Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

B.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 1,5 palga alammäära 532.50 eurot B.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 euro määratud kaitsjale makstud tasu 468.00 eurot DNA ekspertiisi 13E-GE0787 kulu 57.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.B, 1-14-3380, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. B.B-lt ja O.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 ja § 180 lg 1 alusel solidaarselt sõiduki teisaldamisega seotud kulu 38.40 eurot O.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 2,5 palga alammäära 887.50 eurot O.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 euro määratud kaitsjale makstud tasu 756.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE93 2200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.P , 1-14-3380, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA ekspertiisi 12E-GE0290 kulu 114.00 eurot DNA ekspertiisi 13E-GE0422 kulu 2394.00 eurot sõrmejäljeekspertiisi 13E-SS0184 kulu 663.00 eurot

Tsiviilhagi XXXtsiviilhagi 513.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista B.B-lt XXXkasuks 513.00 eurot. AS OG Elektra tsiviilhagi 149.84 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista B.B-lt AS OG Elektra kasuks 149.84 eurot. OÜ Blitter tsiviilhagi 1255.17 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista solidaarselt B.B-lt ja O.P-lt OÜ Blitter kasuks 1255.17 eurot. Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi 56.57 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista O.P-lt Maxima Eesti OÜ kasuks 56.57 eurot. XXXtsiviilhagi 412.46 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista O.P-lt XXXkasuks 412.46 eurot. Asitõendid 7 CD plaati (asuvad kinnises ümbrikus kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. 1 pakk Gilett Fusion Proglide terasid (asuvad Põhja prefektuuri hoidlas, aadressil Tallinn, Rahumäe 6) - konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

B.B süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi:

võttis sealt XXXkuuluva sülearvuti HP Pavilion DV 6000, seerianumber CHF646GSK, maksumusega 513 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.01.2014.a (1 päev) karistuse kandmise aja hulka. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX. Kriminaalasjas on XXXesitanud tsiviilhagi B.B vastu varalise kahju nõudes summas 513.00 eurot. Kuriteoga tekitati varalist kahju AS-ile OG Elektra. Kriminaalasjas on AS OG Elektra esindaja Helve Lahi esitanud tsiviilhagi B.B vastu varalise kahju nõudes summas 149.84 eurot. Kuriteoga tekitati varalist kahju Blitter OÜ-le. Kriminaalasjas on Blitter OÜ esindaja XXX esitanud tsiviilhagi solidaarselt B.B ja O.P vastu varalise kahju nõudes summas 1255.17 eurot.

O.P süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi:

tervisekahjustused – parema kulmu välisnurka ca 1 cm veritseva haava, vasaku silma välisküljele hematoomi, parema kõrvalesta taha turse ja 3 täppverevalumit, ülemise ja alumise huule sisepinnale marrastuse, parema käe õlavarrele hematoomi 2x6 cm ning paremale abaluule 2 marrastust suurusega 0,5x1 cm. Seega pani O.P toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes peksmises ja tervise kahjustamises, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, mille eest ta on 06.02.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi karistatud, uuesti 27.10.2013.a kella 03.00 ajal võõra vallasasja omastamise eesmärgil tungis kallale XXX Tallinnas, Paldiski mnt, Endla tänava ja Mustamäe tee ristmikul Hipodroomi bussipeatuse lähedal. O.P võttis vasaku käega kannatanu kaela haardesse ning parema käega lõi korduvalt pea ja rindkere piirkonda ning lükkas kannatanu vasaku külje peale pikali maha, seejärel surus kannatanu vastu maad selliselt, et viimane ei saanud tõusta. Samal ajal võttis tema ära kannatanul seljas olnud jope parempoolsest taskust mobiiltelefoni Samsung Galaxy S3 mini (IMEI kood XXX), maksumusega 215.83 eurot, mis oli musta värvi nahast kotis, maksumusega 16.63 eurot. Kotis oli sularaha 180 eurot. O.P tekitas kirjeldatud teoga kannatanule füüsilist valu pea, parema õla ja rindkere piirkonnas ning varalist kahju summas 412.46 eurot. Seega pani O.P toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.P karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg1 ja KarS § 64 lg1,3 alusel lugeda antud karistus kaetuks 20.05.2013.a Harju Maakohtu otsusega määratud 5 kuu ja 10 päeva vangistusega ning karistus lugeda kantuks. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (06.11.2013.a, 07.11.2013.a episoodid) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.P karistamist vangistusega 5 kuud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.P karistamist vangistusega 9 kuud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.P karistamist vangistusega 4 aastat. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.11.2013.a – 08.11.2013.a, s.o 2 päev, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX. Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi O.P vastu varalise kahju nõudes summas 412.46 eurot.

