Kohtulahend

karistuse kaetuks raskemaga. Rain Uibukantile loeti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 1 kuu 12 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 09.04.2012. Karistuse kandmise algus 09.04.2012 ja lõpp 21.05.2016. Rain Uibukant andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 27). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.04.2014. Kinnipidamisasutusest Rain Uibukanti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Isik omab keskharidust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis 12 sammu ehk Igapäevane valik ja taastava õiguse programmis Tee. Töökogemust omab kelnerina, lavameistrina ning peamiselt üldehitajana. Viimased 8 kuud enne vangistust töötas väidetavalt mitteametlikult xxx. Käesoleval hetkel on hõivatud vangla majandustöödel. Vabanemisel on võimalus asuda xxx kliendihaldur/müügikonsultandi ametikohale. Seisuga 12.02.2014 K-raha andmetel on kinnipeetaval vabanemisfondis 1065 eurot ja kohtutäiturite infosüsteemi andmetel on tasumata võlanõudeid 3018,20 eurot. Alkoholi on tarvitanud väidetavalt põhikooli perioodist, viimased viis aastat koos narkootikumidega. Isikut on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Esmakordselt suitsetas kanepit 15 aastaselt, sõprade seltskonnas. Viimased 5 aastat, kuni 18.05.11 suitsetas igapäevaselt, väidetavalt iga 2 tunni tagant (kainet perioodi ei olnud). Paralleelselt müüs kanepit ka teistele. Tunnistab, et oli sõltlane, samas alates maist 2011 narkootikume tarvitanud ei ole, väidetavalt loobus päevapealt. Tunnistab küll varasemat sõltuvusprobleemi, kuid hetkel usub et on sõltuvusest vabanenud ning kõrvalist abi ei vaja. Vangla toetab R.Uibukanti ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda elektroonilise valve alla ja asuda elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral oleks kinnipeetaval võimalus asuda lepingulisele tööle xxx. Kohtutäiturite andmebaasi (TÄITIS) andmetel on kinnipeetava suhtes menetluses neli täitenõuet kogusummas ligikaudu 3400 eurot. Rain Uibukanti on kolmel korral kohtulikult karistatud joobes juhtimise eest. Kinnipeetava sõnul hakkas ta alkoholi tarvitama põhikooli ajal - oma käitumist ei õigusta ning usub, et suudab vabanedes alkoholist täielikult loobuda. Samas ei saa välistada nö tagasilangusi ning sellisel juhul oleks otstarbekas pöörduda vastava ala spetsialistide poole. Ametnikule teadaolevalt on R.Uibukant "staazikas" kanepi suitsetaja – esmakordselt suitsetas kanepit 15 aastaselt, sõprade seltskonnas ning viimased 5 aastat (kuni 18.05.11) suitsetas igapäevaselt. Kinnipeetav tunnistab, et oli sõltlane, samas alates maist 2011 narkootikume tarvitanud ei ole. Rain Uibukant taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult toetab Rain Uibukandi tingimisi ennetähtaegset vabastamist isiku taasühiskonnastamise huvides ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kolme nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt Karistusseadustiku §75 ́1 lg 3 määrata elektroonilise valve pikkuse. Tema käitumine ja suhtumine toimepandud kuritegudesse oli juba kohtueelse menetluse ajal selline, et tekkis veendumus tema õiguskuulekale teele pöördumises. Uue tahtliku kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 27%. Kriminaalhoolduse õnnestumise kasuks räägib tema distsiplineeritus ja koostöövalmidus kriminaalasja uurimise käigus: R. Uibukant vabastati vahi alt ja ei tekkinud vähimaidki probleeme 2(4)

menetlejate juurde ega vangistuse kandmisele ilmumisega. Vangistuses veedetud aega on kinnipeetav kasutanud töötamiseks ning sotsiaalprogrammides osalemiseks, mis viitab sellele, et ta on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et vaatamata sellele, et R. Uibukant on toime pannud mh rahvatervisevastase kuriteo, on siiski nimetatud süüdimõistetu puhul vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 21.05.2016. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks R. Uibukandil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 21.05.2016, st karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele, elektroonilise valve kohaldamise- ning lisakohustuste panemisega. Kaitsja toetab kaitsealust. Kaitsja rõhutas, et tegemist on isikuga, kes käitub vanglas suurepäraselt ning see on tema esimene vanglakaristus. Karistuse eesmärgid on tegelikult juba saavutatud ja edasise vangistuses puudub mõte. Isikule on garanteeritud töökoht. Teda toetavad tema lähedased. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Rain Uibukant tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on Rain Uibukanti karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholi ja narkojoobes. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid katseajal pani toime I astme rahvatervisevastase kuriteo. Käesoleval ajal kannab R.Uibukant karistust katseaja jooksul toime pandud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 12-14) on näha, et Rain Uibukanti on väärteokorras 14 korral karistatud, sealhulgas 4 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 6 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Rain Uibukanti puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis 12 sammu ehk Igapäevane valik ja taastava õiguse programmis Tee. Alates 22.06.2012 on hõivatud vangla majandustöödel. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 15.12.2016. 3(4)

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Nimetatud eramu kuulub kinnipeetava naise vanematele. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava abikaasa Mxxx Laxxx, KxxxLxxx, Oxxx xxx ja Txxx Lxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 13-16). Kinnipeetavale garanteerib töökoha xxx Arvestades Rain Uibukandi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane narkokuritegu), korduvaid karistusi (korduvad II astme liikluskuriteod- mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (raske narkokuriteo toimepanemine katseajal), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused) on kohus seisukohal, et Rain Uibukandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba allutatud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue I astme narkokuriteo. Kokku isik oli kriminaalhooldusel all kolmel korral. Seega kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi mitteametlik töökoht (vangla iseloomustus) kuid see ei takistanud R. Uibukandil uut rasket kuritegu toime panna. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Samas alkoholi kuritarvitamine (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest kriminaalkorras, lisaks väärteokorras narkojoobes juhtimise eest, väärteokorras AS § 70 alusel) ja seda, et isik on pikaajaline narkotarvitaja ning suured rahalised nõuded 3018,20 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.05.2016, ärakandmiseks on veel üle kahe aasta, mis on vägagi pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Ennetähtaegne vabastamine on isiku puhul ilmselt ennatlik arvestades ka esimese astme kuriteo toimepanemise asjaolusid (kohtuotsuses). Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega- kaitsta õiguskorda. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Rain Uibukandi temale Tartu Maakohtu 22.02.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.