1-11-14026/106 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

ärakandmata osa 2 kuud 11 päeva vangistust ja mõistis R.P-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti kohtuotsuse kuupäeva, s.o 18.04.2012. a. Kohtuotsus jõustus 31.10.2012. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.04.2012. a ja lõppeb 29.06.2014. a. R.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine algaks alates 29.06.2014. a. Tartu Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist kinnipeetav R.P suhtes. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad R.P sotsiaalsesse võrgustikku A.L., M.L., nende pered ning M.R., kelle juures on ta ka elanud ja kasvanud. Vanemad on lahutatud. Isa on kriminaalkorras karistatud kahel korral isikuvastaste tegude eest, ka käesoleval ajal viibib vahi all kahtlustatavana isikuvastase teo eest. R.P suhtleb emaga tihedamalt alates 2010. a. Varasemalt on R.P avaldanud soovi asuda vabanemisjärgselt elama M.R. kuuluvasse korterisse XXXX, kuid M.R. ei soovi ta R.P elamaasumist enda juurde. R.P on põhiharidusega – Kutsehariduskeskuses õpingud lõpetamata. Enne vangistust töötas OÜ-s XXXX, kuhu on avaldanud varasemalt soovi ka tööle asuda vabanemisel. Täitiseregistri andmetel on 14.03.2014. a seisuga kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 3687,45 eurot, Tartu Vangla andmetel 28.02.2014. a seisuga nõudeid 4088,16 eurot ja vabanemisfondis on 64,07 eurot. Teda on karistatud kolmel korral isikuvastase teo, joobes juhtumise ja varavastase teo toimepanemise eest, millest kahel korral karistati teda tingimisi, kuid ta ei suutnud katseaega kummalgi korral läbida. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R.P seletas kohtus, et ta ei soovi vabaneda koos käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta soovib minna elama XXXX, kus elab tema onu, kellel on oma firma. Esialgu asuks ta elama XXXX juurde. Prokuröri leiab, et R.P suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Kohtu seisukoht R.P kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KrMS § 4261 kohaselt otsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS §-s 87-1 lg 2 on sätestatud, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. R.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.04.2012. a kohtuotsusega tahtliku kuriteo toimepanemise eest, s.o röövimise eest KarS § 200 lg 1 järgi, ning karistuseks on mõistetud 2 aastat vangistust. Karistusele on liidetud Tartu Maakohtu 21.06.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6090 mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks liitkaristuseks on mõistetud 2 aastat 2 kuud ja 11 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 21.06.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6090 on R.P süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud 6 kuu vangistusega, millest loeti 3 eelvangistuse päeva, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 27 päeva. Sellele karistusele on liidetud Tartu Maakohtu 06.05.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-102217 mõistetud karistus ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 534 üldkasuliku töö tunniga. Tartu Maakohtu 28.10.2011. a on karistus täitmisele pööratud täitmata osas, s.o 8 kuud ja 9 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 06.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2217 on R.P süüdi tunnistatud KarS § 121 ja § 424 järgi ja liitkaristuseks on mõistetud 3 kuud vangistust, mida KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud täitmisele. Kuna R.P-le on mõistetud kaheaastane vangistus tahtliku kuriteo sooritamise eest ning tema vangistus lõpeb 29.06.2014. a, on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 nõue. R.P on karistatud KarS § 200 lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega tahtliku teo toimepanemise eest, mille üheks koosseisutunnuseks on vägivald. Seega on täidetud KarS § 871 lg 2 nõue, millest tulenevalt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks vajalik sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnev karistatus. R.P on kriminaalkorras karistatud kokku 3-l korral ning kuriteod on läinud järjest raskemaks. R.P on varasemalt toime pannud nii isiku- kui ka varavastase süüteo, samuti mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Viimase kuriteo, s.o röövimise, pani ta toime eelmise kuriteo eest määratud katseajal. Ka vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav suutnud täita kehtestatud reegleid korrektselt – kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 9, viimati karistatud 30.08.2013. a. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et viimase kuriteo on ta toime pannud alkoholijoobes, varasemalt on teda karistatud joobes juhtimise eest. Samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Kõik eelnev näitab, et R.P on probleeme seaduskuuleka eluviisi järgimisega ning süütegude toimepanemise üheks soodusteguriks on olnud alkohol.

Vabanemisjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul lisaks formaalsete aluste olemasolu kontrollida lähtuda KarS § 871 lg 1 p-st 3. R.P poolt toime pandud röövimisel ei olnud raskeid tagajärgi. Talle on mõistetud karistus sanktsiooni alammääras. Kohus on leidnud, et R.P süü toimepandud kuriteos ei ole niivõrd suur, et temale mõistetav karistus peaks jääma KarS § 200 lg 1 tuleneva karistusraami alamäära lähedasest karistusest ülespoole. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb ohtlikkus materiaalse kahju tekitamises, füüsilises vägivallas ja sellega ähvardamisel. Samas ei ole R.P vanglas viibimise ajal olnud agressiivne ega vägivaldne. Kuigi R.P käitumine on varasemalt olnud hoolimatu ja impulsiivne ning tagajärgedega mittearvestav, on vangla iseloomustuse kohaselt uute kuritegude toimepanemise riske maandatud sotsiaalprogrammides osalemisega. Ta on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, mis keskendub alkoholi liigtarbimise probleemidele, ja Agressiivsuse Asendamise treening ning temaga on toimunud psühholoogi nõustamised elu eesmärkide teemal. Vangla iseloomustuse kohaselt on vangistuses viibimine mõjutanud R.P muutma alkoholi tarvitamiskäitumist ning kinnipeetav soovib käituda edaspidi seadusekuulekalt. Kuna teda iseloomustab eelkõige süütegude toimepanemine alkoholi tarvitamise tagajärjel, on oluline, et ta ise on tunnistanud temal esinevat probleemi ning soovi sellist eluviisi muuta. R.P on olemas ka toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava sõnul asub ta elama oma X juurde XXXX. Edaspidi soovib aga elama minna XXXX, kus elab tema onu. Seega on R.P olemas lähedased suhted inimestega, kellelt vajadusel otsida tuge vangistuse järgselt. Lisaks eelnevale on kohus arvamusel, et karistusjärgne käitumiskontroll täidab oma eesmärke eelkõige siis, kui süüdimõistetu on andnud selleks nõusoleku ning tal on olemas soov ja tahe kriminaalhooldusel olemiseks. R.P on avaldanud, et ei soovi vabaneda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega ning edaspidi soovib minna elama XXXX, mistõttu piiraks käitumiskontrolli kohaldamine oluliselt R.P edasist elukorraldust. Kohus on seisukohal, et arvestades kõike eeltoodut, ei ole R.P isikust tulenev oht nii suur, et tema suhtes oleks vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, mistõttu kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata.