1-08-6246/64 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb enda vabastamist tingimisi. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kohtuistungil ei ole arvestatud kõiki materjale ja tunnistusi, samuti on kaitsja teinud oma tööd lohakalt, jättes kohtu tähelepanu juhtimata olulistele punktidele. Kuigi kohus andis sõna ka määruskaebuse esitajale, ei lastud tal lõpuni rääkida, samuti oli tõlkimatajätmisi ning sõna ei antud tugiisikule. Ka kuuldavus kohtuistungil oli raskendatud, mis võis tingida ebatäpsused. 3.2 V. Lenardson selgitab distsiplinaarkaristuste kohta järgmist – 21.08.2013 noomituse (marsruudist kõrvalekaldumine) põhjuseks oli see, et ta sai töölt tulles märjaks ja et mitte külmetuda, läks end tagasiteel soojendama. 27.08.2013 kartser (ei teavitanud vanglateenistust kaaskinnipeetava poolt mobiiltelefoni valdamisest) – rikkumine oli tingitud soovist pääseda vangistusest elusalt ja tervelt. Kartser 2 ööpäeva 6-kuulise tähtajaga määrati V. Lenardsonile talle mittekuuluvate esemete hoidmise eest, samuti on selle eest määratud 11.12.2013 noomitus. V. Lenardson selgitab, et leidis kaaskinnipeetava pangakaardi viimase jopetaskust ning kuna selle omanik oli üle viidud kinnisesse vanglasse, tahtis ta selle üle anda kontaktisikule. Viimane oli aga töölt lahkunud. Järgmisel päeval koolist tulles, oli teostatud läbiotsimine ja pangakaart leitud V. Lenardsonilt. Teine kaart oli Selveri kaart, millega määruskaebuse esitaja tahtis saada odavamat kaupa. Need distsiplinaarkaristused ei ole seotud ohuga avalikule korrale ega julgeolekule vaid viitavad pigem mõtlematusele ja hädavajalikkusele. Seega ei saa need näidata ka uute kuritegude toimepaneku ohtu. Lisaks on kaks viimast distsiplinaarkaristust Tartu Halduskohtus vaidlustatud, mistõttu ei tohiks neid arvestada. V. Lenardson leiab, et teda on lisaks samade asjade eest kolmel korral karistatud, mis on vastuolus Euroopa Vanglareeglistikuga. 3.3 Vangistuses toime pandud kuriteo kohta selgitab V. Lenardson, et ta ei ole 13 vanglas viibitud aasta jooksul midagi tõsist teinud, ent Murru Vanglas, mis oli kuulus narkootikumide kasutamise, vanglasiseste grupeeringute ning kaasvangide peksmise poolest, oli kerge õigusrikkumisega kaasa minna. Vanglas puudub vaba valik kellega suhelda ja arvestama peab grupi mõjuga, kättemaksu ja karistusega. Isiku tegelikku käitumist ei näita tema käitumine range järelevalve all, vaid tema valikuvõimaluste kasutamine. Peaaegu aastase avavanglaperioodi jooksul õppis V. Lenardson Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis ja

töötas suvel. Kuigi tal oli palju võimalusi uusi õigusrikkumisi toime panna, ei esinenud tal kordagi õigusrikkumisi. 3.4 Kuigi prokurör märgib, et enne vangistust ja ka vanglas oli V. Lenardsonil probleeme narkootikumide tarvitamisega, peab arvestama, et vangistusse sattus ta 13 aastat tagasi ning vabaduses ei olnud tal probleeme selles osas. Vanglas on ta kaasvangide survel kuus kahel korral 6 aastat tagasi kasutanud narkootikume ning kannab selle eest nüüd karistust. Ka vangla iseloomustuses on märgitud, et V. Lenardson on motiveeritud hoiduma nii alkoholist kui sõltuvusainetest ning tal ei esine vastavaid probleeme. Vastupidi - V. Lenardson on motiveeritud hoiduma nii alkoholist kui ka sõltuvusainetest. Ta ei tarvita alkoholi ega kasuta narkootikume ning loobus päeva pealt 2010. aastal suitsetamisest, ehkki oli suitsetanud juba ligi 20 aastat. 3.5 Iseloomustuses on märgitud, et V. Lenardson on aktiivselt hõivatud nii vanglasisese kui ka –välise tööga, õppinud 8.-9. klassis, osalenud erinevates programmides ja tegevustes, omandanud õmbleja eriala, osalenud riigikeeleõppes. Seejuures on teda iseloomustatud positiivselt. Samuti nähtub iseloomustusest, et eluaseme, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku osas risk ja ohtlikkus puudub. Ka suhete ja elustiili osas ohtlikkus puudub ning esineb väike risk. Iseloomustuses seisab, et isik on suhtluse katkestanud kriminaalse taustaga isikutega ning et tema varasem mõjutatus on tingitud vanemast seltskonnast ja noorusest, vangistuses ei ole isiku käitumises nimetatud aspekti täheldatud. Karistuse kandmise ajal on isik hakanud väärtustama stabiilset elukorraldust, teadvustades oma varasema käitumise tagajärgi ja korrigeerides seda vastavalt kehtivale korrale. Samuti on alkoholi ja narkootikumide osas risk väike, hoiakutes risk puudub ning kuritegelikke hoiakuid täheldatud ei ole. V. Lenardson märgib, et ta on motiveeritud hoiduma negatiivsest, sest mõistab selle tagajärgi, pealegi on talle vastumeelne vanglasuhtlus ja kriminaalne seltskond. Ta on endiste suhete taastekkimise ohu vältimiseks vahetanud elukohta ning katkestanud suhted kriminaalsete tuttavatega, piirates ka vanglasisest suhtlust kaaskinnipeetavatega miinimumini. 