lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-4887/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-4887/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2086
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-4887/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.05.20111-11-4887/27Tartu Ringkonnakohus28.02.20131-11-4887/42Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja25.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-4887

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.P. , määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 25. märtsi 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.P. tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.05.2011 otsusega KarS § 146 järgi, mõistes karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 1771 lg 1 järgi mõisteti E.P. i karistuseks 2 aastat vangistust, KarS § 178 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning KarS § 182 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E.P. ile liitkaristus 4 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati mõistetud karistusaja algust lugema alates 04.11.2010.
2.
Tartu Maakohtu 25.03.2014 määrusega jäeti E.P. tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 E.P. i on kriminaalkorras varasemalt karistatud kahel korral. Tema kuritegelik käitumismuster on jäänud samaks – ta on jätkanud alaealiste seksuaalset ärakasutamist. Sealhulgas on kuritegude iseloom läinud raskemaks. E.P. kannab karistust äärmiselt raskete kuritegude toimepanemise eest nooremate kui 14-aastaste kannatanute suhtes. Nimelt on E.P. kaasanud korduvalt alla 14-aastaseid kannatanuid sugulise kire rahuldamisele. Samu

kannatanuid on E.P. kasutanud erootiliste teoste valmistamisel, pildistades kannatanuid alasti olekus. Lisaks sellele on ta korduvalt kallutanud alaealisi kannatanuid alkoholi tarvitamisele. E.P. mõisteti süüdi ka selles, et ta hoidis erinevatel andmekandjatel nooremaid kui 18- ja 14aastaseid isikuid pornograafilises ja erootilises situatsioonis kujutavaid fotosid ning videoid. Arvestades, et toimepandud kuritegudega on E.P. kahjustanud kannatanute normaalset füüsilist, vaimset ja seksuaalset arengut, peab kohus toimepandud kuritegusid äärmiselt rasketeks. E.P. ile mõisteti kuritegude toimepanemise eest karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust, millest on E.P. il kantud rohkem kui 3 aastat 4 kuud. 2.2 E.P. il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Positiivsena on käsitletav ka asjaolu, et vangistuses viibimise ajal on E.P. osalenud aktiivselt tööhõives, sh on liikumispuudega kaaskinnipeetava hooldaja. Lisaks on kinnipeetav osalenud sotsiaalabiprogrammis „Uus suund“ ning temaga on viidud läbi mitmeid seksuaalkurjategijatele mõeldud nõustamisi. Kohus peab positiivseks, et E.P. on mõistnud kuritegude toimepanemise põhjuseid ja õppinud ohuolukordi vältima. Samal ajal peab kohus vajalikuks osundada, et vangla iseloomustusest nähtuvalt on E.P. varasemalt saanud ka vastavat ravi, kuid hiljem (10 aasta möödumisel) jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.3 E.P. il on vabanemisel olemas kindel elukoht, mis kuulub temale. Samuti on tal olemas lähedaste inimeste toetus. Tema ema on avaldanud, et ootab poega, kes aitaks tal hoolitseda oma vanema venna eest, väga koju. Kohtule on edastatud Sotsiaalkindlustusameti otsus E.P. i emale raske puude tuvastamise kohta kestusega kuni 31.03.2017. E.P. i sõnul suhtleb ta ka oma kahe alaealise lapsega pidevalt kirja ja telefoni teel, kuid kokkusaamist nendega vanglas on ta vältinud. 2.4 E.P. il puudub vabanemisel kindel töökoht, kuid tema sõnul laekub talle igakuiselt korteri üürimisest tulu 250 eurot ja sõiduauto üürimisest 150 eurot. E.P. on avaldanud, et soovib jätkata nagu varasemalt FIE-na või asutada osaühingu. Enne vangistust tegeles ta kullerfirmaga. Materjalidest nähtuvalt puuduvad tal võlgnevused. Samas on tema vabanemisfondis 4500 eurot, milline summa on piisav selleks, et E.P. saaks majanduslikult vabaduses esialgu hakkama. 2.5 Olenemata E.P. i suhtes esinevatest positiivsetest asjaoludest, mis võimaldaksid tema vabastamist, on kohus seisukohal, et E.P. i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Siinjuures lähtub kohus E.P. i poolt toimepandud kuritegude asjaoludest ning senini ärakantud karistusajast. Kohtu hinnangul ei ole õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas E.P. i tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 1 aasta enne karistusaja lõppu.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus lahend, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kohus on tuginenud kriminaalhooldaja poolt esitatud ebaõigetele faktiväidetele – tõele ei vasta see, et E.P. i on karistatud varem reaalse vangistusega. Tallinna Linnakohtu 14.12.2001 otsusega karistati määruskaebuse esitajat tingimisi vangistusega. Samuti ei vasta tõele väide, nagu ei oleks E.P. varem kriminaalhooldusel viibinud. Kriminaalhoolduse nõudeid täitis E.P. 3 aasta jooksul eeskujulikult – seega ei ole millegagi põhjendatud kohtu arvamus, et määruskaebuse esitaja ei suudaks katseaega edukalt läbida. 3.2 E.P. kinnitab oma valmisolekut tingimusteta alluda kõikidele kriminaalhoolduse nõuetele ja temale pandavatele lisakohustustele. Kuna ta ei ole alkoholi tarvitaja ja ei ole kunagi ka narkootikume proovinud ning tema tutvusringkonnas puuduvad kriminaalkorras karistatud isikud, puudub alus tema lubaduses kahelda.

