Kohtulahend

1-14-4435 K.L-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Vastavalt KrMS § 2565 lg 2 välja mõista K.L-ilt riigituludesse menetluskulud: sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 25 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ja kaitsja Igor Belugini 22.05.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.L , kriminaalasja nr 1-14-4435, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 16.06.2014.

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

K.L süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, keda karistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2013.aasta otsusega väärteoasjas arestiga ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks, mis jõustus 24.01.2014.aastal ja oli täitmisele pööratud, juhtis 16.03.2014.a kella 00.55 paiku xxx juures sõidukit BMW 525TDS reg.numbriga 947MJB, seega pani K.L toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 329 järgi.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri, kannatanu ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et K.L süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. 2(2)

1-14-4435 Antud kuriteo toimepanemine K.L poolt on tõendatud: Tunnistaja xxx ütlustega (tl. 1 – 2), kust nähtub, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas oli peatatud sõiduk BMW reg.numbriga 947MJB, mille roolis oli K.L. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2013.a kohuotsusega väärteoasjas nr. 4-13-7968 (tl. 6 - 12), kust nähtub, et K.L-ilt võeti sõiduki juhtimisõigus üheksaks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Narva büroo õiendiga (tl. 15), kust nähtub, et 26.11.2013.a kohtuotsus väärteoasjas nr. 4-13-7968 on võetud täitmisele 07.02.2014.a. Kahtlustatava K.L enda ütlustega (tl. 18 - 21), kust nähtub, et seisuga 16.03.2014 ta oli teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele juhtis K.L 16.03.2014 sõiduautot. Kohus asub seisukohale, et K.L pani kuriteo toime kavatsetult. Ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning vaatamata sellele tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.L on varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest, sh KarS §329 järgi reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue samalaadse süüteo. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et K.L karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbekas. Samal põhjusel ei ole otstarbekas määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K.L on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid K.L puhul ei esine. Süüdistatava K.L karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus 3(2)

tuvastanud, tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. töökoht ning pere.

1-14-4435 Süüdistataval on olemas alaline elukoht,

Sellega arvestades, võib K.L vangistus olla oluliselt alla KarS §329 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistusaega tuleb arvestada alates süüdistatava vahi alla võtmise hetkest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.