Kohtulahend

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Safjanovilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti). -toimiku paljundamise kulu 0,45 eurot ( nelikümmend viis senti); -määratud kaitsjale v-adv Sergei Politševile makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 571,20 eurot (viissada seitsekümmend eurot ja 20 senti) ja - määratud kaitsjale v-adv Sergei Politševile makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 795,60 eurot (seitsesada üheksakümmend viis eurot ja 60 senti) ja -ekspertiisikulud kokku 2117,90 (kaks tuhat ükssada seitseteist eurot, 90 senti), sellest 522,00 eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisitasu), 828,90 eurot FIE H S ekspertiisitasu, 767,00 FIE T K ekspertiisitasu. Aleksandr Safjanovil tasuda väljamõistetud summad ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

TSIVIILHAGI

Kannatanu N M tsiviilhagi 501 750 eurot (1 750 eurot varaline kahju ja 500 000 eurot mittevaraline kahju). Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Aleksandr Safjanovilt N M kasuks varaline kahju summas 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) eurot. N M hagi mittevaralise kahju nõudes summas 500 000 eurot jätta rahuldamata. Aleksandr Safjanovil tasuda väljamõistetud summa ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest N M arveldusarvele xxxx. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

ID kaart I M nimele ja pangakaart I M nimele (pakitud minigripp kilekotti, tähistatud numbriga 13), kõverdunud punane vaaderpass (pakitud paberkotti, tähistatud numbriga 1), kaks kööginuga (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 3), puidust pulk (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 4), poolik kööginuga (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 5), tükk madratsist (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 6), võtme metallist osa (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 8), DNA proov kahele vatitampoonile (pakendatud DNA karpi, märgistatud numbriga 10), sinised dressipüksid (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 11), tühi GIN plastikpudel (pakendatud kilekotti, tähistatud numbriga 2), plekist Long Drink pudel (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 7), osaliselt sulanud Saku õlu pudel (pakitud kilekotti, tähistatud numbriga 14), pooleldi põlenud pudel vedelikuga (pakendatud kilekotti, tähistatud numbriga 15), plekist purk, purgis on tume põlenud materjal (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 17), korteri köögis olnud suurest pudelist võetud vedeliku proov kahte topsi (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 18), köögi sissekäigu juures põrandal olnud riidest, mille sisse oli keeratud poolik nuga, võetud tükk (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 9), kannatanu I M lahangu käigus avastatud noa tera ots (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 19)- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kõik asitõendid asuvad Ida Prefektuuri hoiuruumis.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 11.04.2014. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 23.04.2014.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 08.05.2014.a.

SÜÜDISTUS

Aleksandr Safjanovit süüdistatakse KarS § 114 p 1,2,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 15.12.2012 varahommikul kella 06.30 paiku xxxx korteris, ühise alkohoolsete jookide joomise ajal tekkinud tüli käigus ning omakasu motiivil, s.o eesmärgiga omastada pärast I M tapmist tema kasutuses olnud vara, peksis piinaval viisil I M surnuks, lõi korduvalt käte ja kängitsetud jalgadega I M pea ja näo piirkonda, seejärel olles I M selja taga, lõi tahtlikult noaga I M selja piirkonda ning lõikas vähemalt viis korda I M kõri vasakust kõrvast parema kõrvani läbi. Oma tegevusega Aleksandr Safjanov tekitas I M surma põhjustanud suuri kaela veresooni, trahheat ja keelt vigastava ulatusliku lõikehaava kaelal, mille tõttu tekkis massiivne väline verejooks ja mehhaaniline lämbumine vere sattumisel hingamisteedesse, mille tagajärjel I M suri sündmuskohal. Lisaks tekitas Aleksandr Safjanov I M järgmised tervisekahjustused: rohked verevalumid, marrastused ja haavad näol ja peas, verevalumid huulte limaskestadel, ninaluude murd, verevalandused pea pehmetes kudedes ning ajukelme ja –vatsakese all. Võttes arvesse relva, millega kuritegu toime pandi ning I M tekitatud haavade arvu ja paiknemist on Aleksandr Safjanovi tegevus oma olemuselt eriti piinav ja julm. Pärast I M tapmist, võttis Aleksandr Safjanov korterist I M kuuluvad asjad: fotokaamera

