Ta märkis, et on vanglas läbinud kõik ettenähtud programmid, tema alaealised lapsed vajavad teda. Samuti on tal vaja hakata tasuma võlgnevusi. Kinnipeetav selgitas, et soovib hakata tegelema on tervisega. Kaitsja seisukoht. Kinnipeetava kaitsja esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kaitsja märkis, et arusaamatuks jäävad prokuröri seisukohad, et kinnipeetav ei ole vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks ja et joobes sõidukijuhtimine seondub vabastamise võimatusega. Kaitsja kinnitas, et kinnipeetav on aru saanud rikkumise tõsidusest, kahetseb ja soovib seaduskuulekalt edasi elada. Vabaduses ootab teda elamispind ja perekond, tal on ettekujutus, kuidas teenida elatusvahendeid ja kustutada võlgu. Samuti on tal vabaduses võimalik saada