3.6 Ehkki vastab tõele, et V. Lenardson rikkus käitumiskontrolli nõudeid, tuleb arvestada, et ta tegi seda olles 19-aastane (s.o 15 aastat tagasi). See juhtus ajal, mil ta ei teadvustanud endale, et võib oma väära käitumise eest saada reaalse karistuse. V. Lenardsoni lapsepõlv oli raske – ta sattus tänavale ning ebaküpse noorukina vanglasse. Praeguseks on ta aga täiskasvanud mees, teadvustab oma otsuseid ja vastutab nende eest. Ta leiab, et isikut ei peaks karistama selle eest, mis ta tegi 15 aastat tagasi, vaid arvestama praegust olukorda. 3.7 Tähelepanuta on jäetud ka see, et V. Lenardsonil on tugiisik, kes temasse usub ja aitab ning näitab talle tegude põhjuseid, tagajärgi ning väljapääsu sellest. Tänu tugiisikule on V. Lenardson õppinud toime tulema oma emotsioonidega, situatsiooni lahendamisega ja õigete lahenduste valimisega. Tal on vabanedes garanteeritud töökoht ning elukoht, mille eest on hoolitsenud tugiisik. Viimane toetab V. Lenardsoni ka rahaliste raskuste tekkimise korral vähemalt aasta pärast vabanemist. Praegusel ajal töötab Saksamaal ka määruskaebuse esitaja ema, kes saaks teda vajadusel rahaliselt toetada. Tugiisik on V. Lenardsonile muretsenud kõik eluks vajaliku ning panustanud tema toetamisse ligi 3500 eurot, aidanud tal saada õigusabi ning nõustanud erinevates küsimustes. Tugiisik on lisaks paika pannud V. Lenardsoni hariduse omandamise plaanid ning on valmis selles ka toetama. Vabadusse naastemise ajaks on paika pandud erinevad tegevused. Tugiisik on aidanud suurendada ka vangla isikuarvel olevat summat, et kindlustada vahendid vabanemise puhuks. Ta viib V. Lenardsoniga läbi ka regulaarseid toetavaid ja arendavaid vestlusi telefoni teel ning vajadusel saab pöörduda igasuguste probleemidega ning suhtlemine toimub mitu korda päevas. Tugiisik viib V. Lenardsoniga läbi ka vestlusi usu teemadel, mis paneb teda mõtisklema ja arutlema tõeliste väärtuste üle. V. Lenardson märgib, et tema mõtteviis on palju muutunud ning ei möödu päevagi, mil ta ei mõtleks toimepandud kuriteole, mida ta siiralt kahetseb.

7.1 Varasemalt on teda karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemises. Seejuures on V. Lenardson kuriteo toime pannud ka katseajal olles. Kuritegude toimepanemise ajendina on täheldatud mõtlematut käitumist ja materiaalse kasu saamist. Seega on V. Lenardsoni varasem elukäik selgelt normeeirav ja kriminaalne. Viimased 12 aastat on ta seetõttu viibinud vangistuses. 7.2 V. Lenardson leiab, et väär on kohtu poolt arvestada tema minevikku ning vaatama peaks seda, milliseid valikuid teeb ta käesoleval ajal. Iseloomustusest nähtub, et V. Lenardson on ajavahemikul 20.12.2012-12.12.2013 viibinud avavanglas, ent ta on korduvate distsiplinaarrikkumiste tõttu paigutatud tagasi kinnisesse osakonda. Ringkonnakohtule esitatud selgitustes on V. Lenardson oma käitumist küll õigustanud erinevate põhjendustega. Sellele vaatamata leiab kohus, et V. Lenardson on tema suhtes üles näidatud usaldust kuritarvitanud, kaldudes kõrvale marsruudist ning vallates kaaskinnipeetavatele kuuluvaid esemeid. Viimase kuriteo, mille eest mõisteti liitkaristus, pani kinnipeetav toime vangistusasutuses. Maakohus on V. Lenardsoni käitumist ja isikut iseloomustavaid andmeid analüüsides õigustatult leidnud, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid. Positiivsest küljest väärib kiitust, et V. Lenardson on osalenud õppetöös, erinevates programmides ja olnud hõivatud ka tööga. 7.3 V. Lenardsoni puhul on maakohus näinud ohtu selleski, et kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt ning võib emotsionaalses olukorras käituda vägivaldselt. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Selline veendumus puudub ka ringkonnakohtul. Määruskaebust lugedes jääb paratamatult mulje, et V. Lenardson näeb erinevate rikkumiste põhjusi pigem välistes asjaoludes kui enda käitumises. 7.4 V. Lenardson on määruskaebuse kohaselt leidnud endale tugiisiku, kellega on tehtud plaane kuritegelike riskide maandamiseks tulevikuks. Ta ei soovi tugiisikut alt vedada ja tahab edaspidi elada seaduskuulekalt ning tõestada, et ta ei ole inimesena ühiskonna jaoks kadunud. Tugiisik on kandnud raha V. Lenardsoni vangla arveldusarvele, samuti teinud erinevaid kulutusi V. Lenardsoni õigusnõustamisele, võttes lisaks endale kohustuse kinnipeetavat rahaliselt aidata ühe aasta jooksul ning teinud erinevaid ettevalmistusi tema vabanemise puhuks. Ringkonnakohus leiab sellele vaatamata, et V. Lenardsoni varasem elukäik, tema poolt toime pandud raskete kuritegude asjaolud ning distsiplinaarkaristuste olemasolu ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kohus ei saa lähtuda ainult isikut eesootavatest tingimustest, vaid arvestama peab KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalseid aluseid kogumis.