Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jaak Järvis on õigeks mõistetud Tartu Maakohtu 14.04.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-0915431 KarS § 120 järgi KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Sama otsusega on Jaak Järvis süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1, 2, 5 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust ning KarS § 4181 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistusaja algust lugema alates 19.04.2009.a tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2010.a kohtuotusega kriminaalasjas nr 1-09-15431 tühistati Tartu Maakohtu 14.04.2010.a kohtuotsus osalisels, s.o Jaak Järvise süüditunnistamises ja karistamises KarS § 118 p 1, 2, 5 järgi, õigeksmõistmises KarS § 120 järgi ning liitkaristuse mõistmises KarS § 64 lg 1 järgi. Sama otsusega tunnistati Jaak Järvi süüdis KarS §114 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust ning KarS § 120 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kohtuotsused jõustusid 21.02.2011.a Riigikohtu lahendiga. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.04.2009.a ja lõpeb 19.04.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 2 tulenev võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks avanes 15.03.2014.a. Tartu Vangla edastas 14.03.2014.a vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Jaak Järvise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kuriteo asjaoludest ning praeguseks ärakantud karistusest tulenevalt riivaks Jaak Järvise vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Jaak Järvis palus vangistusest vabastamist enne tähtaega. Käesolevaks ajaks on ta viibinud vangistuses veidi üle viie aasta, mis on olnud piisavalt pikk aeg, et teha järeldusi asjaolude kohta, mis tingisid tema kuritegeliku käitumise. Vangistuses olles on ta osalenud erinevates

2 (4)

sotsiaalabiprogrammides ja osalenud kursustel ning loodab vabanedes asuda tööle, hilisemas tulevikus alustada ka ise ettevõtlusega. Vabanedes asuks ta elama samasse elukohta, kus elas ka enne vangistusse sattumist. Samas elavad ema ja vend, kes on teda toetanud ka vangistuses viibimise ajal. Edasiselt soovib jätkata karsket eluviisi ja loodab tulevikus uuesti kuritegelikule teele mitte sattuda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Jaak Järvis on temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ärasüüdimõistetu, leiab, et Jaak Järvise tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud. Jaak Järvist on kriminaalkorras karistatud üks kord. Kuritegu, mille eest Jaak Järvis süüdi tunnistati, on olnud raske isikuvastane kuritegu. Kuid arvestada tuleb kuriteo toimepanemisest möödunud aega ning kohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei takista käesoleval ajal Jaak Järvise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on suurema osa karistusest käesolevaks ajaks ära kandnud. Jaak Järvise käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne. Ta on osalenud vangistuse kestel sotsiaalprogrammis, samuti läbinud väikeettevõtluse kursuse ning agressiivsuse asendamise treeningu. Karistusaja alguses on olnud kergemat liiki distsiplinaarrikkumine, käesolevalt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht tema emale kuuluvas eramus. Kindel töökoht puudub, kuid olemas on kindel tahe tööd leida ning kavatsus võtta end Töötukassas arvele ning pikemas perspektiivis puiduettevõtte rajada. Jaak Järvisel on olemas sotsiaalne tugivõrgustik – lähedased – ema, vend ja sõbrad – kellega ta on jätkanud suhtlemist vangistuse ajal ning ema on lubanud esialgselt toetada poega ka materiaalselt. Kohus on seisukohal, et Jaak Järvise tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellesisuline kohtu veendumus tugineb Jaak Järvise isikust tulenevatel asjaoludel, aga ka tema käitumisest karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsetest elutingimustest. Kohtu hinnangul on alust arvata, et süüdimõistetu poolt ärakantud karistus on käesolevaks ajaks avaldanud talle piisavat mõju ning seega täitnud karistuseesmärgi. Jaak Järvis tuleb tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. KarS § 76 lg 4 tulenevalt on Jaak Järvise katseaja pikkuseks tema poolt ärakandmata karistusaeg, s.o kestusega kuni 19.04.2017.a. Katseajal tuleb Jaak Järvisel järgida KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samuti tuleb xxxxxxxxxxxxx KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoha või võtma ennast kahe nädala jooksul arvele Töötukassas. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ning Jaak Järvise varasemast elukäigust tulenevaid riske – võimalik psühhiaatriline probleem, ebaefektiivne probleemilahendus ning oskamatus emotsioone kontrollida - peab kohus vajalikuks seada katseajaks ka KarS § 75 lg 2 p 3 (4)

8 tuleneva kohustuse sotsiaalabiprogrammides osalemiseks kriminaalhooldaja äranägemisel vajaduse tekkimisel.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.