1-13-7729/23 - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et x.x.2012 a kella x paiku viibis süüdistatav omal krundil x ja kannatanu ning tunnistaja x x x krundil, mis piirneb süüdistava krundiga. Nimetatud osas langevad kannatanu süüdistatava ja tunnistaja ütlused kokku, mistõttu loeb kohus nimetatud asjaolud tuvastatuks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatava poolt võidi kannatanu suhtes eelpool refereeritud kohas ja ajal panna toime kehaline väärkohtlemine. Kannatanu x x andis ütlusi selle kohta, et tunneb Argo Tamm’e alates x aastast, ajast kui asus elama x. Argo Tamm on tema naaber. x.x.2012. a. kell x paiku viibis oma kuuri juures ja toimetas trimmeriga. Samal ajal x x niitis muruniidukiga piiri lähedal. Naabreid otseselt ei näinud, kuid kuuls Argo Tamme häält, kes rääkis tema abikaasaga ja kasutas tema suhtes ebatsensuurseid sõnu nagu „vana lehm“. Abikaasa oli krundi äärel ja kuna neil ei olnud tol hetkel aeda vahel ja ta oli liiga lähedal, läks nende vahele, kuna ta rääkis oma kätega ja vehkis agressiivselt. Argo Tamme ja abikaasa vahe oli 1,5 2 meetrit, nii palju kui suur see krundi vahe on. Argo Tamm seisis sel hetkel krundi piiri ääres, üks pool meetrit krundi piirist selle piiri peal oli kinni aetud kraav ja oli selline väike labida suurune süvend. Kannatanu selgitas, et oli ühe jalaga süvendi ühe ääre peal ja teise jalaga seal piiri äärel. Kannatanu kinnitab, et toimus sõnelus ja järsku tabas löök teda näkku vasaku käega, millisest löögist kukkus pikali, lööjaks oli Argo Tamm ning löök tabas parema põse piirkonda. Hetkeks läks pilt ära, peale seda tõusis püsti, selleks ajaks oli Argo Tamm juba eemaldunud oma krundile. Löömise hetke nägi abikaasa pealt, kes seisis seal tema selja taga. Veel kinnitab kannatanu, et x x Argo Tamme elukaaslane oli ka seal x hoovis puuriitade juures. Peale lööki tundis peavalu ning seejärel helistas x konstaablile x x ja küsis, mis ta edasi peab tegema, et selline asi juhtus, et tullakse käsitsi kallale. Konstaabel soovitas, et tuleb kõigepealt minna EMOsse ja sinna ka pöördus ning rääkis loo ära, et talle tuldi kallale, et naaber lõi teda. EMO- s tuvastati parema põse sisemine limaskesta vigastus mis fikseeriti. Kohus kuulas kohtuistungil ristküsitluse korras üle tunnistaja x x. KrMS § 68 lg 4 kohaselt võib tunnistajat üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. On vastuvaidlematult tuvastatud, et tunnistaja viibis süüdistuses toodud ajal ja kohas, mida ei vaidlusta ka süüdistatav. Tunnistaja x x kinnitas, et oli x.x.2012 kella x paiku kodus oma aias ning niitis muru. Naabreid märkas ajal kui oli alustasud niitmist. Argo Tamm oli oma hoovi peal, veel olid lapsed ja naine. Muru niitma ei julgenud hakata kohe sealt kraavipervelt vaid alustas õuelt ja ümber maja, mis võttis ajaliselt ligi tund aega. Mõtles, et äkki nad lähevad hoovist ära kuskile, et siis saab rahulikult kraaviperve niita. Tal ei jäänud muud üle, kui jõudis lõpuks kraaviperveni. Kui Argo Tamm tuli oma põllule ja hakkas midagi karjuma, ühel hetkel jättis masina seisma. Argo Tamm hakkas teda sõimama ebatsensuursete sõnadega lehm või midagi sellist. Siis tuli tema juurde abikaasa x x, kes oli enne kuuri all toimetanud, ilmselt kui muruniitja vaikseks jäi kuulis ta sõnelust ja tuli teda kaitsma. X x oli sel hetkel kusagil 4-5 meetri kaugusel ja siis tuli lähemale kui abikaasa tuli tema juurde. Seejärel hakkas Argo x x provotseerima, et tule siia, tule siia. X küsis, et mis on, et mis sa tahad ja siis ta vaatas, et astub perve peale, et mis sa siis tahad ja tuli tema ja Argo vahele. Ühel hetkel lasi Argo kaks kätt käiku. Kõigepealt ühelt poolt ja siis teiselt poolt üks löök tabas, x kukkus maha, see ehmatas teda väga, et asi läheb füüsiliseks. x. x selgitas, et vist aitas ta püsti, ei mäleta ka enam palju aega on juba möödas. x oli kõik suu verd täis. x ütles, et tal on halb olla ja siis nad mõtlesime, et mis nad teevad. Helistasid konstaablile ja rääkisid ära asjaolud ning küsisid mis teha, konstaabel soovitas pöörduda EMO-sse, kuhu ka läksid. X x oli peale seda lööki peavalud, põsk oli paistes ja nii moraalset kui ka füüsiliselt oli tal halb