Kuriteoga tekitati varalist kahju Maxima Eesti OÜ-le. Kriminaalasjas on Maxima Eesti OÜ esindaja XXX esitanud tsiviilhagi O.P vastu varalise kahju nõudes summas 56.57 eurot. Kuriteoga tekitati varalist kahju Blitter OÜ-le. Kriminaalasjas on Blitter OÜ esindaja XXX esitanud tsiviilhagi solidaarselt B.B ja O.P vastu varalise kahju nõudes summas 1255.17 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

B.B kokkulepe Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid B.B ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava B.B poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

sätteid.

Kohus tunnistab B.B süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab B.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud vargustega. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXX on esitanud B.B vastu tsiviilhagi summas 513.00 eurot, kannatanu AS OG Elektra on esitanud B.B vastu tsiviilhagi summas 149.84 eurot. OÜ Blitter on esitanud tsiviilhagi summas 1255.17 eurot solidaarselt B.B ja O.P vastu. Süüdistatav B.B tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXX tsiviilhagi summas 513.00 eurot, AS OG Elektra tsiviilhagi summas 149.84 eurot ja OÜ Blitter tsiviilhagi summas 1255.17 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid rahuldama ja VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahjud välja mõistma B.B-lt kannatanute XXX, AS OG Elektra ja OÜ Blitter kasuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. B.B on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad 2014.aastal toime pandud 5 kuritegu on toime pandud lühikese ajavahemiku, s.o 3 nädala jooksul. Seega on B.B käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet B.B resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb B.B-lt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 eurot, tasu õigusabi osutamise eest 468.00 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1.00 euro. B.B-lt ja O.P-lt tuleb solidaarselt välja mõista sõiduki teisaldamisega seotud kulu 38.40 eurot. Käesolevas asjas on tehtud ka sõrmejälje- ja DNA ekspertiisid. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1120-12). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas sõrmejälje- ja 2 DNA ekspertiisidega tuvastatud B.B seos temale süüksarvatavate kuritegudega, mistõttu jätab kohus DNA ekspertiisi 12E-GE0290 kulu 114.00 eurot, DNA ekspertiisi 13EGE0422 kulu 2394.00 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi 13E-SS0184 kulu 663.00 eurot riigi kanda. Küll aga mõistab kohus välja DNA ekspertiisi 13E-GE0787 kulu 57.00 eurot, kuna selle puhul on tuvastatud süüdistatava seos uuritava kuriteoga. Arvestades väljamõistetud summade suurust ning tsiviilhagide tasumise kohustust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. O.P kokkulepe Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid O.P ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava O.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab O.P süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.P süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastaste kuritegudega. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXXon esitanud O.P vastu tsiviilhagi summas 412.46 eurot ja kannatanu Maxima Eesti OÜ on esitanud O.P vastu tsiviilhagi summas 56.57 eurot. OÜ Blitter on esitanud tsiviilhagi summas 1255.17 eurot solidaarselt O.P ja B.B vastu.

Süüdistatav O.P tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXXtsiviilhagi summas 412.46 eurot, Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi summas 56.57 eurot ja OÜ Blitter tsiviilhagi summas 1255.17 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahjud välja mõistma O.P-lt kannatanute XXX, Maxima Eest OÜ ja OÜ Blitter kasuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.P esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. O.P on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega on O.P käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet O.P resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb O.P-lt välja mõista sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 887.50 eurot, tasu õigusabi osutamise eest 756.00 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimikust

koopiate tegemise kulu 1.00 euro. O.P-lt ja B.B-lt tuleb solidaarselt välja mõista sõiduki teisaldamisega seotud kulu 38.40 eurot. Käesolevas asjas on tehtud ka sõrmejälje- ja DNA ekspertiisid. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1120-12). Kuigi ekspertiiside määramise võis tingida tõendamisvajadus, siis kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas sõrmejälje- ja DNA ekspertiisidega tuvastatud O.P seos temale süüksarvatavate kuritegudega, mistõttu jätab kohus DNA ekspertiisi 12E-GE0290 kulu 114.00 eurot, DNA ekspertiisi 13E-GE0422 kulu 2394.00 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi 13E-SS0184 kulu 663.00 eurot riigi kanda. Arvestades väljamõistetud menetluskulude suurust ja süüdimõistetu kohustust kannatanutele tekitatud kahjude hüvitamiseks, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõendid 7 CD plaati (asuvad kinnises ümbrikus kohtutoimikus) tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. 1 pakk Gilett Fusion Proglide terasid (asub Põhja prefektuuri hoidlas, aadressil Tallinn, Rahumäe 6), tuleb konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.