lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-5110/65

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 28.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-5110/65
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1358
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-5110/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.06.20111-11-5110/18Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja23.08.20111-11-5110/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.07.20131-11-5110/28Tartu Ringkonnakohus02.09.20131-11-5110/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-5110

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 2. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Eero Kangur ja tema kaitsja advokaat Allan Valk, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 2. aprilli 2014 määrus Eero Kanguri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusega tunnistati E. Kangur süüdi ja teda karistati KarS § 2681 lg 1 - § 22 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.12.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra ning liitkaristuseks saadi 3 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust. Karistusaeg algas 27.06.2011 ja lõppeb 13.04.2015.
2.Viru Maakohtu 02.04.2014 määrusega jäeti E. Kangur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu motiivid olid kokkuvõtvalt järgmised. 2.1 E. Kangurit on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja vanglakaristust kannab ta teist korda. 28.12.2005 kohtuotsusega karistati teda KrK § 100, § 207 lg 1, § 207 lg 2 järgi 7 aasta 1 kuu 11 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise ajal pani ta toime uue kuriteo - prostitutsioonile kihutamise. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et mõistetud karistused ei ole E. Kanguri puhul täitnud eesmärki mõjutada teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab kinnipeetav jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et ta hakkaks vabaduses elama õiguskuulekalt.

2.2 Positiivseks luges maakohus E. Kanguril kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, vangistuses sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimise, Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise kutseõppe lõpetamise, vangla majandustöödel koristajana tegev olemise, alates 11.12.2012 töötamise AS Eesti Vanglatööstuse õmblustsehhis kruvide komplekteerijana ja tema paigutamise avavanglasse. Ka kinnipeetava elamistingimused vabaduses hindas kohus heaks, kuna tal on kindlad elu- ja töökoht ning pereliikmed on valmis teda toetama. 2.3 Arvestades E. Kanguri poolt sooritatud kuritegude asjaolusid ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses. Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt kuriteo asjaolusid. Ei saa jätta tähelepanuta, et Hispaanias on E. Kangurit karistatud pikaajalise vangistusega narkokuriteo toimepanemise eest. Sellest tulenevalt ei ole uue kuriteo risk madal. Vastupidi, raskete kuritegude korduv toimepanemine näitab tema riskeerivat elustiili, mis ei ole juhuslikku laadi, vaid tema elu muster. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkaks süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga korduvalt näidanud, et vabaduses ta jätkab kuritegude toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu sooritab uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse E. Kanguri kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja tema kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, s.o E. Kangur on valmis võtma vabatahtlikult endale kohustuse alluda elektroonilisele valvele. 3.1 Kaitsja hinnangul ei ole maakohus E. Kangurit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid piisavalt analüüsinud. Oluline on, et tapmine oli toime pandud 1999. aastal. Arvestades kinnipeetava eelvangistust Hispaanias on ta vanglas viibinud üle 11 aasta. Kui mitte vaadata ligi 4 aastat tagasi sisuliselt ettevaatamatusest toime pandud kuritegu, on E. Kangur käitunud eeskujulikult. Ta on vanglas sooritatud kuritegu kahetsenud ja ütleb, et see oli suur eksitus. Eeltoodu näitab, et E. Kangur on oma tõekspidamisi kardinaalselt muutnud, mida kinnitavad Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohad. 3.2 Kaitsja nimetab positiivsete asjaoludena E. Kanguril vabaduses lähisugulaste ja sõprade abi tagatust, temal vanglas kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses tisleri erialal õppima asumist ning tema avavanglasse paigutamist. Kutsehariduskeskuses käib ta igapäevaselt, jalutades selleks läbi terve linna. Selline vanglapoolne tegutsemine näitab, et kinnipeetav ei ole ohtlik ja teda võib usaldada. 3.3 Kaitsja leiab, et arvestades E. Kanguri vangistuses oldud aega ja karistusaja lõppemist vähem kui 1 aasta pärast, ei riiva see ühiskonna õiglustunnet, vaid on kooskõlas riigi karistuspoliitikaga, kuna sellega oleks tagatud süüdimõistetu nn taasühiskonnastamine ja kontroll tema üle.
4.E. Kangur oma määruskaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. 4.1 Kinnipeetav heidab kohtule ette lähtumist peaasjalikult tema minevikust ja tapmisteo toimepanemisest. Ta rõhutab, et on vangistuses viibinud juba üle 11 aasta, s.o ajast, mil ta 31.10.2002 Hispaanias vahistati. Selle aja jooksul on tema käitumises toimunud palju positiivseid muutusi. Näiteks puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta läbis talle määratud sotsiaalprogrammid, omandas vanglas eriala ning vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning toetav tugivõrgustik.

