Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 16.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 11.04.2013.a kohtuotsusega tunnistati E.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3; 121; § 213 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 29.01.2013.a ja lõpp on 29.07.2014.a. E.R-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalabiprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisejärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kuid kindel töökoht puudub. Vangla toetab E.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. E.R-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ning on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kindlat töökohta E.R vabanemisel ei ole. E.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab E.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on kolm korda kriminaalkorras karistatud, kannab esimest vangistust. Alates 07.05.2013 töötab AS Eesti Vanglatööstuses ning

on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Vangla iseloomustuse kohaselt on E.R vabaduses olemas elamispind. Isik soovib jätkata katkenud haridusteed. E.R on vabaduses olemas toetav sotsiaalne võrgustik, ta soovib jätkata kooselu oma laste isaga ning pühenduda seaduskuulekale eluviisile. Isik tunneb siirast kahetsust oma varasema käitumise pärast ning soovib seda muuta. E.R puhul täidaks tingimisi ennetähtaegne vabanemine oma eesmärki ning isik oleks võimeline uuesti ühiskonnaellu sulanduma ja resotsialiseeruma. Lisaks eelnevale viitab tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalikkusele ka asjaolu, et Vangla hindab E.R uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 26 % suuruseks. Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla hinnangut isikule, nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör toetab E.R ennetähtaegset vabastamist. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.R-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 1. korda. Viimase süüdimõistmise raames oli üheks kuriteoks kehaline väärkohtlemine. Isik tunnistab, et kuriteo soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalabiprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisejärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kuid kindel töökoht puudub. E.R-i tunnistab alkoholi kuritarvitamist viimasel aastal enne vangistust ning saab aru, et peab alkoholi tarvitamise harjumusi muutma. Isiku sõnul tarvitas narkootikume väga lühikese perioodi vältel, tarbis koos seltskonnaga. E.R-i tunnistab, et tal on raske emotsioone kontrollida ning ta tegutseb hetke ajel. Isik väldib oma probleemidega tõsisemalt tegelemast, kuid on avaldanud siirast kahetsust oma varasema käitumise pärast ning soovib oma käitumist muuta. Kinnipeetav soovib edaspidi pühenduda end laste kasvatamisele ja seaduskuulekale eluviisile. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik, ärakandmata karistusaeg on 2 kuud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul on kinnipeetavale vajalik olla kriminaalhooldusel, et aidata tal paremini tsiviilelus hakkama saada. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada E.R-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 26 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35 %. Kinnipeetaval on alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid ning ta on nõus ravile asuma, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik E.R pöörduda psühhiaatri poole ja läbida ravikuur. Kohus arvestab ka sellega, et E.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata E.R-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vangla ja prokurör toetavad E.R-i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.