Kohtulahend

)

suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni Kohaldada B.B tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 19.05.2014.a. Välja mõista B.B-lt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 216 eurot.. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, seejuures 11 kuu jooksul igakuiste maksetena summas 40,20 eurot ning 12. kuul maksena summas 40,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „B.B , 1-14-4405, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista B.B-lt 1496,18 eurot XXX(ik 34309010300, a/a EE601010010249347012 AS SEB Pank) kasuks. Asitõend - CD - plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

B.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 3-l korral, viimati 30.05.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi, taas viibides 06.04.2014 oma elukohas aadressil Tallinn, XXX, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil emale XXX kuuluva Swedbanki deebetkaardi väärtuseta, ning kasutades varem varastatud XXX kuuluvat Swedbank`i pangakaarti, 06.04.2014 kella 15:17 ajal võttis Tallinnas, Akadeemia tee 35 asuvast SEB Pank sularahaautomaadist nr EYP00389 kannatanu arvelt sularaha summas 55 eurot, 06.04.2014 kella 23:34 ajal võttis Tallinnas, Vilde tee 101 asuvast Swedbank sularahaautomaadist nr HAN00181 kannatanu arvelt sularaha summas 50 eurot, 06.04.2014 kella 23:45 ajal võttis Tallinnas, Mustamäe tee 16 asuvast Swedbank sularahaautomaadist nr HAN00387 kannatanu arvelt sularaha summas 10 eurot, 07.04.2014 kella 00:03 ajal võttis Tallinnas, Nõmme tee 23 asuvast Swedbank sularahaautomaadist nr HAN00388 kannatanu arvelt sularaha summas 50 eurot, tekitades vargusega varalist kahju XXX summas 165 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 07.04.2014 oma elukohas aadressil Tallinn, XXX, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil isale Vladimir B.B-le kuuluva televiisori LG väärtusega 1304,99 eurot, tekitades vargusega Vladimir B.B-le varalist kahju selles summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 19.05.2014 kella 11:05 paiku viibides Tallinnas, Läänemere tee 2c asuvas Läänemere Säästumarket kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva pudeli viina Viru Valge väärtusega 15,15 eurot, pudeli likööri Vana Tallinn väärtusega 18,59

eurot, kokku kaupa koguväärtusega 33,74 eurot, ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani B.B toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Süüdistatav B.B tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, kahetses juhtunut ja selgitas, et vabanes kinnipidamiskohast 2014.a veebruaris ja asus elama oma vanemate juurde Tallinnas, XXX. Aprillis 2014 (kuupäeva ei mäleta) võttis süüdistatav ema XXX rahakotist emale kuuluva pangakaardi, millega võttis mitmel korral välja sularaha, mille kulutas enda tarbeks. Süüdistatav tunnistab ka televiisori LG vargust vanemate korterist. Televiisori viis korterist välja akna kaudu ja pantis televiisori Ed.Vilde teel keldrikorrusel asuvas pandimajas, sai televiisori eest pandimajast 250 eurot. Tsiviilhagi tunnistab ja lubab hüvitada tekitatud kahju. Veel selgitab süüdistatav, et läks 19.05.2014.a. kella 11 paiku Läänemere tänaval asuvasse kauplusesse Säästumarket, et alkoholi varastada. Alkoholiosakonnas võttis 2 pudelit alkoholi ja pani need kohe oma kotti, siis möödus kassadest ja jättis alkoholi eest tasumata. Peale kassadest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni ja kutsus turvaruumi, kus süüdistatav andis varastatud alkoholi turvatöötajale. Alkoholi varastas edasimüümiseks, müügist saadud raha tahtis kulutada enda tarbeks (t l39-42, 77-79). Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendeid: 06.04.2014 ja 07.04.2014 episoodides: – Kannatanu XXX ütlustest nähtub, et 06.04.2014.a. on kannatanu pangakaardiga tema pangaarvelt välja võetud sularaha 365 eurot, 200 eurot võttis kannatanu palvel välja tema abikaasa, ilma kannatanu teadmata on välja võetud sularaha kokku summas 165 eurot. Kannatanu kahtlustab varguses oma poega B.B , kes on narkomaan. Poja suhtes pretensioone ei ole, tsiviilhagi ei esita (tl 56-58; 96-97); – Kannatanu XXX avaldusest ja ütlustest nähtub, et 07.04.2014.a. varastas kannatanu poeg B.B korterist, kus ta koos vanematega elas, televiisori LG koos puldiga, väärtusega 1304,99 eurot. Kannatanu ostis televiisori laenulepingu alusel ning kannatanul tuleb lepingu kohaselt tasuda televiisori eest 1496,18 eurot. B.B tarvitab narkootikume. Emale ütles poeg, et viis televiisori pandimajja. Kannatanu võttis pojalt pandimaja lepingud (tl 50-53); – Swedbank AS teatise ja lisatud salvestiste kohaselt on XXX arvelduskontolt 06.04.2014 välja võetud sularaha kokku 365 eurot, sealhulgas 06.04.2014 kella 15:17 ajal võeti Tallinnas, Akadeemia tee 35 asuvast SEB Pank sularahaautomaadist nr EYP00389 kannatanu arvelt sularaha summas 55 eurot, 06.04.2014 kella 23:34 ajal võeti Tallinnas, Vilde tee 101 asuvast Swedbank sularahaautomaadist nr HAN00181 kannatanu arvelt sularaha summas 50 eurot, 06.04.2014 kella 23:45 ajal võeti Tallinnas, Mustamäe tee 16 asuvast Swedbank sularahaautomaadist nr HAN00387 kannatanu arvelt sularaha summas 10 eurot, 07.04.2014 kella 00:03 ajal võeti Tallinnas, Nõmme tee 23 asuvast Swedbank sularahaautomaadist nr HAN00388 kannatanu arvelt sularaha summas 50 eurot (tl 6265); – AS SEB Pank poolt väljastatud Tallinnas, Akadeemia tee 35 asuva pangaautomaadi kaamera piltidel on meesterahvas, kes teostab toiminguid 06.04.2014 kella 15.17 ajal (tl 68-71); – Pandimaja A-Pant OÜ lepingu nr 14D/071282 07.04.2014 kohaselt andis B.B nimetatud kuupäeval 250 euro eest pandiks teleri LG 55 koos puldiga (tl 77-80);