väärtusega 150.- eurot, televiisori xxxx, lauaarvuti xxxx, mobiiltelefonid xxxx ja xxxx koguväärtusega 200.- eurot, DVD mängija väärtusega 100.- eurot, korteri nr xxxx ja xxxx auto ja garaaži võtmed, rahakoti, mille sees oli kannatanu nimele välja antud Vene Föderatsiooni välismaalase pass, tekitades varalise kahju kogusummas 450.- eurot. Enne I M korterist lahkumist, pani Aleksandr Safjanov mitmekorterilises majas korteri nr xxxx bensiiniga põlema, mille tagajärjel tekkis oht samas majas elavate inimeste elule, tervisele ja varale. Seega pani Aleksandr Safjanov toime KarS § 114 p 1,2,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise, kui see on toime pandud piinaval ja julmal viisil, üldohtlikul viisil ja omakasu motiivil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et Aleksandr Safjanovile esitatud süüdistus mõrvas on osaliselt tõendamist leidnud ning süüdistusest tuleb välja jätta punktid 2 (üldohtlikul viisil) ja 5 (omakasu motiivil) ning Aleksandr Safjanov tunnistada süüdi KarS § l14 p 1 (kui tapmise toimepanemine julmal viisil) järgi ning lisaks KarS § 201 lg 2 p 1 (vara omastamine) ja KarS § 404 (süütamine) järgi. Aleksandr Safjanov tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. 1) Esitatud süüdistuse kohaselt on Aleksandr Safjanov toime pannud inimese tapmise raskendatavatel asjaoludel: piinaval või julmal viisil, üldohtlikul viisil, omakasu motiivil. Aleksandr Safjanovi süü KarS § 114 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud Aleksandr Safjanovi ütluste ja kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisidega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemiga. Ekspertiisiaktidest nr 457 (II kd tl 41-57) ja nr 13E-IDS0001 (II kd tl 58-62) nähtub, et I. M surma põhjuseks oli suuri kaela veresooni, trahheat ja keelt vigastav ulatuslik lõikehaav kaelal vigastuse järgneva massiivse välise verejooksu ja mehhaanilise lämbusega vere sattumisest hingamisteedesse. Kaelapiirkonna vigastus ulatusliku, suuri veresooni, trahheat, keelt ja lihaseid vigastava haavana kaela ees-ja tagapinnal. Haav kaelal tekkis torke-lõikevahendi korduvast (miinimum viiest) toimest suunaga tagant ette ja vasakult paremale kannatanu pea suhteliselt õige vertikaalse asendi korral. I. M surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati lisaks haavadele kaela ka kõhuõõnde ulatuv haav hahahaava paiknemisega vasakul pool seljal 112 cm jalataldadest, mis tekkis ühest nimmelüli keha vigastuse tekitamisest ja noatera murdmiseks piisava jõuga löögist torke-lõikevahendiga, millel on ühe lõikeservaga tera; selleks võis olla ka ekspertiisiks esitatud nuga. Haavakanal suund tagant ette ja veidi vasakult paremale. Kriminaalasjas puuduvad objektiivsed tõendid, mis toimus A. Safjanovi ja I. M vahel I. M korteris. A. Safjanov on andnud ütlusi, et 14.12.2012 õhtul oli ta koos tuttavatega xxxx baaris, pärast baari sulgemist sai baari lähedal tänaval kokku tuttava S. S ja I. M. Viimased olid käinud poes ja ostnud džinni. Tema läks nende juurde, koos joodi džinni. Mõne aja pärast lahkus S ja tema läks koos I. M viimase koju, kuna ta ei saanud enam nii hilja oma ristiema juurde koju minna. Korteris tarvitati alkoholi. Ühel hetkel tekkis neil omavahel tüli, I. M lõi teda toas olles jalaga vastu tema jalga. Tema lõi I. M rusikaga näkku, edasi läks kakluseks. Kaklus lõppes, sest mõlemad olid väsinud, mäletab, et I. M jooksis ninast verd. Asjaolu, et korteris kaklus toimus kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll. A. Safjanov andis ütlusi, et ta tahtis ära minna, võttis toast jope ja hakkas jalatseid jalga panema kui tuli I. M köögist nuga käes. Kui ta tuli umbes 1

m-1,5 m kaugusele, haaras ta I. M nuga hoidvast käest kinni. Tema ütluste kohaselt hakkasid nad kaklema ja ta püüdis nuga I. M käest kätte saada. Täpselt ta ei mäleta kuidas noa kätte sai, kuid asi lõppes tapmisega. Arvestades I. M poolset rünnet toas, saab pidada võimalikuks, et I. M poolne agressiivne käitumine ja rünne A. Safjanovi suhtes jätkus ka siis kui süüdistatav soovis korterist lahkuda. Asjaolu, et kannatanu I. M muutus alkoholi tarvitamise käigus agressiivseks ning võis ka võõraste isikutega algatada konflikte ja nende suhtes vägivallatseda, kinnitas kohtuistungil tunnistaja Y D. Lisaks kinnitab süüdistatava ja kannatanu omavahelist rüselust isiku ekspertiisiakt (II kd tl 91), mille kohaselt oli süüdistatava A. Safjanovi paremal labakäel marrastus ja küünarliigese piirkonnas armid ja marrastus ja paremal säärel noa lõikehaav. Kohus ei pea tõenaoliseks, et süüdistatav ise endale need vigastused tekitas. Kohtu hinnangul ei ole A. Safjanov soovinud toimunut täpselt kirjeldada, ta on väitnud, et ei mäleta neid hetki kuidas ta noa enda kätte sai ja kuidas isiku tappis. Küll aga mäletab ta hästi kuidas enda verised riided korteris vahetas, noa ja korteri põlema pani ja I. M asjad võttis ja võlga tasuma läks. Vaieldamatult on I. M poolt korteris kakluse alustamine õigusvastane vahetu rünne A. Safjanovi suhtes ja olukorras, kus see jätkus noaga ähvardusena esikus, oli A. Safjanov hädakaitseseisundis ja tal oli õigus kaitsetegevusele. Tal oli õigus nuga I. M käest kätte saada, et end kaitsta ja rünnet tõrjuda. Kuid A. Safjanov kasutas nuga viisil, mis tekitas ründajale ilmselt liigset kahju. Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kaitsja õigusvastase ründe puhul enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist, kuid olukorras kus ründaja jaoks säästvam kaitseviis võib, aga ei pruugi osutuda sobivaks, tuleb seda siiski kasutada, kui kaitse ebaõnnestumise korral jääb alles võimalus minna üle kindlamale vahendile. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi või tegutsemisviisi vahel, siis peab ta valima neist säästvaima. Säästvama kaitsevahendi ja selle säästvaima kasutamise nõue tuleneb sellest, et ka ründaja ei asetu oma teoga väljapoole õigust ehk ta ei muutu lindpriiks. Ekspertiisiaktist nr 457 (II kd tl 41-57) nähtub, et I. M surma põhjuseks oli suuri kaela veresooni, trahheat ja keelt vigastav ulatuslik lõikehaav kaelal vigastuse järgneva massiivse välise verejooksu ja mehhaanilise lämbusega vere sattumisest hingamisteedesse, seega jättis A. Safjanov kasutamata võimaluse I. M haavata noaga kätte või jalga. Hädakaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel tuleb kohalda ex ante hindamiskriteeriumeid. Neist omakorda tuleneb, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne iga kaitsetegevuse ajal- seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt. A. Safjanovi ütlustest nähtub, et ta ei mäleta kuidas tal õnnestus I. M nuga kätte saada, kuid kõik lõppes tapmisega. Kui A. Safjanov sai noa I. M kätte, siis pidi tal selge olema, et jõudude vahekord on muutunud tema kasuks. Nuga oli tema käes ja tema vastas oli füüsiliselt selleks ajaks temast nõrgem isik. Ekspertiisiaktiga nr 457 (II kd tl 41-57) on tuvastatud, et kannatanul oli ninaluude murd, rohked verevalumid, marrastused, haavad näol ja peas, verevalumid huulte limaskestal ja et kannatanu liikus välise verejooksul ajal ringi. A. Safjanovi sõnul olid need vigastused tekkinud kakluse käigus. Noa kasutamisel relvitu isiku vastu on nõutav, et esmalt hoiatatakse noa kasutamise võimalusest suuliselt või kui sel viisil poleks õnnestunud rünnet tõkestada, olnuks A. Safjanov antud

