Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.04.2014.a.
Kohtuasja number
1-11-13260
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.N, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik Karistuse kandmise algus 24.01.2012 ja lõpp 25.02.2015
Jätta D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.N-ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 13.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab D.N karistust Viru Maakohtu 23.01.2012 kohtuotsuse nr 111-13260 alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi. KarS § 65 alusel liideti mõistetud vangistusele Pärnu Maakohtu 26.10.2011 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 10 kuud 9 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust, millest arvati kantuks perioodil 15.03.2011-23.01.2012 kantud karistus. Kanda jäi 3 aastat 1 kuu 1 päev vangistust.
Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Praegune karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest, mis pandi toime vanglas. Varasemalt on isik pannud toime vara- ja isikuvastaseid tegusid. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Käitumiskontrolli nõudeid on isik rikkunud, jättes katseajal täitmata registreerimiskohustuse. Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, ta plaanib minna õppema xxxx. Õppimise kõrvalt plaanib isik töötada, talle on töökoht garanteeritud. Tal on täitmata nõudeid ca 4000 euro ulatuses. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kuriteod on toime pannud ühtekuuluvusvajaduse rahuldamiseks. Tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud, väidetavalt nendega ei suhtle. Tegemist on isikuga, kellel on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes olles on kasutanud vägivalda. Alkoholi ostmiseks varastas raha ja pani toime muid kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%.Viru Vangla toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et väärteokorras on isikut karistatud 14-l korral. Varasemad katseaja tulemused on olnud mitterahuldavad. D.N rikkus katseajal viibides korduvalt registreerimiskohustust, üldkasulikku tööd ta õigeaegselt tegema ei asunud. Katseajal on isik pannud toime uusi seaduserikkumisi. On allunud sõprade negatiivsetele mõjutustele. Prokuratuuri seisukoht. 09.04.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa D.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et D.N poolt toime pandud vägivaldse kuriteo asjaolud (mh lamava kannatanu jalgadega näo ja keha piirkonda peksmine), isiku varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 6-l korral), käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi, jättes üldkasulikku tööd õigeaegselt tegemata ning pannes toime katseajal uusi seaduserikkumisi. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Enne vangistust oli süüdimõistetul probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. D.N puhul on olemas käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas vähendada. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab selle nõuetekohaselt läbida. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Maakohtu istung. 10.04.2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et ta on olnud avavanglas ja saab kahe nädala pärast juhiload tehtud. Kinnipeetav selgitas, et oli kuriteo toimepanemise hetkel alaealine ja elas kriminaalset elu. Tänaseks on tal põhimõtted tekkinud. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, samuti on talle garanteeritud töökoht ja ta soovib omandada keskhariduse, kaaluvad kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on 6-l korral kriminaalkorras karistatud. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning tema vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval puuduvad küll distsiplinaarkaristused, kuid ta on vangistuses viibides pannud toime uue, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulakalt elada, seda ka vangistuses viibides. Kuigi vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, on tõenäosus, et isik paneb järgneva kahe aasta jooksul toime üldise korduva kuriteo, vangla materjalidest nähtuvalt 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Seega on olemas arvestatav risk, et vabaduses jätkab isik kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.N puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu D.N vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.