3.3 Kohus on ebaõigesti arvutanud ka karistusaja lõpuni jäävat aega – nimelt on karistusaja lõpuni jäänud 11 kuud, mitte üle aasta. Kohus on arvestanud seda tähtsust omava asjaoluna, mis tingis m.h ennetähtaegse mittevabastamise. Proportsionaalselt moodustab kantud karistusaeg karistuse kogupikkusest 80% ja kandmata karistusaeg on piisavalt lühike, et kaaluda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.4 Kohus on lähtunud ainult kuriteo asjaoludest, jättes arvestamata muud tähtsust omavad asjaolud (süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused ja tagajärjed, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine). Näiteks on kohus jätnud arvestamata, et E.P. il on mitmeid kuid üliraskes seisundis vend, kes vajab kõrvalist abi ning raske puudega pidevat kõrvalist abi vajav ema (dokumendid lisatud). Kuna ema ja vend elavad samas rajoonis, on võimalik ennetähtaegse vabastamise korral E.P. il neid abistada. Ka vanglas töötab E.P. liikumispuudega isiku hooldajana. 3.5 E.P. ei ole nõus prokuröri arvamusega, mille kohaselt ei ole karistus täitnud oma eesmärki. Määruskaebuse esitaja on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, läbimata on vaid vabanemiseelne vestlus. Programmi läbimise ning nõustamisel osalemisega on ta näidanud, et suudab oma probleemiga tegeleda, on oma süüst täielikult aru saanud, teadvustab probleeme ning omab tõsist tahet nendest vabaneda. 3.6 Kohus on jätnud tähelepanuta, et eelnevatel kordadel on jäetud E.P. tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et eelnevatel kordadel on vangla E.P. i ennetähtaegset tingimisi vabastamist toetanud. Põhjuseid, miks praegu vangla seda ei tee, selgitas E.P. kohtule saadetud pöördumises. Omalt poolt on ta teinud kõik võimaliku, et vangla teda toetaks, ent alates 01.01.2014 ei ole see võimalik. 3.7 Tõele vastab seegi, et E.P. on teinud läbi vastava ravi psühhoterapeudi juures. Ehkki kohus viitab sellele kui negatiivsele asjaolule (vaatamata ravi saamisele jätkas kuritegude toimepanemist), on määruskaebuse esitaja seisukohal, et ravi oli tulemuslik – pika perioodi jooksul ei pannud E.P. toime uusi kuritegusid. Ta on oma initsiatiivil leppinud kokku uue ravikuuri läbiviimise sama psühhoterapeudi juures ning kui kohus otsustab, võib ta panna lisakohustusena kriminaalhooldusel olles samuti allumise ettenähtud ravile. 3.8 Kohus on valesti hinnanud E.P. i varasemat kriminaalkorras karistatust – esimene karistus on kustunud. Samuti leiab E.P. , et arvestades tema kuritegude vahele jäänud ajavahemikku, ei oleks varasemale karistatusele käesoleva ennetähtaegse vabastamise otsustamisel pidanud pöörama määravat tähtsust. 3.9 Tõele vastab asjaolu, et käesoleva karistuse aluseks olev tegu oli toime pandud enne, kui oli kustunud eelnev karistus, ent kohus ei ole uurinud, millistel asjaoludel ei olnud 2010. aastal kustunud 2001. aastal toime pandud tegu, kuigi 2001. aastal kehtinud seaduse järgi oli karistuse kustumise tähtajaks kolm aastat. Seega pidanuks karistus kustuma 14.12.2007. Seoses tööga autojuhina esines küll pisirikkumisi liikluses, mis „nulliski“ kriminaalkaristuste kustumise, kuna väärteo toimepanemine ei lasknud teistel karistustel kustuda. 2013. aastal aga muudeti karistusregistri seadust selliselt, et iga süüteo kustumise aega arvutatakse sõltumatult teistest karistustest. 3.10 Määruskaebuse esitaja rõhutab, et kannab esimest vangistust ja on saanud sellest õppetunni kogu eluks ning teeb vabanemisjärgselt kõik võimaliku selleks, et mitte sattuda kinnipidamisasutusse. E.P. on teinud jõupingutusi ning saavutanud eesmärke, et välistada edaspidiste õigusrikkumiste toimepanekut. Ta on läbinud kõik enda ja vangla hinnangul vajalikud resotsialiseerivad tegevused, individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid on