1-13-7729 olla. Tunnistaja x x kinnitab, et perekond x ei suhtle omavahel perekondlikul ega ka kui naaber naabriga. x.x.2012. a. kella x paiku oli koos perega õues ning panid kartuleid maha. Mäletab sellest päevast, et kuulis muruniiduki häält naaberkrundilt ja sealt kisa ja räuskamist. Hiljem sai teada, et elukaaslane helistas politseisse. Sel päeval löömise fakti ei näinud. Teada sai sellest intsidendist alles paberitelt, kui need koju saadeti. Süüdistatav Argo Tamm andis ütlusi selle kohta, et x.x.2012 a pani koos perega maha kartuleid. Töö käigus kuulsid muruniiduki häält. Kokku kannatanuga sel päeval ei saanud. X kinnistul pole juba aastaid käinud ning füüsilist kontakti kannatanuga ei olnud. Veel kinnitab süüdistatav, et kuulis kisa ja nägi, et x x oli pikali maas omal krundil. Kohus kuulas kohtuistungil veel üle kaitsja poolt taotletud asjatundja x x, kes kaitsja küsimusele “Kas Argo Tamm, kelle kehakaal on üle 100 kg ning kes lõi väidetavalt vasaku käe rusikaga kannatanule vastu vasakut põske, kas need vigastused mis patsiendikaardil on kirjas võisid olla? X x selgitas, et patsiendikaardil on fikseeritud, et tegemist on limaskesta marrastusega, parema põse siseküljel. Suu sees on limaskest, põske vooderdab limaskest ja on fikseeritud see vigastus. Kaitsja küsimusele, kas selline õrn pindmine limaskesta vigastus on löömisega vastavuses omavahel. Asjatundja kinnitas, et põse limaskesta fikseeritud vigastus on tekkinud kindlasti trauma või traumaatilise jõu tagajärjel ja see on fikseeritud, niisama seda marrastust põse limaskestale ei tekki. Kui on olemas eelnevalt anamnees, et on toimunud mingisugune tegevus või mingisugune jõu kasutamine siis on võimalik, et see vigastus on saadud selle käigus. Süüdistatava küsimus“ Kas võis olla, et isik hammustas ise endale põske. Asjatundja selgitas, et kui inimene hammustab põske, siis tekib põse limaskestale haav. Selle dokumendi põhjal ei ole haava kirjeldatud. Hambad on teravate servadega, mis tähendab seda, et kui kaks hammast omavahel kokku puutuvad siis tekkib tavaliselt hammustushaav. Antud juhul on patsiendikaardil fikseeritud marrastus. Kohus leidis, et kaitsja poolt taotletud asjatundja ülekuulamisel on tuvastatud vastuvaidlematult, et süüdistatava löök vastu kannatanu nägu on tekkinud kindlasti trauma või traumaatilise jõu tagajärjel ning on korelatsioonis patsiendikaardil fikseerituga. Samuti on tuvastatud, et nimetatud vigastus ei saanud tekkida kannatanu enda hammustamisest põske, kuna siis oleks tekkinud hammustushaav, fikseeriti aga patsiendikaardil marrastus, mis pole iseloomulik hammustusele. Kohus uurinud ütluste olustikuga seostamise protokolli 05.07.2013 koos fototabelite ja kaardiga (tl 48-49, 50-51, 52) leidis, et kannatanu poolt on näidatud löömisele eelnenud sündmuste toimumise järjekorras. Koht kruntidel (foto 1) kus tunnistaja x x niitis, kus asus süüdistatav Argo Tamm x ja x krundi piiril x x sõimates ning kohta (fotol 2) kus Argo Tamm lõi teda rusikaga näkku ja kohta ja asendit (fotol 3) kuhu kukkus 08.06.2012 peale lööki. Skeemil on X märgitud löömise koht. Fotol 2 asub kannatanu x x vahetult kõrkjate juures kraavi kalda sarnases lohu ääres näoga kasvavate pilliroogude suunas ning fotol 2 lamab selles kohas külili jalgadega lohu madalamale suunale. Kraaviosas selgitab kannatanu, et sündmuse ajal oli kraav samamoodi kuivanud ja taimestik kraavis madal ja hõre. AS x Haigla patsiendikaardist nt 12/21262, 08.06.2012 nähtub, et x.x.2012 kell x läks x x ise erakorralisse vastuvõttu. Esmane kaebuseks oli „naaber lõi rusikaga vastu paremat põske, kukkus, põse siseküljel kerge põrutus-marrastus. Pea kergelt valutab,

