erakorralise ettekande kohta
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Määruse tegemise aeg ja koht
23.oktoober 2013.a Rapla
Kohtuistungi aeg
23.oktoober 2013.a.
Kriminaalasja number
1-13-1673
Kriminaalasi Viru Vangla Pärnu piirkonna III üksuse kriminaalhooldusametnik Heli Lehtsalu erakorraline ettekanne S.E kohta Süüdimõistetu
Kaitsja Kohaldatud menetlusnormid
S.E , isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti, alates 13.oktoobrist 2013.a.vahistatud vandeadvokaat Eve Jundas Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 384 lg. 1, 387 lg. 1, 427 lg. 2, 432 lg. 3
Mitte pöörata täitmisele Tartu Maakohtu poolt 11.aprillil 2013.a. S.E-le mõistetud vangistust. Kehtestada S.E kohustuseks asuda koheselt elama oma vanemate juurde xxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxx k. ja elada seal katseaja lõpuni. Tõkend vahistamine tühistada ja S.E vabastada. Seoses vahistamisega alates 13.oktoobrist 2013.a.kuni kohtuistungi päevani lugeda vangistusest kantuks üksteist (11) päeva. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 96 eurot. Kaitsja tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada maakohtu kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtu seisukoht S.E on mõistetud süüdi 11.aprillil 2013.a Tartu Maakohtu poolt KarS §§ 199 lg. 2 p.p. 7 8 ja 9; 215 lg 2 p 1 ja 2 ning 266 lg. 2 p. 3 järgi ja karistatud vangistusega üks (1) aasta. Vangistust ei pööratud KarS § 74 lg. 1 ja 3 kohaselt täitmisele kaheksateist (18) kuulise katseajaga. 27.juunil k.a. jättis kohus rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks ja pikendas kolme kuu võrra katseaega. 19.augustil k.a. esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et S.E ei ole kriminaalhooldajatele kättesaadav ega täida käitumiskontrolli nõudeid. Pärast 27.juuni k.a. kohtuistungit esitas S.E kriminaalhooldajale avalduse kriminaalhoolduse läbiviimiseks Valga maakonnas, kuna soovis asuda elama tüdruksõbra juurde. Oma elukohaks avaldas S.E xxxxxxx vald xxxxx k. xxxxx t. 04.juulil k.a. selgus, et S.E seal enam ei ela ja tal ei ole ka võimalik sinna elama asuda. 15.juulil k.a. käis S.E kriminaalhooldaja juures registreerimisel. S.E-le on selgitatud, et kriminaalhoolduse saab xxxx maakonda üle viia juhul, kui ta asub elama oma vanemate juurde xxxx maakonda ja et vastasel korral saab kriminaalhooldust jätkata Rapla maakonnas, kus S.E peab endale leidma uue elukoha. S.E teatas kriminaalhooldajale soovist asuda elama xxxxx xxxxxx xxxxx ja lubas esitada 26.juulil k.a. üürilepingu, kuid ei tulnud sel päeval kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. 29.juulil 2013.a. käis S.E kriminaalhooldaja juures ja esitas taotluse kriminaalhoolduse üleviimiseks xxxx maakonda seoses elukoha vahetusega. Üürilepingu lubas S.E koheselt saata. Vastasel korral oli S.E kohustus tulla 05.augustil k.a. Raplasse kriminaalhooldaja juurde registreerimisel. 05.augustil k.a. vastas S.E kriminaalhoolaja telefonikõnele ja kinnitas, et tal on korteri omaniku poolt alla kirjutatud üürileping, kuid puudus võimalus Raplasse kriminaalhooldaja juurde sõiduks. Kokkuleppel kriminaalhooldajaga pidi S.E esitama üürilepingu xxxx kriminaalhooldustalitusele ja kohalik kriminaalhooldaja oleks S.E poolt avaldatud elukohta ka kontrollinud. S.E lubas olla kriminaalhooldajatele telefoni teel kättesaadav, kuid temaga ei olnud enam võimalik telefoni teel kontakti saada. 14.augustil k.a. käis kriminaalhooldaja S.E poolt nimetatud aadressi kontrollimas, kuid korteri ust ei avatud. Pärast 05.saugustit k.a. ei ole kriminaalhooldajal S.E-ga mingit kontakti olnud Kriminaalhooldaja leiab, et S.E on asunud kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma ja taotleb vangistuse täitmisele pööramist. S.E ei vaidle kriminaalhooldaja ettekandele vastu. Tema seletustest nähtub, et tal ei olnud raha korteri eest tasumiseks ja ei saanud seepärast Võrru elama jääda. Seepärast asus ta elama Tartusse tuttava juurde ja elas Tartus enne vahistamist umbes poolteist kuud. Elatist teenis juhutöödest. Praegu oleks ta valmis asuma vanemate juurde elama. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja alused vangistuse täitmisele pööramiseks on tõendatud. Asjas ei ole vaidlust, et S.E ei ole alates 05.augustist k.a. täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja on hoidunud kriminaalhooldusest kõrvale. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu võib antud juhul jätta veel kohaldamata, sest S.E ei olnud enne kriminaalkorras karistatud ja on
veel noor elus õigete otsuste tegemiseks. S.E vastustest kohtu ja kaitsja küsimustele selgub, et ta ei mõista, kuidas võib vangistuse kandmine tema tulevikku mõjutada ja et tema käitumist kriminaalhoolduse ajal võivad olla mõjutanud teised isikud. Kohus peab vajalikuks anda S.E-le veel ühe võimaluse õiguskuulekalt elada ja käitumiskontrolli nõudeid täita. Kriminaalhooldaja on suhelnud S.E ema Elle Kaasiga ja kinnitab, et S.E on ema sõnul koju tagasi oodatud ja saaks seal elada. Kohus peab võimalikuks ja vajalikuks kehtestada KarS § 75 lg. 4 kohaselt S.E kohustuseks asuda koheselt elama Võru maakonda oma vanemate juurde ja elada seal katseaja lõpuni.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.