olukorras järgnevalt võimalik tegutseda ründajat säästes, lüües kas ründajale kätte või jalga. Lüües isikut noaga selga ja vigastades ulatuslikult (vähemalt viie tõmbega) isiku kõri, keelejuurt, suuri veresooni kaelal olukorras kus oli ka säästvaimaid tegutsemisviise ründe tõrjumiseks, viitab sellele, et A. Safjanov tekitas I. M ilmselt liigset kahju. Isikule noaga selga löömine sellise tugevusega, et noa tera jääb kehasse ning viiel korral isiku kaela noaga vigastamine, so elutähtsate organite vigastamine, teab toimepanija, et selline tegevus toob kaasa kannatanu surma, sellise teo toimepanija soovib inimest tappa või vähemalt saab aru ja möönab sellise tagajärje saabumist. Eelnevat arvestades, et A. Safjanov lõi isikule noa selga ja vigastades ulatuslikult (vähemalt viie tõmbega) isiku kõri, keelejuurt, suuri veresooni kaelal otsese tahtlusega hädakaitse piire ületades, oli tema tegevuse motiiviks viha. Viha prevalveerimisele kaitsetahte üle viitab ka asjaolu, et A. Safjanov lüües noaga kannatanut selga, lõikas veel viiel korral kannatanul kõri läbi. Seega A. Safjanov tappis I. M hädakaitsepiire ületades. Kohtu hinnangul pani A. Safjanov tapmise toime julmal viisil. Julm või piinav viis on mõrva objektiivsesse koosseisu kuuluv normatiivne koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei ole süüdistuses kirjeldatud asjaolusid, mis annaksid alust hinnata tapmist piinavaks. Ekspertiisiakti kohaselt on kannatanu vigastused elupuhused ja tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel erinevatele kehaosadele. Eksperdi arvamuse kohaselt on väheusutav, et peale kõri, keelejuurt, suuri veresooni vigastava ulatusliku kaelahaava saamist sooritas kannatanu mingeid aktiivseid tegevusi, seda eeldab elutähtsate veresoonte (unearterid ) vigastus. Eksperdi arvamuse kohaselt oli kannatanu surma põhjuseks elutähtsate veresoonte (unearterite) vigastuse korral järgnes massiivne väline verejooks ja mehhaaniline lämbus vere sattumisest hingamisteedesse. Võib eeldada, et unearteri ühekordse vigastuse korral ei võinud järgnevad noahaavad samasse kohta kannatanule enam kestvat või eriliselt suurt valu põhjustada. Küll aga annavad süüdistuses ja ekspertiisaktis kirjeldatud asjaolud aluse hinnata tapmine julmaks. Sellisteks asjaoludeks on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine, antud juhul noaga selga löömine ja viiel korral kõri läbi lõikamine. Asjaolu, et A. Safjanov lõi kannatanule noa selga sellise jõuga, et see murdus ja tekitas kannatanule moonutava vigastuse kaela piirkonda, kinnitavad ekspertiisiaktid nr 457 ja nr 13E-IDS0001. Eeltoodud põhjendustel tuleb A. Safjanovi tegu kvalifitseerida KarS § 114 p 1 järgi. Nagu julm või piinav viis, on ka üldohtlik viis ja tapmine omakasu motiivil mõrva objektiivsesse koosseisu kuuluv normatiivne koosseisutunnus, mis iseloomustavad tapmistegu. Üldohtliku viisi korral seatakse konkreetse isiku tapmisega mõeldud teoga ohtu kolmanda isiku elu või tervis, samuti vara. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, et A. Safjanov pani need teod toime selleks, et I. M tappa. Ekspertiisiakti kohaselt ruumi põlengu ja suitsuga täitumise ajal kannatanu ei hinganud, seda tõendab tahmaosakeste puudumine hingamisteede valendikus. A. Safjanovi sõnade kohaselt tekkis tal soov korter süüdata ja asjad võtta peale tapmist. Vastupidine ei ole seega tuvastatud. Eeltoodu põhjal tuleb süüdistusest välja jätta punktid 2 (üldohtlikul viisil) ja 5 (omakasu motiivil) ning A. Safjanov tunnistada süüdi KarS § l14 p 1 järgi ning lisaks KarS § 201 lg 2 p 1 ( vara omastamine) ja 404 (süütamine) järgi. 2) Vara omastamine. Tõendamist leidis, et A. Safjanov võttis süüdistuses loetletud esemetest televiisori, DVD mängija, arvuti protsessori, fotoaparaadi, telefoni, püksid. Teistest asjadest:

mobiiltelefonidest xxxx ja xxxx, korteri nr xxxx ja xxxx auto ja garaaži võtmetest, rahakotist, mille sees oli kannatanu nimele välja antud Vene Föderatsiooni välismaalase pass, ei teadnud ta midagi, kuid oli nõus kohtuistungil need hüvitama summas 450 eurot. Kohtu hinnangul oli A. Safjanovil vaba ligipääs I. M korteris olevatele asjadele ning ta pööras need asjad enda kasuks. Tema ütluste kohaselt võttis ta asjad, et tasuda võlga A S. A. Safjanov on isik, kes on varem toime pannud varguse. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 84- 88) nähtub A. S ära võetud televiisor ja arvuti, mille A. Safjanov võla katteks A. S andis. A. Safjanov pani teo toime otsese tahtlusega, so ta sai aru, et ta pöörab tema valduses olevad võõrad vallasasjad enda kasuks ning soovis sellise tagajärje saabumist. Seega pani A. Safjanov toime süüteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. 3) Süütamine. Tõendamist leidis, et A. Safjanov süütas I. M kuuluva korteri xxxx, millega põhjustas ohu inimese elule või tervisele. Tema sõnade kohaselt ei oska ta öelda, miks ta korteri süütas. Päästeameti arvamuse ja sündmuskohal koostatud skeemi ja fototabeli kohaselt (II kd tl 69-75) on süütamine toime pandud 15.12.2012 enne kella 8:25. Korter on süüdatud kolmest kohast. Tegemist on neljakordse elumajaga. Kuna tegemist oli mitmekordse elumajaga, siis ei saanud A. Safjanov loota, et tema tegevus ei põhjusta ohtu inimeste elule või tervisele. Kohtu hinnangul pani A. Safjanov korteri põlema kaudse tahtlusega, so ta pidi aru saama, et ta võib sellise tegevusega ohtu seada kolmandate isikute elu ja tervise ja möönis seda. Seega pani A. Safjanov toime süüteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 404 järgi. 4) Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tapmise kvalifitseerimine provotseeritud tapmise paragrahvi järgi, kuna kohtu hinnangul ei olnud A. Safjanovil tapmise ajal tugeva hingelise erutuse seisundis, mille tõttu on isiku võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida piiratud. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktist nr 4/11 nähtub, et 15.12.2012 ei esinenud A. Safjanovil sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks temal takistanud või piiranud oma tegude iseloomust, sh ka nende keelatusest arusaamist ning oma käitumise juhtimist. A. Safjanovi ütluste kohaselt oli ta tarvitanud alkoholi, mistõttu tuleks isiku käitumist kvalifitseerida juba alkoholi mõjust tingitud psüühiliste protsesside hälbena. A. Safjanovi ütluste kohaselt oli tal hirm, kui I. M tuli tema poole nuga käes, kannatanu oli temast 1-1,5 m kaugusel, tema haaras I. M käest kinni, nad hakkasid kaklema, ta ei tea, kas tal õnnestus nuga kätte saada ja seda, mis juhtus edasi, ta kinnitas, et kõik lõppes tapmisega. Samas pärast tapmist hakkas ta enda ütluste kohaselt pükse vahetama, asju kotti toppima, nuga ja enda veriseid riideid põletama, organiseerima asjade äraandmist võla katteks. Sellisest tegevusest võib järeldada, et A. Safjanovi emotsionaalne seisund võimaldas tal sihipäraselt tegutseda ning sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks temal takistanud või piiranud oma tegude iseloomust, sh ka nende keelatusest arusaamist ning oma käitumise juhtimist, tal ei olnud. Psühholoogia (erialakirjanduse) kohaselt ei kao isikul mälu kui tal on tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ehk füsioloogiline afekt. Situatsioonis võivad ununeda tegevuse üksikud detailid, kuid säilib adekvaatne arusaam situatsioonist kui tervikust. Isik võib iseloomustada sündmuse arengut ja oma tegude eesmärke. Antud juhul kaitses A. Safjanov ennast mälu kaotusega lootes mitte anda ennast süüstavaid ütlusi mõrva toimepanemise asjaolude kohta. Lisaks on ekspertiisiaktiga nr 4/11 (tl 99- 108) tuvastatud, et A. Safjanov oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, reaalselt konfliktses situatsioonis (tüli foonil tekkinud vastastikune rüselus) tekitas A. Safjanov kannatanule kaelapiirkonna lõikevigastuse. Vigastuse tekitamise ajal ning sellele eelnenud ja järgnenud perioodil oli A. Safjanov igakülgselt õigesti