1-13-7729 kontrollikäigus täpsustas“ Teadvuse kadu polnud. Kurdab valulikkust alalõua ja hammaste piirkonnas. Iiveldust oksendamist pole olnud. Obj. Parema põse limaskestal pindmine vigastus.“ Patsiendikaardil fikseeritud diagnoos „Pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus“. Ütluste olustikuga seostamise protokoll, 05.07.2013 koos fototabeli ja kaardiga (tl 53-54, 55-57,58) tunnistaja x x näitab x ja x kruntide piir (fotol 1), mis oli 2012 aasta juunis löömise ajal kuiv ja kraavis kasva taimestik madalam ja hõredam. Fotol 3 osutab tunnistaja kohale, kuhu saabus x x kui Argo Tamm sõimas tunnistajat ning (fotol 4) kohale kuhu Argo Tamme löögi tagajärjel kukkus x x. Tunnistaja x x lisab, et ta viibis löömise kohast löömise ajal 1-2 meetri kaugusel. Näidatud kohad on tähistatud protokollile lisatud maaameti kaardil. Kohus ristküsitluse käigus kuulanud kannatanu, tunnistajad, süüdistatava, asjatundja ja uurinud kirjalikke tõendeid leidis, et kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav, Argo Tamm x.x.2012 kella x kuni x vahelisel ajal Pärnumaal x vallas x külas x ja x kruntide piiril lõi ühel korral vasaku käe rusikaga x x parema põse piirkonda põhjustades x x füüsilist valu ja parema põse limaskesta pindmise vigastuse. Kohtu hinnangul kattub kannatanu ja tunnistaja x x ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Nimetatud ütlustele vastanduvad süüdistatava enda ütlused selle kohta, et tema oli küll nimetatud päeval oma aias, kuid kannatanut löönud ei ole. Kohus heidab kõrvale süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ei löönud x x mis on vastolus olevate tehioludega, samuti kannatanu x x, tunnistaja x x samasisuliste ütlustega ning SA x Haigla erakorralise vastuvõtu patsiendikaardiga, kus on diagnoositud parema põse limaskestal pindmine vigastus. Samuti tunnistaja x x ütlustest nähtub, et olles oma elukohas ja pannes maha kartuleid ei näinud, et süüdistatav Argo Tamm oleks löönud x x. Kohus leiab, et tunnistaja x xx ristküsitluse käigus ei kinnitanud, et Argo Tamm ei löönud kannatanut, vaid annab ütlusi selle kohta, et ta ei näinud löömise fakti, mis ei välista kohtu hinnangul kannatanu löömist. Seega Argo Tamm kaotas ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku kohase enesevalitsuse tekitades kannatanule löömisega füüsilist valu. Kohus leiab, et isiku kehaline puutumatus ja tervis on ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku kohaselt kaaluks õigushüvele ning selle õigustatud riivamiseks peab olema seaduslik alus. Antud juhul Argo Tamm’el puudus igasugune seaduslik alus riivata kannatanu kehalist puutumatust füüsilise valu tekitamisega. Selline tegu on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimesevahelistes suhetes aktsepteeritav ning on juba olemuslikult piisava intensiivsuse juures valutekitav. Seega on olemas põhjuslik seos süüdistatava poolt kannatanu löömisel ning kannatanule füüsilise valu tekitamise vahel, sest konkreetse teo mõttelisel kõrvaldamisel oleks karistusõiguse ekvivalentsusteooria kohaselt välistatud ka konkreetse tagajärje e. valutunde saabumine (conditio sine qua non). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava tegu vastab KarS § 121 juriidilise koosseisu objektiivsetele tunnustele. KarS § 121 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis. KarS § 16 lg. 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse

1-13-7729 tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 17 lg.1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. Oludes, kus isik lõi kannatanut rusikaga näkku pidi süüdistatava tahe intellektuaalsest aspektist hõlmama teadmist, et sellise teoga (löömine) on võimalik teisele isikule füüsilise valu tekitamine ning sellise tegevuse alustamise ja jätkamisega pidi süüdistatava tahe voluntatiivsest aspektist vähemalt hõlmama möönmist, et tema teoga võib teisele isikule ka valu kaasneda. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav pani toime KarS § 121 tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas kaudse tahtlusena. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad KarS § 121 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Füüsiline valutunne on KarS § 121 objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes immanentne ainult kergema iseloomuliste kehaliste väärkohtlemiste puhul. Samuti ei ole KarS § 121 objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes oluline, kas kannatanu tunneb tema kehalise väärkohtlemise korral füüsilist valu kohe tema kehalise puutumatuse riive ajal või pärast ründe lõppemist. Veel on esitatud Argo Tammele süüdistus selles, et ta x.x.2013 kella x paiku Pärnumaal x vallas x külas x ja x kruntide ühispiiril x poolse piiripunkti juures, hetkel, kui x x kummardus piirikupitsa kohale, lõi ühel korral käega x x kuklapiirkonda põhjustades x x füüsilist valu. Kannatanu x x andis ütlusi selle kohta, et viibis x.x.2013.a. kell x paiku kodus x ning sellel ajal helistas talle Argo Tamm, kes soovis näha piirikupitsat ning veenduda, kas aia postid ei ole tema maa peal. Võttis ühe väikese toika ja läks sinna piirikupitsa juurde, et näidata kus see asub. Piirikupits on kraavi või süvendi põhjas. Toigas oli 30-40 cm pikk ja 2 cm lai selleks, et mulda ümber piirikupitsa ära võtta. Vestlust alustas Argo Tamm ning küsis piirikupitsa kohta, kas ta on seal sama koha peal mille peale mina kummardusin sinna süvendisse. Sinna piirikupitsale on raudtoru peale pandud. Kaigas oli käes, läksin kraavi põhja ja hakkasin sorkima mulda piirikupitsa ümbert ära, olin küürakil oma kinnistu poole seljaga, pea maas. Äkki käis üks löök vastu pead, kukla piirkonda mille peale tundis valu, mitte kerget valu, vaid see oli ikka obadus lahtise käega. Peale seda lõi Argo Tamm`le sama puutükiga vastu kõhtu mille peale ta eemaldus 1,5 - 2 meetri kaugusele. Seda sündmust nägi pealt x x, kes oli umbes 3-4 meetrit eemal oma krundi piiriservas, riigimaa peal. Süüdistatav Argo Tamm andis ütlusi selle kohta, et x.x.2013. a. kell x helistas naabrimehele sellepärast, et x x on korduvalt piirikupitsat nihutanud, välja võtnud ja uuesti tagasi pannud. Soovisin teada, kus see piirikupits on, mida kontrollida. Edasi tuli x x koos kaikaga ja askeldas sellega piirikupitsa juures, kuid kindlasti x x kaikaga ei löönud teda nagu x x väidab, samuti ei löönud tema x x arvestades seda, et tal on x x poolt fabritseeritud eelmine kuriteo süüdistus juba olemas, siis ta x x ligemale ei läinud ja seejärel hakkas x x teda sõimama, peale mida ta lahkus. Ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub kannatanu poolt näidatud löömise koht, mis asub x ja x kruntide ühispiiril x poolses osas. Fotol 4 osundab kannatanu

1-13-7729 suunale, millelt oli lähenenud sündmuskohale Argo Tamm ning asendile milles kannatanu oli kui teda tabas löök kukklasse. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, x.x.2013 tõendab, et kannatanu x kasutuses olnud abonendile x on x.x.2013 kell x helistanud abonent x, mis kuulub x x, kes on Argo Tamme elukaaslane. X x kasutuses olnud abonent x on sel ajal asunud x tugimasti piirkonnas. Kõne kestus on olnud 49 sekundit. Kõne olemasolu kinnitavad nii süüdistatav kui kannatanu, kohus loeb selle tuvastatuks. Seega kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et nii Argo Tamm’e kui ka x x vahel toimus x.x.2013 a telefoni vestlus, kus Argo Tamm soovis näha piirikupitsat nende kahe omavahelise krundi piiril, samuti on tuvastatud, et mõlemad isikud viibisid krundi piiril, seega langevad süüdistatava ja kannatanu ütlused kokku, mistõttu loeb kohus nimetatud asjaolud tuvastatuks. Samas ei ole võimalik nimetatud asjaoluga vastuvaidlematult tõendada löömise fakti. Tunnistaja x x andis ütlusi selle kohta, et