Kriminaalasi nr 1-14-2352
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2352 (12260101273)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
K.N kriminaalasi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Anneli Hinto
Süüdistatav
K.N Isikukood 48807252712, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhi-ja kutseharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: õpib Tartu Kutsehariduskeskuses majutusteeninduse erialal; Kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 31.07.2013. a
Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada K.N KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et K.N-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.N ei pane 4 (nelja)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel mõista K.N-ilt välja riigituludesse menetluskulude katteks 240 (kakssada nelikümmend) eurot. 1(4)
Jätta menetluskulud summas 922 (üheksasada kakskümmend kaks) eurot 49 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.N on õigus menetluskulud summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. K.N tuleb igakuiselt maksta hiljemalt 15. kuupäevaks vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14-2352, menetluskulud, K.N“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
14.03.2014. a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi K.N süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1 järgi. K.N süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises järgnevas: - tema 10.07.2011 kell 07.11 ja 07.16 saatis abonendinumbrilt 56771742, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elavale xxxxxxxxxxku abonendinumbrile xxxxxxxx SMS-i, nõudega varalise kasu- 300 euro üleandmise kohta, ähvardades mittemaksmisel xxxxxxxxxxxxx füüsilise vägivallaga (kuna pole vastanud, hakkad kahetsema, et hingata julged ja oma perega hakka ruttu hüvasti jätma, asi naljast kaugel; iga mitte sõnumi vastatud sõnumi eest hakkad maksma seega oled tänasest võlgu 300 eurot ja pekstakse välja kui vaja, su elu ja pere on sinu kätes kõik oleneb sinust); - tema isikuna, kes on toime pannud väljapressimise, 02.03.2012 kell 12.37; 18.36, 18.50 ja 19.47 saatis SMS-i ja Rate.ee suhtlusportaali kaudu e-kirja Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2(4)
elavale xxxxxxxxxxxxxe, nõudega varalise kasu 30 euro üleandmise kohta, ähvardades mittemaksmisel avaldada xxxxxxxxxxxx kohta häbistavaid andmeid (valik on sinu kas suhtled või kaotad töö, tulen Jõgevale, alustan kirjavahetust ülemusega ja mentidega, kuidas teeme laseme su lahti lasta või); - tema isikuna, kes on toime pannud väljapressimise, 03.03.2012 kell 08.57 saatis Rate.ee suhtlusportaali kaudu e-kirja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja 03.03.2012 kell 15.30 SMS-i abonendinumbrilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx abonendinumbrile xxxxxxxxxxnõudega varalise kasu 30 euro üleandmise kohta, ähvardades mittemaksmisel avaldada xxxxxxxxxxxxxkohta häbistavaid andmeid (tulen sinu töö juurde ja su ülemuse juurde ja seekord sind tööle ei jäeta kas töökoht või 30 eurot valik on sinu; kuna sa mu sõnu ei usu, võid kohe uut töökohta otsima hakata ja kui sa ikka ei usu ja ma 30 euri ei näe siis on see kõik ka ajalehes ja uudistes). Seega K.N pannes toime varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardades avaldada häbistavaid andmeid ja kasutada vägivalda isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, pani toime KarS § 214 lg 2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus pidas üldmenetluse planeerimiseks eelistungi 11.04.2014. a prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohus andis K.N määrusega kohtu alla üldmenetluses. 23.05.2014. a korraldatud eelistungil esitati kohtule taotlus kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule anti üle sõlmitud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalid. Protokollise määrusega andis kohus K.N kohtu alla kokkuleppemenetluses ning jätkas kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses KrMS § 247 järgi. KarS § 214 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.N 4-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.N süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 148,80 eurot (kohtutoimik tl 15) ja 124,80 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 273,60 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on ka kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 45 senti (kriminaaltoimik tl 70) ja kutsete saatmise kulu 94 senti (kriminaaltoimik tl 73).
3(4)
Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäär, s.o 887,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kokku 1162,49 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja süüdistatavalt menetluskulude katteks 240 euro väljamõistmist ja ositi tasumisele määramist. Prokurör nõustus kaitsja taotlusega ja leidis, et arvestades asjaolusid on kaitsja taotlus põhjendatud. K.N õpib Tartu Kutsehariduskeskuse II kursusel. Alates jaanuarist 2014 on ta akadeemilisel puhkusel. K.N sissetulekuteks on praegusel ajal üksnes lasterahad – 210 eurot. Lisaks saab 162 eurot (81 x 2) K.N 2 lapse puuderaha, noorema lapse pealt veel 69 eurot. Samuti saab K.N hooldustasu kahe lapse pealt 75 eurot. K.N on elukaaslane, kellega on nad koos elanud 1 aasta. Elukaaslane panustab perekonna eluaseme kulude tasumisele. Lapsed ei ole neil ühised ja seetõttu ei saa K.N nõuda nende ülalpidamist. Eeltoodut arvesse võttes on K.N sissetulekuks igakuiselt 516 eurot. Kohus peab oluliseks, et tegemist on enamjaolt rahaliste vahenditega, mis on määratud lastele. K.N on 3 erivajadustega last – 8-aastane, 7-aastane ja 3-aastane. Seega on K.N sissetulekud vähesed ja arvestades menetluskulude suurust (1162,49 eurot), seaks kogu menetluskulu väljamõistmine raskesse olukorda mitte ainuüksi K.N , vaid eelkõige tema alaealised lapsed. Sellest lähtuvalt on menetluskulude vähendamine kohtu hinnangul põhjendatud. K.N selgituste kohaselt on ta võimeline igakuiselt tasuma 15-20 eurot menetluskulude katteks. Kohus leiab, et väljamõistetavate menetluskulude suuruse määratlemisel tuleb sellest ka lähtuda. K.N-ilt tuleb välja mõista menetluskulude katteks 240 eurot. Arvestades K.N sissetulekute suurust, ei ole ta võimeline kogu menetluskulude katteks väljamõistetavat summat tasuma, tuleb määrata tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.