lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-10366/44

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 12.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-10366/44
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-10366/1Viru Maakohus Narva kohtumaja09.01.20091-08-10366/11Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja09.04.20101-08-10366/19Viru Maakohus Narva kohtumaja26.03.20131-08-10366/31Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.08.20131-08-10366/55Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-10366

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. augusti 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu N.E määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 8. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.E määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Viru Vangla esitas 06.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 26.03.2013 kohtumäärusega on Viru Maakohus rahuldanud Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse N.E-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Kohtumäärusega asendati N.E-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.03.2010 kohtuotsuse nr 1-101244 järgi täitmisele pööratud rahaline karistus summas 5760 krooni ehk 368,13 eurot, s.o. 60 miinimumpäevamäära, vangistusega 20 päeva. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.05.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega - 2 aastat 10 kuud 25 päeva ning mõisteti N.E-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistust kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 17.06.2011.
2.
Viru Maakohtu 08.08.2013 määrusega jäeti N.E vangistusest vabastamata.

tingimisi enne tähtaega

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.Viru Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Viru Maakohtu põhjendused on järgnevad. 3.1 Vangla iseloomustusest nähtuvalt oli enne vangistust kinnipeetava rahaline toimetulek kindlustatud läbi sotsiaaltoetuse ja mitte regulaarsete töötasude kaudu. Majanduslikku toimetulekut mõjutas sõltuvusainete tarvitamine, korduvalt on sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-raha andmetel omab rahalisi nõudeid, mida on motiveeritud tasuma vastavalt vajadusele. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkootikumide sõltuvusprobleem. Isiku hinnangul lõpetas narkootikumide tarvitamise vangistuse tõttu, kuid ei välista tagasilangust vabaduses, eriti grupi mõjul. Ühtlasi on isik korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras narkootilise aine käitlemise ja valdamise eest. Juhul kui isik jätkab suhtlemist negatiivset mõju avaldavate isikutega ning kui isik jätkab narkootiliste ainete kuritarvitamist ja esineb rahalisi probleeme, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 64%. 3.2 Maakohus leidis, et katseaja mitteläbimine näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kriminaalhooldus ei ole mõjutanud kinnipeetavat positiivselt. 3.3 Kohus märkis täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4.N.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.1 Määruskaebuses leiab süüdimõistetu, et vangla poolt tema kohta koostatud iseloomustus ja selles olev riskianalüüs tema ohtlikkuse kohta ühiskonnale ei ole tõsiseltvõetavad, kuna on koostatud kuivade faktide põhjal arvuti poolt. Masin ei suuda aga arvesse võtta seda, mis toimub inimese hinges ja peas. N.E leiab, et on vanglas paranenud ning seeläbi on vähenenud ka tema ohtlikkus. Ta ei soovi enam oma vigu korrata ning toonitab, et on vanglas esimest ja viimast korda. Kinnipeetav on vanglas olles jõudnud järeldusele, et ei soovi enam seadust rikkuda ega soovi omada kokkupuudet narkootiliste ainetega. 4.2 N.E viibib hetkel avavanglas ning tänu sellele saab ta töötada vabaduses. Kinnipeetaval on töökoht ettevõttes „XXX“. Vanglast vabanedes on teda ootamas sugulased. Süüdimõistetu on vangistuses viibides läbinud programmi narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemiseks. Samuti on ta omandanud kelneri elukutse ning toob määruskaebuses välja, et oli enda õppegrupis parimate tulemustega.
5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 03.09.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes prokurörile ja kaitsjale kirjaliku seisukoha esitamiseks aega kuni 11.09.2013. Nimetatud kuupäevaks saatis prokurör vastuse, milles leiab, et Viru Maakohtu määrus on põhjendatud ning ei soovi esitada kirjalikku seisukohta esitatud määruskaebuse osas.

-2-

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et N.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et N.E määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja N.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta N.E enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema korduvale kriminaalkorras karistatusele, süütegudele narkootiliste ainete käitlemise eest ja riskile, et isik paneb suure tõenäosusega vabanedes toime uue kuriteo, on põhjendatud. On põhjendatud järeldus, et N.E , kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning seotusest narkootiliste ainetega, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Sellist arvamust toetab ka Viru Vangla poolt koostatud iseloomustus ning sealne vangla seisukoht, mis ei toeta N.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuses toodud väidet, et vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud prognoos kinnipeetava kriminaalsuse kohta on koostatud arvuti poolt ega anna seetõttu olukorrast adekvaatset ülevaadet, ei pea ringkonnakohus asjakohaseks. Tulenevalt justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lg 1 koostab kinnipeetava iseloomustuse kontaktisik. Ringkonnakohus leiab, et kontaktisik võib iseloomustuse koostamisel kasutada arvuti abi, kuna arvuti on igapäevane töövahend ning selle kasutamine iseloomustuse koostamisel ei mõjuta kuidagi iseloomustuse sisu.
8.Kuigi N.E määruskaebusest tuleneb, et ta on vangistuses hakanud oma narkosõltuvust ravima ning reaalne vanglakaristus on teda mõjutanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul N.E käitumises ja hoiakutes toimunud positiivsed muutused kantud karistusaja pikkust arvestades veel jõudnud püsivaks muutuda. Arvestades seda, et N.E on narkootiliste ainetega olnud probleeme pikemat aega ning see on tema kuritegelikku käitumist soodustanud, tuleks ringkonnakohtu hinnangul N.E uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks narkosõltuvusest vabanemisega tegeleda senisest pikema perioodi vältel.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud N.E puudutavad positiivsed asjaolud nagu narkootikumide sõltuvusravi läbimine, vanglas õppimine, vabaduses elu- ja töökoha ning toetatavate lähedaste olemasolu ja soov edaspidi õiguskuulekalt elada tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda N.E ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu järeldada, et süüdimõistetu on vanglas viibides oma käitumist täielikult muutnud. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kõiki N.E puudutavaid asjaolusid kaaludes ei usu kolleegium, et N.E suudaks käesoleval ajal vabaduses õiguskuulekalt käituda.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N.E tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk -3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.