eelmise aasta x august 2013.a kella kuue paiku väidetavat intsidenti Argo Tamme ja x x vahel ei näinud, kuna oli õues auto juures ning ootas abikaasat, et sõita poodi. Samas kohus leiab, et oludes, kus süüteo toimepanemise tuvastamine on seatud sõltuvusse ainsast otsest tõendist, kannatanu ütlustest tuleb sellest tõendist tulenevad andmed seada omavahelisse konteksti muude nimetatud süüteo toimepanemisega seonduvate asjaoludega, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest kujuneb kohtu siseveendumus süüaluse süü esinemise või puudumise osas temale etteheidetavas süüteos. Juhul, kui kohtule jäävad kõrvaldamata kahtlused, tõlgendab kohus neid in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt süüdistatava kasuks. Kohtuliku uurimise käigus andis kannatanu ütlusi selle kohta, et Argo Tamm oli löönud teda ühel korral käega vastu kukalt ajal kui ta kummardus piirikupitsa kohale ning sellest löögist tundes valu lõi tema omakorda süüdistatavat toikaga kõhu piirkonda. Süüdistatav eitab seda löömise fakti ning jääb selle juurde, et kannatanu pole teda ka löönud, samuti tunnistaja x x ei kinnita kannatanu ütlusi löömise osas. Kohtuliku uurimise käigus kinnitas kannatanu, et pole pöördunud erakorralisse vastuvõttu, kus oleks olnud võimalik fikseerida tehiolud ja võimalikud vigastused. Seega kohtule esitatud teabest ei ole võimalik järeldada, et kannatanu ütlused oleksid rohkem usaldusväärsed kui süüdistatava omad. Antud juhul ei tulene ühestki kohtuistungil vahetult uuritud tõendist, mis võimaldaks kohtul antud asjaoludel tõsikindlalt tuvastada kehalist väärkohtlemist, mille tõttu tuleb lugeda nimetatud kahtlus kriminaalmenetluses mittekõrvaldatuks. Seega kohtu hinnangul, juhul kui võistlevas menetluses kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik ilma kahtlusteta sellist järeldust teha, on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine lubamatu. Tõendamisel ja tõendite hindamisel tuleb lähtuda KrMS § 7 lg 2 ja 3 järgi, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel ja kuuldustel, vaid ainult tõsikindlatel tõenditel, millised on kogutud kriminaalmenetlusõigust järgides. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Argo Tammele etteheidetav käitumine 09.08.2013 a on tõsikindlalt tõendamata ning kuulub selles episoodis õigeksmõistmisele.

Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 121 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kui tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et süüdistatav Argo Tamm x.x.2012 kella x kuni x vahelisel ajal Pärnumaal x vallas x külas x ja x kruntide piiril lõi ühel korral vasaku käe rusikaga x x parema põse piirkonda põhjustades x x füüsilist valu ja parema põse limaskesta pindmise vigastuse s.o Argo Tamm’el oli kasutada võimalus enda arvamuse avaldamiseks ühiskonnas heade kommete ja tavade isikutevahelises suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Süüdistatav nimetatud õigust ei kasutanud, seega kohtu hinnangul on selline valik õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 121 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistuse mõistmine. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab KarS § 60 lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust. Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse teo toimepanejat kas rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega. Karistuse raamidest rahalise karistuse kohus välistab, kuna isik käesoleval ajal ei tööta ning tulenevalt sellest puudub ka iseseisev sissetulek. Kohus arvestab ka asjaoluga, et perekonnas on neli alaealist last. Seega kohtu hinnangul tuleb kõne alla ainult karistuse mõistmisel vangistuse kohaldamine. Kohus järgmisena teinud kindlaks karistusraamid tuleb hinnata süü suurust. Süü annab KarS § 56 järgi aluse isiku karistamiseks ja määrab põhijoontes ära, milline peab olema kohaldatav karistus.