saavutatud ning vanglapoolsed võimalused on ammendatud. Vabanemise järgselt on E.P. il kavatsus pöörduda ravile ja elada igati seadusekuulekat elu. Samuti on ta aru saanud, milliseid tagajärgi ja läbielamisi ta on põhjustanud nii kannatanutele kui ka nende pereliikmetele. Ta kahetseb oma tegusid ning ei soovi enam kellelegi taolisi üleelamisi põhjustada. 3.11 E.P. leiab, et karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud. Kohus on aga otsustuse teinud mittevastavatele faktilistele asjaoludele ja kuriteo asjaoludele tuginedes, jättes tähelepanuta kõik teised KarS § 76 lg-s 3 märgitud asjas tähtsust omavad asjaolud. E.P. lisab, et ta vastab ka kriminaalhoolduse sisulistele eeldustele ja leiab, et kriminaalhooldaja toetusega ja vajaliku abiga suudab ta hoiduda uute kuritegude toimepanemisest nii kriminaalhoolduse ajal kui ka selle järgselt. Samuti on määruskaebuse esitajal olemas elukoht ning elatusvahendid. Ta ei tunnusta kuritegelikku eluviisi ning saab aru, et kriminaalhoolduse nõuete eiramine tooks kaasa tagajärgi, mida ta mingil juhul ei soovi. E.P. leiab, et kuna ta on oma käitumisega vanglas näidanud õiguskuulekust, tema peres on toimunud erakorralised muutused ning tal on olemas ka muud ennetähtaegse vabastamise puhul nõutavad tingimused, saab kohus ennetähtaegset vabastamist kohaldades individualiseerida mõistetud karistust. Ka Tartu vangla iseloomustusest on näha, et ainus negatiivne asjaolu seondub toimepandud kuriteo asjaoludega. Kriminaalhoolduse kohaldamise eelduste puhul on üldiselt leitud, et isiku varasem karistatus ei tohi olla takistuseks kriminaalhoolduse kohaldamisel.

4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 17.04.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik E.P. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et alaealiste vastu suunatud raskete kuritegude toimepanemise eest karistust kandva süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 5.1 Alusetud on määruskaebuse esitaja etteheited maakohtu määrusele KarS § 76 lg-s 3 tähtsust omavate asjaolude arvestamata jätmisel. Maakohus on arvestanud E.P. i positiivselt iseloomustavate asjaoludega (distsiplinaarkaristuste puudumine, võimalused vabanemisel elukoha omamine, töötamine vangistuses, toetav sotsiaalvõrgustik ja esialgsete toimetulekuvahendite olemasolu, sotsiaalabiprogrammis osalemine, samuti isiku mõtlemises toimunud positiivseid nihkeid), ent leidnud, et need ei kaalu üle tema kuritegude asjaolusid. Kohus on kaalutlusotsustust tehes arvestanud ka E.P. i perekondlike kohustustega. Seega, vaatamata asjaolule, et E.P. soovib oma elu muuta ning on ka vangistuses olles teinud selleks jõupingutusi, esineb praegusel hetkel muid, kaalukamaid põhjuseid kinnipeetava vabastamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Maakohtu määrusest nähtub, et arvestatud on nii ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid riske, kui ka isikut positiivselt iseloomustavaid andmeid.

5.2 Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Apellatsioonikohus leiab, et kuritegude toimepanemise asjaoludel, isiku süü suurusel ning tema suhtes koostatud riskihinnangul (E.P. i iseloomustuses on sedastatud kõrgohtlikkust alaealiste ärakasutamises enda sugulise kire rahuldamiseks) on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid tuginedes normikuulekale käitumisele vangistuses ja vabanemisel eesootavate headele tingimustele. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 5.3 E.P. on õigustatult juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et kriminaalhooldaja poolt esitatud andmestikus esinevad vead – nii ei ole määruskaebuse esitajat tõepoolest varem vangistusega karistatud ning ta on viibinud kriminaalhooldusel. Nimetatud informatsioonile ei ole aga maakohus oma otsuse põhjendavas osas tuginenud, mistõttu ei saa ka väita, et maakohtu otsustus oleks vigane väärandmete tõttu. 5.4 Mis puudutab eelmise karistuse kustumist, siis ka see väide on õige – Tallinna Linnakohtu 2001. aasta otsusega mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga keelatud eelnevaid karistusi (eriti osas, mis puudutab isiku kuritegevusliku käitumise ajendit ja dünaamikat) teda iseloomustava asjaoluna arvestada. Maakohtu määrusest nähtubki, et kohus on arvestanud, et E.P. i teod on suunatud sama õigushüve kahjustamisele ja seda vaatamata vastava ravi läbimisele. Hoolimata eeltoodust peab apellatsioonikohus väga positiivseks, et E.P. soovib raviga vabanedes jätkata ja teadvustab probleemi tõsidust nii kannatanutele kui ka nende lähedastele. Ringkonnakohus loodab, et E.P. suudab (arvestades seda tugevat tahet, mida ta avaldab määruskaebuses) ka kriminaalhoolduseta psühhiaatri toel edaspidi elada seadusekuulekalt.

6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja E.P. i määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.