– Asitõendi – CD-plaadil oleva turvasalvestise - vaatlusest nähtub, et 08.04.2014 ostavad eeluurimisel tuvastamata isikud pandimajast A-Pant televiisori (tl 82-94). 19.05.2014 episoodis: – Rimi Eesti Food AS-i avalduse kohaselt varastas meesterahvas 19.05.2014.a kella 11.05 ajal Tallinnas, Läänemere tee2c asuvast Läänemere SÄM kauplusest alkoholi (1 l viin Viru valge, maksumusega 15.15 eurot ja 1 l liköör Vana Tallinn, maksumusega 18,59 eurot) 33,74 euro väärtuses. Kaup on kauplusele tagastatud (tl 2); – Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötas ta 19.05.2014 kaupluses Säästumarket Läänemere 2c turvatöötajana, kella 10.30 paiku nägi kaupluses kahtlasena tunduvat noormeest, kellel palus peale kassadest möödumist kella 11.05 paiku tulla turvaruumi, kus kontrollimisel noormees andis oma kotist välja 1 liitrise pudeli likööri Vana Tallinn ja 1 liitrise pudeli viina Viru Valge. Noormees ütles, et tahtis nimetatud alkoholi varastada. Kaup tagastati kauplusele (tl 4-6); – Karistusregistri teatise kohaselt on B.B 3 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 16 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest ( tl 14-22); – Harju Maakohtu otsusega 26.09.2012 mõisteti B.B süüdi KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 5,9 järgi (tl 23). Harju Maakohtu otsusega 30.05.2013 mõisteti B.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi (tl 24-33). B.B poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad kannatanute ja tunnistaja ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud B.B elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kohus leiab, et on tõendatud, et B.B isikuna, kes on varem korduvalt toime panud võõra vara salajasi vargusi, pani 06.04.2014-07.04.2014 kavatsetult toime vargused, so võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Tõendatud on ka, et B.B isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 19.05.2014.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. B.B tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks B.B poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. B.B on varguste eest korduvalt karistatud kriminaalkorras. Viimati karistati teda 30.05.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi liitkaristusena vangistusega 11 kuud ja 25 päeva. B.B vabanes karistuse kandmiselt 28.01.2014 ja jätkas lühikese aja

möödudes kuritegude toimepanemist. On ilmne, et B.B ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et B.B-le mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. B.B on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. Ta tarvitab narkootilisi aineid. Arvestades B.B isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). B.B kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, üks kuritegudest jäi katse staadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus B.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Vladimir B.B on esitanud tsiviilhagi televiisori (väärtusega 1304,99 eurot) vargusega tekitatud kahju 1496,18 euro hüvitamiseks. Televiisori ostmiseks sõlmis XXX laenulepingu OÜ-ga Koduliising ning tal tuleb lepingu kohaselt tasuda televiisori eest 1496,18 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitanud B.B . Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ütluste ja kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. B.B-lt kuulub välja mõistmisele XXX kasuks 1496,18 eurot, mis tuleb tasuda XXXarvelduskontole. Asitõend - CD-plaat - jätta kriminaalasja juurde. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.