orienteeritud, sai täiel määral aru enda käitumisest ning toimunu vahetusest ja kaugematest tagajärgedest. Vahetult pärast noavigastuse tekitamist kannatanule oli A. Safjanov suuteline aktiivseks sihipäraseks tegevuseks toimunu varjamisel ning varasemalt teadaolevate probleemide (võlgnevus teisele isikule) lahendamisele asumisel. Mälestuste osaline lünklikkus (ei ole meeles tüli tekkimise põhjus) on joobeseisundile iseloomulik kliiniline tunnus. Eeltoodu põhjal ei ole alust süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 115 järgi. 5) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tunnistab kohus A. Safjanovi süüdi KarS § l14 p 1 ning KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 404 järgi.

KARISTUS

6) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 114 p 1 näeb karistusena ette vangistuse kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse. Tegemist on isikuvastase süüteoga. KarS § 201 lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Tegemist on varavastase süüteoga. KarS § 404 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Tegemist on üldohtliku süüteoga. A. Safjanov tunnistab end toimepandud tapmises osaliselt süüdi, asjade võtmises ja süütamises täielikult süüdi. Seega esineb A. Safjanovi käitumises karistust kergendava asjaoluna süü osaline tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivses mõttes ei ole A. Safjanovit varem isikuvastase süüteo ja üldohtliku süüteo eest süüdi mõistetud, küll on teda karistatud korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest. Varasem karistus varavastaste süütegude eest ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. Kuna mõrva eest võib isikut karistada kaheksa kuni kahekümne aastase või eluaegse vangistusega, siis peab kohus põhjendatuks prokuröri taotlusel ning A. Safjanovi isikut ning kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades (isiku välimust moonutav jõhker tapmine, asjade omastamine, korteri süütamine) karistada teda üle sanktsiooni keskmise määra ulatuva karistusega, milleks on 15 aastane vangistus, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. Sanktsiooni maksimummäär on eluaegne vangistus, mis seaduse mõtte kohaselt tuleks mõista isikule, kes on mõrvanud kaks või enam isikut või toime pannud mõrva mitme normatiivne koosseisutunnuse esinemisel. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine, mistõttu võtab kohus sanktsiooni keskmise määra arvestamisel arvesse sanktsiooni 20 aastat vangistust. Kohus peab põhjendatuks, kuna A. Safjanov tunnistas end talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi, lugeda KarS § 64 lg 1 alusel kergemad karistused KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 404 järgi kaetuks raskema karistusega ning mõista A. Safjanovile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Kohus leiab, et viieteist aastast vangistust tuleb pidada igati kaalutletuks, optimaalseks ja õiglaseks karistuseks. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja alguseks A. Safjanovi kahtlustatavana kinnipidamise aja algus, s.o 19.12.2012 (I kd tl 18). Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata.

MENETLUSKULUD

7) KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Safjanovilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti). -toimiku paljundamise kulu 0,45 eurot ( nelikümmend viis senti); -määratud kaitsjale v-adv Sergei Politševile makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 571,20 eurot (viissada seitsekümmend eurot ja 20 senti) ja - määratud kaitsjale v-adv Sergei Politševile makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 795,60 eurot (seitsesada üheksakümmend viis eurot ja 60 senti) ja -ekspertiisikulud kokku 2117,90 (kaks tuhat ükssada seitseteist eurot, 90 senti), sellest 522,00 eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisitasu), 828,90 eurot FIE H S ekspertiisitasu, 767,00 FIE T K ekspertiisitasu. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ja toimepanija väljaselgitamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista.

