Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
23.04.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-08-10366
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Riina PALMI
Prokurör
Natalja FIRSOVA
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.L-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks B.L sünd. XXX, isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht puudub , töökoht puudub Karistuse kandmise algus 17.06.2011 ja lõpp 12.05.2014 Jätta Viru Vangla taotlus B.L-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 11.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav B.L-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. B.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.05.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §213 lg.1, §209 lg.2 p.1 ja §329 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 10 kuud 25 päeva alates 17.06.2011 . Viru Maakohtu 26.03.2013 määrusega rahuldati Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus ja asendati B.L-ile Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega mõistetud rahaline karistus 368,13 € vangistusega 20 päeva ning KarS §65 lg.1 alusel liideti nimetatud karistusele Viru Maakohtu 18.05.2012 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega
ning lõplikuks karistuseks mõistetud 2 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust karistuse algusega 17.06.2011. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümme korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude toimepanemise põhjustena ja ajenditena on täheldatud rahalise kasu saamist ja sõltuvusprobleemi. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub samasisulist käitumist. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevuse, on hõivatud tööga väljaspool vanglat, on osalenud joogatreeningutes, Convictuse grupitöös, spordigrupis, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, riigikeele A2 taseme kursustel, omandas kelneri eriala. Kinnipeetaval on erialane väljaõpe, lisaks tööoskused lukksepana, ehitajana ja raudteetöölisena. Vabaduses mõjutas majanduslikku toimetulekut sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Vabaduses võimalik taastada xxx. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetavale on võimaldatud lühiajalisi väljasõite perega kohtumiseks. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tuttavaid, grupiviisiliselt toimepandud kuriteod näitavad mõjutatavust. Kinnipeetav on regulaarselt tarvitanud narkootikume 6 aastat, ise tunnistab sõltuvusprobleeme. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud kroonilised haigused ja töövõimetus 80%. Vangistuses ei ole kinnipeetav väljendanud kuritegelikke hoiakuid, varasemalt on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Viru Vangla taotleb kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja õde, ema sõnul on suhted head. Korralikke sõpru kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral on kinnipeeta val võimalik asuda elama isa korterisse, tegemist on 3-toalise võlgadeta korteriga, kus elavad kinnipeetava vanemad. Vanemad on nõus kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, võimalus on taastada xxx. Kinnipeetavat on kolm korda karistatud tingimisi vangistusega, kõik katseajad ebaõnnestusid. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. xxx taastamiseni on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas.
Maakohtu istung Kinnipeetav B.L seletas maakohtu istungil, et vabanemise korral peale karistuse kandmist puuduvad tal Eestis elu- ja töökoht. Kinnipeetaval on plaanis Eestist lahkuda, kuna talle on võimaldatud töökoht xxx. Prokurör i abi Natalja Firsova leidis maakohtu istungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole antud kinnipeetava puhul otstarbekas.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §87-1 lg.1 p.1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg.1 p.3, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on viimasel korral süüdi mõistetud Viru Maakohtu 18.05.2012 otsusega ja karistatud vangistusega 2 aastat 10 kuud 25 päeva, millele on Viru Maakohtu 26.03.2013 määrusega liidetud asenduskaristusena määratud vangistus 20 päeva. Karistusjärgse käitumiskontrolli määramise otsustamisel arvestab maakohus kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, kinnipeetava isikut, tema varasemat elukäiku ja käitumist vangistuse ajal. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma vanemate juurde. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et tegelikkuses puudub tal vabaduses elukoht, kuna vanematega oli kokkulepe nende juures elamise võimalikkuse kohta vaid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise ajaks. Peale tähtaegset vabanemist ei kavatse ta vanemate juurde elama minna, vaid sõidab Eestist ära xxx, kus talle on tagatud töökoht. Üks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise nõuetest on kindla alalise elukoha omamise nõue, mistõttu elukoha puudumisel ei ole käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Maakohus leiab, et antud juhul, kui kinnipeetav on sõnaselgelt väljendanud oma seisukohta, et ei kavatse vabanemisel jääda Eestisse ja lahkub siit koheselt, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine otstarbekas. See tooks kaasa riigi ressursside mittekohase kasutamise ning võimaliku uue süüteo KarS §331- 4 järgi. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.