Samuti oleks maakohus E. Kanguri arvates pidanud arvestama, et tema jätkuv vangistuses hoidmine puudutab tugevalt tema kõrges eas vanemaid. 4.2 E. Kanguri hinnangul ei ole maakohus arvestanud vangla ja kriminaalhooldaja esitatud iseloomustuses tema kohta märgitut, kuigi tegemist on oma ala professionaalidega, kes on temaga ka vahetult kokku puutunud. Prokurör seevastu ei tunne teda ning on tema vastu negatiivselt meelestatud. Seega ei saa prokuröri kirjaliku seisukohaga arvestada. 4.3 Kinnipeetavale jäävad arusaamatuks ka kohtu seisukohad, mille kohaselt tema olevat ohtlik ja ei ole usutav, et ta hakkaks vabaduses elama seaduskuulekalt. Ta on aastaid käitunud vanglas korralikult ja ta paigutati avavanglasse. Kõigest sellest võib järeldada, et ta ei ole enam ohtlik. Seega on ta oma käitumisega tõestanud, et tema kuriteod on minevik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhistustega ning leiab niisamuti, et E. Kanguri tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud argumentidel puudub alus. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid korrata ja märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti ja veenvalt põhjendades asunud seisukohale, et E. Kanguri tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Teiste kuritegude hulgas on ta toime pannud ka tapmise ning prostitutsiooni vahendamisele kihutamise. Oluline on märkida, et viimasena nimetatud kuritegu ei hoidnud ära ka vangistuses viibimine ja kantud karistusaastad. Samuti on E. Kangurit Hispaania Kuningriigis karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, s.o raskes rahvatervise vastases I astme kuriteos. Loetletud teave annab põhjendatud aluse järelduseks, et kuritegude toimepanemine ei ole kinnipeetava jaoks olnud juhuslik ja ka ringkonnakohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu suudaks ja tahaks vabaduses edaspidi elada seaduskuulekalt. Tema vabastamine ka praegusel ajal, s.o aasta enne karistusaja lõppu, riivaks isegi peale nii paljusid karistusaastaid ikkagi ühiskonna õiglustunnet ning oleks vastuolus üldpreventiivsete kaalutlustega ja eesmärgiga mõjutada süüdimõistetut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma.
7.Ringkonnakohtu sellesisulist hoiakut ei väära ka määruskaebustes esitatud väited. Maakohus on määruskaebustes nimetatud positiivseid asjaolusid igakülgselt juba arvesse võtnud, kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks piisavad. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei võimalda E. Kanguri viimaste aastate hea käitumine ja võimalused vabaduses veel järeldada, et mõistetud vangistus oleks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada. Vastupidisele seisukohale ei veena ringkonnakohut ka määruskaebustes esitatud väited E. Kanguri vangistuse pikaajalisusest, tema kahetsevast suhtumisest vanglas toimepandud kuriteosse, oma tõekspidamiste kardinaalselt muutmisest ja vanematel vajamineva abi puudumisest. Ringkonnakohus peab küll kahetsusväärseks olukorda, kus eakad vanemad ei saa abi oodata oma pojalt, kuid see asjaolu ei võimalda vabastada ennetähtaegselt vangistusest isikut, kes on korduvalt toime pannud raskeid kuritegusid ning kelle eelnev elukäik annab põhjust kahelda tema edasises seaduskuulekaks jäämises. Vastavale veendumusele jõudmisel arvestab ringkonnakohus ka kriminaalhooldaja ja vangla poolt esitatud materjale, kuid lisab, et neis toodud seisukohad ei ole kohtutele siduvad ja lähtuvalt KarS § 76 lg 3 märgitust hindavad kohtud kogu asjassepuutuvat teavet kogumis.
8.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et määruskaebus ei sisalda väiteid, mis tooksid kaasa esimese kohtuastme lahendi tühistamise. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.