Kohtulahend

ajal, kui oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud ja varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Seega on süüdimõistetul kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele, vägivaldsusele ja alkoholi liigtarvitamisele. Kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud kindla elukoha ega lähedaste olemasolu ning allutamine käitumiskontrollile. Järelikult ei pruugi need asjaolud välistada tema kuritegeliku käitumise jätkumist ka käesolevalt. 3.2 Maakohus leidis ka, et kuivõrd M.G on vanglas süstemaatiliselt rikkunud distsipliini (2011 karistati teda distsiplinaarkorras 1-l korral, 2012 8-l korral ja 2013 1-l korral), kinnitab see, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema väidetav õiguskuulekus ja allumisvõime ka teda kriminaalhooldaja käitumisekontrollile allutades tõsiselt kaheldav. Seega on täitmata vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi, s.o distsiplinaarkaristuste puudumine. 3.3 Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist, luges kohus põhjendatuks vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukoha, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Nimetatud asjaolu võivad soodustada suured võlgnevused (vähemalt 2500 eurot), impulsiivne käitumismaneer ning sõltuvus alkoholist. On suur tõenäosus, et kehvapoolses majanduslikus seisundis ja alkoholi tarvitamise järgselt paneb süüdimõistetu toime uue varavõi isikuvastase kuriteo. Seega saab süüdimõistetut lugeda endiselt ohtlikuks ühiskonnale. 3.4 Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile vaatamata selle, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening, omab kindlat elukohta ning töökoha saamise võimalust OÜ-s XXX . Süüdimõistetut, kes on toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid ja omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ka vanglas ning kes võib toime panna uue kuriteo, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4.3 Kohus on leidnud, et distsiplinaarkaristuste puudumine on üks ennetähtaegse vabastamise olulisemaid eeldusi. M.G sellega ei nõustu, tuues välja temale teadaoleva asjaolu, mille kohaselt kriminaalasjas nr 1-12-826 vabastati I. Tsurkov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kuigi tegemist oli põhimõtteliselt sarnase karistusregistriga isikuga, keda oli ka distsiplinaarkorras karistatud. 4.4 M. G, olles ise teinud uurimist Tartu Maakohtu poolt ennetähtaegselt vabastatud isikute ja vabastamiste asjaolude kohta, leiab, et kinnipeetava võimalust ennetähtaegsele vabastamisele mõjutavad hinnangu andja väärtushinnangud, suhtumine ja seisukohad. Ta avastas, et vabastatutest paljudel olid kehtivad distsiplinaarkaristused ning nende vabastamiste vastu olid nii vangla kui prokurör. 4.5 Kinnipeetav on nõus, et tema võlgnevuste kogusumma on suur (2500 eurot). Samas leiab ta, et kuna need nõuded on olemas ka pärast vabanemist karistuse ärakandmise järel, ei saa nende olemasolu eriti suurel määral arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Lisaks aitab töökoha olemasolu, motiveeritus alkoholist täielikult loobuda, mittesuitsetaja olemine ning ka pere olemasolu kinnipeetava arvates peaaegu täielikult maandada riski uue vara-, isiku- või ühiskonnavastase kuriteo toimepanemisele. 4.6 M.G märgib, et kohus on arvestanud ainult tema eelnevat karistatust ja varasemat elukäiku, mistõttu on rõhuasetus jäänud teda iseloomustavatele negatiivsetele asjaoludele, millest omakorda tuleneb pessimistlik prognoos tema edaspidise käitumise osas. Olevikulised asjaolud on jäänud täiesti arvestamata. See prognoos ei lähtu sellest, kes ta on täna, vaid sellest, kes ta oli. Selle eest, kes ta oli, sai ta aga kohtulikult karistada. 4.7 M.G arvates on pisut väär kohtu seisukoht ka selles, et kindla elukoha ning lähedaste olemasolu ei ole ära hoidnud tema poolt kuritegude toimepanekut, kuna ta ei olnud oma perega eriti tugevalt seotud, ühendust ei hoidnud ja ka elukoht ei olnud varem kindel. 4.8 M. G rõhutab, et on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja mõistab, kuidas alkohol on teda senises elus mõjutanud ja kuhu see on teda viinud. Alkoholi tarvitamisest tulenevad risk ja ohtlikkus on aga olemas nii ennetähtaegsel kui tähtajalisel vabanemisel. 4.9 Vanglale heidab M. G ette, et kuigi vangla peab tema poolt kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosust kõrgeks, ei ole seal tehtud midagi märkimisväärset, et seda riski maandada ning seega ei saa vangla iseloomustust pidada aluseks vabastamise otsustamisel. Kahtlaseks peab M. G ka temale vangla poolt välja arvutatud uute kuritegude toimepanemise tõenäosust näitavaid protsente. Ta leiab, et need on liiga kõrged, kuna teda on vaid kahel korral karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. 4.10 M.G rõhutab, et vangistus on tema suhtes oma eesmärgi täitnud. Ainuüksi teadmine, et kontrollnõuete eiramine ja uue kuriteo toimepanemine viib ta tagasi vanglasse, oleks temale piisavaks motivaatoriks, et seaduskuulekalt käituda. Kohus on jätnud arvestamata ka tema valmisoleku võtta endale mistahes lisakohustusi. 4.11 Viimaseks leiab M.G , et kohus on rikkunud õiglase kohtupidamise põhimõtet sellega, et tema suhtes tehtud kohtumäärus oli valmis juba enne kohtuistungit. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

kriminaalne käitumine, eluase, haridus, töö ja majanduslik toimetulek, alkoholi, narkootikumide ja muude kuritarvitustega seotud probleemid, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine, hoiakud, ohtlikkus, suhted ja elustiil). 6.4 Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kohus on rikkunud õiglase kohtupidamise põhimõtet või et kohus on arvestanud ainult tema eelnevat karistatust ja varasemat elukäiku ning jätnud tähelepanuta olevikulised asjaolud. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Õigustatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga, kuritegude toimepanemise asjaoludega, isiku käitumisega vangistuse kandmise ajal ning hinnanud tagajärgi, mida võib endaga kaasa tuua M.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid puudub alus eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-5-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.