Kohtulahend

2 (6)

maakonnas Räpina vallas Räpina-Rasina tee 6-ndal kilomeetril mootorsõidukit VAZ 2121 registreerimismärgiga xxxxxx olles seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,09 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 lugeda lõplikuks tulemiks 0,99 mg/l kohta. Mõõtmine teostati tõendusliku alkomeetriga ALKOTEST 7110 MK EST ARAF-0002. T.I rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani T.I oime tahtlikult mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.I tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused T.I kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 54 pöördel-55) kohaselt oli tal 12.02.2014 plaanis sõita kodust Lintesse kauplusse, kui külavaheteel peatas teda politsei. Ta oli just liikuma hakanud, mistõttu sõitis aegaselt. Hommikul oli T.I joonud pindise Aleksandri ja eelmise päeva õhtul oli võtnud 150-170 grammi viina. Ise aru ei saanud, et on alkoholijoobes. Joobeseisundi olemasolu T.I ei vaidlusta, kuna seda mõõdeti kahe aparaadiga. Tunnistaja M. M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 53 pöördel-54) oli ta 12.02.2014 patrullis koos patrullpolitseinik T. H. , kui tähelepanu äratas kahtlaselt aeglaselt tee serval liikuv sõiduk, mille sõidutrajektoor ei olnud kõige sirgem. Sõiduki peatamisel osutus juhiks T.I, kelle silmad punetasid ja sõidukis oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahend näitas alkoholijoovet ja T.I toimetati tõendusliku alkomeetri juurde. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos alkomeetri väljatrükiga ( tl 23-24) nähtuvalt on 12.02.2014 Põlva maakonnas Räpina vallas RäpinaRasina tee 6-l kilomeetril kontrollitud kell 15.51 sõidukijuhi T.I alkoholijoovet indikaatorvahendiga ja hiljem ( kella 15.59-16.06 ajal) tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF 0002, mille lugemiks on olnud 1,09 mg/l ja laiendmääramatust 0,10 mg/l arvestades lõplikuks mõõtetulemuseks on olnud 0,99 mg/l. Seega tõendavad süüdistatava ütlused kogumis tunnistaja ütlustega ja indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, et T.I peeti 12.02.2013 kella 15.50 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina-Rasina tee 6-ndal kilomeetril politsei poolt kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja tal tehti kindlaks alkoholijoove. Süüdistatav ise pole eitanud asjaolu, et ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis endale kuuluvat sõiduautot ja tal tehti kindlaks alkoholijoove. Liiklusregistri väljatrükk ( tl 26) tõendab, et T.I-le kuulub sõiduauto VAZ 2121 registreerimismärgiga xxxxxxx. Et süüdistatav peeti kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja temal tuvastati alkoholijoove, on kinnitanud ka tunnistaja M. M. . Süüteo toimepanemise koha ja kellaaja suhtes võimaldavad järelduse teha indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmed. Ka tõendab indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos alkomeetri väljatrükiga, et vahetult peale mootorsõiduki juhtimiselt kinnipidamist on süüdistatava väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus vähemalt 0,99 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna süüdistatava väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus vähemalt 0,99 mg/l, on Leho

3 (6)

T.I 12.02.2014 kella 15.50 paiku mootorsõidukit juhtides olnud alkoholijoobes. T.I rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Süüdistatav on kinnitanud ka seda, et oli sama päeva hommikul ja eelmise päeva õhtul tarvitanud alkoholi (hommikul õlut ja eelmise päeva õhtul viina). Kohus leiab, et olles eelnevalt sama ööpäeva jooksul korduvalt alkoholi tarvitanud, pidas T.I vähemalt võimalikuks endal joobeseisundi olemasolu. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis on T.I joobele viitavate tunnustena märgitud muuhulgas silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, häirete esinemine aja-, isiku- ja kohatajus ning koordinatsioonis. Tunnistaja M. M. kinnitusel oli T.I autos tunda alkoholilõhna. Alkoholisisaldus T.I väljahingatavas õhus ei ole olnud piiripealne, millest alates loetakse isikut joobeseisusundis olevaks. Kohus leiab, et T.I pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. T.I süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib T.I poolt toimepandu KarS § 424 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates ei saa T.I süüd pidada väikeseks. Alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, sest ohtu seatakse nii juhi enda kui kaasliiklejate elu ja tervis. Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist olnud joobeseisundiga, mille puhul oleks kriminaalkorras karistatava teo toimepanemiseks vajalikku alkoholisisalduse piirmäär juhi väljahingatavas õhus oluliselt ületatud, pole tegemist siiski ka piiripealse juhtumiga. Nagu kohus eespool tuvastas, esines T.I puhul ka rida muid joobeseisundile viitavaid tunnused. Seega ei olnud T.I ilmselgelt võimeline liikluses ohutult osalema. T.I näol on tegemist isikuga, keda on karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest nähtuvalt ( tl 6-10, 30-33) ka varem ( Tartu Maakohtu 05.06.2012 otsusega) analoogilise kuriteo eest karistatud. Uue samalaadilise kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et eelmine karistus ei ole oma eesmärke täitnud. T.I karistust kergendava asjaoluna esineb süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab vajalikuks T.I karistada lühiajalise vangistusega. T.I kui korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul ei pea kohus põhjendatuks piirduda kergemaliigise karistuse so rahalise karistusega. Arvestades T.I majanduslikku olukorda (tema enda kinnitusel on ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension ja muud märkimisväärset vara ta ei oma) jääks rahaline karistus ka suure tõenäosusega T.I kandmata, mistõttu selline karistusliik ei täida oma eesmärki. Kuna eelmised kriminaalkaristused on T.I kantud, käesoleval juhul ei ole T.I teoga kaasnenud reaalselt ohtlikke olukordi, peab kohus võimalikuks anda T.I-le võimaluse jätkata oma elu vabaduses, vabastades ta KarS § 74 sätete alusel vangistuse kandmisest tingimisi ja allutades katseajaks käitumiskontrollile. Varem kriminaalkorras karistatud isiku puhul peab katseaeg kohtu arvates olema minimaalsest pikem.

4 (6)

Liiklusregistri väljatrükk ( tl 25) tõendab, et T.I omab mootorsõiduki juhtimise õigust. Kuna T.I on ka varem mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis, peab kohus põhjendatuks tema suhtes kohaldada KarS §-s 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi keskmine määr. Kohtu arvates on selline põhimõte rakendatav ka lisakaristuse mõistmisel. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kuna alkoholisisaldus T.I väljahingatavas õhus ei ole olnud märkimisväärselt suur ja toimepanduga ei kaasnenud reaalselt ohtlikke olukordi, peab kohus võimalikuks lisakaristust kohaldada KarS §-s 50 lg 1 p 1 sätestatu keskmisest väiksemas määras. Tartu Maakohtu 05.06.2012 otsusega võeti T.I-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheks kuuks. Uue analoogilise kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et mootorsõiduki juhtimise õiguse lühiajaline äravõtmine T.I-lt ei ole soovitud mõju avaldanud. Seetõttu tuleb lisakaristust kohaldada suuremas määras. Kohus peab põhjendatuks T.I-lt mootorsõiduki juhtimise ära võtta üheks aastaks. Seoses T.I väidetega, et juhtimisõiguse olemasolu on temale vajalik tulenevalt tema tervislikust seisundist ( tal on tasakaaluhäired) ja elukohast maapiirkonnas ( kust on vaja autoga kaupluses käia, küttepuid tuua, külaelanikele transporditeenust pakkuda), märgib kohus järgmist. SKA Tartu Büroo 02.12.2013 otsused nr 1043764 ja 1043762 ( tl-d 38-40) tõendavad, et T.I on kindlaks tehtud 100 %-line töövõimekaotus alates 31.10.2013 kestusega üks aasta ja keskmine puue kestusega üks aasta. Töövõimekaotuse põhjuseks on olnud 23.06.2013 vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus ( põrna rebend, pingeline õhkrind ja mitmed muud pindmised vigastused). Puude raskusastme kindlaksmääramise aluseks on olnud asjaolu, et T.I esineb keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni ( põrn, kops) suur kõrvalekalle ja tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Kohtu hinnangul ei tõenda SKA Tartu Pensioniameti otsused T.I liikumispuude olemasolu, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Eluliselt on küll usutavad T.I väiteid sellest, et maapiirkonnas elades võib juhtimisõigust omamata olla raskusi kauplusesse käimisega või muude hädavajalike asjaajamiste korraldamisega. Ent need põhjused ei anna alust jätta lisakaristust kohaldamata või piirduda väga lühiajalise tähtajaga. T.I ei ole mingit kohustust sõidutada kohalikke külaelanikke. Süüdistatava enda kinnitusel käib kohapeal kord nädalas autokauplus. Seega hädavajalikke esmatarbekaupu ja toiduaineid saab T.I hankida ka kaugemale kauplusesse sõitmata. Lisakaristuse ühe aastane tähtaeg ei ole sedavõrd pikk, et T.I poleks võimalik oma elu korraldada kasutamata isiklikku sõiduautot. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et SKA Tartu Büroo 02.12.2013 otsuse nr 1043764 kohaselt on T.I-le ette nähtud vähemalt üks kord koos hüvitada muuhulgas transpordile tehtavad kulutused. Töövõimetu ja puudega isikuna on T.I võimalik kasutada ka sellistele isikutele osutatavaid sotsiaalhoolekande ja muid teenuseid. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab süüdimõistetu.

menetluskulud

5 (6)

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2014 töötasu alamäär kuus on 355 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 355 so 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel on menetluskuluks kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja kutsete saatmise kulu. Vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemreferendi õienditele ( tl 43,44 ) on kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1 euro ja kutsete saatmise kulu 3,07 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Süüdistatava kaitsjale on kohtueelses menetluses välja makstud riigi õigusabi tasu 132,72 eurot ( tl 41) ning kohtumenetluses kuulub väljamaksmisele 276,72 eurot ja 66,36 eurot ( tl 45-50). Seega on T.I-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 475,80 eurot. Seoses T.I süüdimõistmisega tuleb menetluskulud temalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. T.I on kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Seega on T.I vaatamata oma tervislikule ja majanduslikule olukorrale leidnud rahalisi vahendeid alkoholi muretsemiseks. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks jätta osa menetluskulusid riigi kanda, nagu taotles süüdistatava kaitsja. Arvestades aga seda, et süüdistatava sissetulekud tema tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tõesti suured, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumise KrMS § 180 lg 3 alusel määrata ositi. Määrates menetluskulude tasumise aastaks, ei tule igakuise osamakse suurus sedavõrd suur, et selle tasumine peaks süüdistatavale, arvestades tema igakuist kindlat sissetulekut, käima üle jõu.

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.