Kohtulahend

kaitsja Allan Valk esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2013 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 29.07.2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Eero Kanguri kaitsja advokaat Allan Valgu määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 17.09.2013. Küll aga kohus arvestab elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramise võimalusega KarS § 76 lg 4-1 alusel. Kinnipidamisasutusest Eero Kanguri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treeningu ja lõpetanud Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise kutseõppe. Vangistuse jooksul on olnud hõivatud tööga majandustöödel koristajana ning alates 11.12.2012 töötab AS Eesti Vanglatööstuse õmblustsehhis kruvide komplekteerijana. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla asuks süüdimõistetu üksi elama oma isale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetav omab keskharidust ja puidupingitöölise eriala. Töötanud ametlikult xx xx 1985-1988. Tegutsenud FIEna (autode ost-müük). Viimased aastad enne vangistust ei ole ametlikult hõivatud olnud. Hispaanias tegeles mitteametlikult autode müügiga. Käitumine ametnikega on viisakas ja koostöövalmis. Kinnipidamisasutuses pani toime uue kuriteo. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval peale vabanemist võimalik elama asuda oma isa xx xx 3-toalisse korterisse aadressil: xxx. Korter on hetkel tühi. Kinnipeetava isa ise elab koos oma perega eramus. Antud korterisse on sisse kirjutatud ainult kinnipeetava isa xx xx, kes on nõus elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisega. Ettekande koostaja ei pidanud vajalikuks elukohta kontrollida, sest viimati kontrolliti seda eelmise vanglapäringu tegemise raames 04.04.2013.a. Sellest nähtub, et korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Isa sõnul seisab korter tühjana ning peale viimast elukoha kontrolli ei ole seal kedagi elanud. Kinnipeetaval on keskharidus. Kursustel on omandanud tuukri kutse ning on töötanud ametlikult xxx. Enne Eestist Hispaaniasse lahkumist tegutses FIE-na (autode ost-müük). Vanglas viibimise ajal on kinnipeetava sissetulekuks olnud rahalised toetused õelt, isalt ning toetanud on ka E.Kanguri sõber, xx xx. Vabanemise korral on kinnipeetavat esialgu nõus toetama tema õde xx xx xx EUR-i kuus, kinnipeetava isa xx xx 150 EUR-i kuus ja sõber xx.xx 200 EUR-i kuus. 05.02.2013.a tehtud TÄITIS-e väljavõtte andmetel ei ole kohtutäiturite menetluses hetkel ühtegi tasumata nõuet. Kinnipeetaval on peale vangistust võimalik asuda tööle xxx, mille tegevusvaldkonnaks on ehituslik projekteerimine ning kaevetööd ekskavaatoriga. Firma juhatuse liikme xxx sõnul garanteerib ta vabanemisel E.Kangurile töö mehaanikuna ja brutopalgaks eelkokkuleppel oleks xx EUR-i. Kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on: pikk vangistuseaeg ja pikast vangistusajast tulenevalt suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Eero Kangur taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist ta oleks nõus, kui kohaldatakse vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ta on pikaajaliselt vangistuses viibinud ja ise leiab, et ta on oma karistuse saanud. Ta sügavalt kahetseb tehtut ja soovib alustada uut elu. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise risk on madal. Isiku olevik ja tulevik on kindlustatud, teda toetab pere, sõber, talle garanteeritakse töökoht vabaduses. Isik ka praegugi viibi avavanglas. Arvestades vangistuses viibitud aega on karistuse eesmärgid tegelikult juba saavutatud. Isiku käitumine vanglas on suurepärane, ta on hõivatud seal kasuliku tegevusega, tal oli õppe- ja töökoht vangistuse ajal. Ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Prokuratuur kirjalikult ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. E. Kanguri varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vangistust kannab teist korda) ning toimepandud kuriteo raskus viitavad tema ohtlikkusele. Lisaks sellele tõstab tema ohtlikkust asjaolu, et ta pani ka vanglas olles toime uue kuriteo. Kohtueelse uurimise ajal ta varjas ennast Hispaanias, mille tõttu otsiti teda pikalt taga ja 2(4)

hiljem selgus, et ta oli ka välismaal toime pannud kuriteod ning nende eest seal ka süüdi mõistetud. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 27.06.2011 kohtuotsusega KarS § 2681 lg 1 - § 22 lg 2 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kuna E. Kangur kannab liitkaristust mh tahtliku tapmise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske tahtliku kuriteo tagajärjel suri inimene. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Allakirjutanu leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole E. Kanguri ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et Eero Kangur tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja seda isegi täiendava KarS § 76 lg 4-1 järgi ettenähtud garantiiga. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Tartu Maakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega karistati Eero Kangurit KrK § 100, § 207 lg 1, § 207 lg 2 järgi 7 aasta 1 kuu 11 päevase vangistusega. Karistuse kandmise ajal pani toime uue kuriteoprostitutsioonile kaasaaitamise. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Eero Kanguri puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treeningu ja lõpetanud Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise kutseõppe. Vangistuse jooksul on olnud hõivatud tööga majandustöödel koristajana ning alates 11.12.2012 töötab AS Eesti Vanglatööstuse õmblustsehhis kruvide komplekteerijana. Samuti tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on paigutatud avavanglaosakonda. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass ja ID- kaart kehtivusega 30.12.2015. Vabanedes soovib Eero Kangur elama asuda oma isa, xx xx 3-toalisesse korterisse aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava isa xx xx on elektroonilise 3(4)

seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (lk 98). Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle OÜ-s xx (lk 92). Vabanemise korral on nõus kinnipeetavat esialgu toetama tema perekonnaliikmed ja sõber (lk 95-97). Arvestades Eero Kanguri poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegutahtlik tapmine, tulirelva käitlemine, viimane kuritegu- prostitutsioonile kaasaaitamine toime pandud kinnipidamiskohas karistust kandes), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, lähedaste toetus ja arvatavasti ka töökoht). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et kahel korral raskete kuritegude toimepanemine (tapmine ja prostitutsiooni vahendamine) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et teise Euroopa Liidu riigis Hispaanias on isik süüdi tunnistatud ja karistatud pikaajalise vangistusega narkokuriteo toimepanemise eest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et selle isiku puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise risk madal. Vastupidi, raskete kuritegude kordub toimepanemine ( tapmine, narkokuritegu, prostitutsiooni vahendamine) näitab isiku riskeerivat elustiili, mis ei ole juhusliku laadi, vaid tema elu muster. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, õppimine, töötamine ja sotsiaalprogrammides osalemine, ei ole Eero Kanguri enne tähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga korduvalt näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.04.2015. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Eero Kanguri temale Harju Maakohtu 27.06.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.