TSIVIILHAGI

8) Kannatanu N M tsiviilhagi 501 750 eurot (1 750 eurot varaline kahju ja 500 000 eurot mittevaraline kahju). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamise olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanu N M on kandnud seoses poja surmaga järgmisi kulutusi: matusekulud summas 1300 eurot, ära võetud asjade väärtus 450 eurot. Lisaks esitas ta mittevaralise kahju nõude summas 500 000 eurot, kokku haginõue suurusega 501 750 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ning Aleksandr Safjanovilt tuleb N M kasuks välja mõista varaline kahju summas 1 750 eurot. Süüdistatav Aleksandr Safjanov oli nõus need kulud hüvitama. N M hagi mittevaralise kahju nõudes summas 500 000 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et puuduvad "erandlikuks asjaoluks" VÕS § 134 lg 3 tähenduses, mis tingiksid kannatanule mittevaralise kahju väljamõistmise. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-57-10 kohaselt "erandlikuks asjaoluks" VÕS § 134 lg 3 tähenduses ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ega ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline. Kolleegium tõi välja mõningad olukorrad, mille puhul "erandliku asjaolu" esinemist saab jaatada. Esiteks õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal. Teiseks võib nimetatud sätte rakendamine tulla kõne alla nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral. Kolmandaks võib VÕS § 134 lg-le 3 tugineda nt juhul, kui tegelikult soovitigi rünnata või mõjutada kannatanu lähedasi. Viimaks võib VÕS § 134 lg-t 3 kohaldada ka siis, kui kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Kuid antud juhul kannatanu ei tõendanud, et tal esinesid mõrvast üleelamised, siis tuleb tema hagi mittevaralise kahju osas jätta rahuldamata.

ASITÕENDID

9) KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis asuvad Ida Prefektuuri hoiuruumis: ID kaart I M nimele ja pangakaart I M nimele (pakitud minigripp kilekotti, tähistatud numbriga 13), kõverdunud punane vaaderpass (pakitud paberkotti, tähistatud numbriga 1), kaks kööginuga (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 3), puidust pulk (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 4), poolik kööginuga (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 5), tükk madratsist (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 6), võtme metallist osa (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 8), DNA proov kahele vatitampoonile (pakendatud DNA karpi, märgistatud numbriga 10), sinised dressipüksid (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 11), tühi GIN plastikpudel (pakendatud kilekotti, tähistatud numbriga 2), plekist Long Drink pudel (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 7), osaliselt sulanud Saku õlu pudel (pakitud kilekotti, tähistatud numbriga 14), pooleldi põlenud pudel vedelikuga (pakendatud kilekotti, tähistatud numbriga 15), plekist purk, purgis on tume põlenud materjal (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 17), korteri köögis olnud suurest pudelist võetud vedeliku proov kahte topsi (pakendatud kilekotti, märgistatud numbriga 18), köögi sissekäigu juures põrandal olnud riidest, mille sisse oli keeratud poolik nuga, võetud tükk (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 9), kannatanu I M lahangu käigus avastatud noa tera ots (pakendatud paberkotti, märgistatud numbriga 19).

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Viivi Kool rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Valentina Korolenko rahvakohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2,4; 340 lg 2 p 3,4 tühistada Viru Maakohtu 4. aprilli 2014 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-5033 osaliselt, see on Aleksandr Safjanovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, talle KarS § 114 p 1 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse osas. Süüdi tunnistada Aleksandr Safjanov KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. Mõista Aleksandr Safjanovile KarS § 114 p 1 järgi karistuseks 13 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ning mõista Aleksandr Safjanovile liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Aleksandr Safjanovi apellatsioon jätta rahuldamata, tema kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt IdaViru Advokaadibüroo kaudu 374.40 eurot, sealhulgas käibemaks 62.40 eurot, vandeadvokaat Sergei Politševile tema poolt Aleksandr Safjanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta õigusabikulu riigi kanda.

Riigikohtu 15.09.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Aleksandr Safjanovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi kassatsioon menetlusse võtmata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.