Kohtulahend

kainena, otsustas hakata kliendile toimetatavat sõidukit juhtima. Ühel vanalinna tänaval ta nägi enda taga vilkureid ja peatas sõiduki. Ta sai aru, et edasi sõita ei tohi ja sattus paanikasse. Mingil momendil märkas, et politseisõiduk tagurdas ja ta ei saanud aru, keda peatatakse ja tekkis võimalus edasi sõita, jätkas sõitu. Kahetseb juhtunut. Tunnistaja Olari X annab ütlusi, et ta töötab politseinikuna ja sel päeval oli vanalinnas autopatrullis. Täitis teenistusülesandeid ja märkas vanalinna tsooni alguses s.o. Rataskaevu ja Dunkri tn. ristmikul sõidukit Toyota, mis sõitis keelava liiklusmärgi alt tsooni territooriumile. Kuna sõiduk sõitis vanalinna tsooni, tahtis juhiga lihtsalt vestelda, et saada selgitust toime pandud rikkumisest. Politseisõidukis ta oli üksi ja sõiduki peatamiseks andis märguande valgusseadmega ja korraks ka helisignaali, et mitte turiste ehmatada. Sekundiks see sõiduk peatus, kuid jätkas sõitmist. Ta ei kontrollinud sõidukit ega roolis olevat isikut, sest tema eesmärk oli sõiduk peatada. Tema jaoks oli see päev igapäevane ja tema arvates isik võis olla eksinud vanalinna tsooni ja ei arvanud, et juht ei täida tema korraldust sõiduki peatamiseks ja jätkab sõitu. Ta ei sõitnud politseiautoga ette, et blokeerida sõiduki edasi liikumist, sest sõiduk oleks tema kasutuses oleva sõiduki parema esiotsa maha sõitnud ja kuidagi takistada oleks suht lootusetu olnud. Sõiduki taga seismine võimaldas nimetatud sõiduki tegevuse jälgimist ja jäädvustamist politseiautos olevas autokaameras. Tema paarimees oli Kadriorus hõivatud ühe visiidiga. Vahetult enne Pärnu mnt-d ta kutsus appi Kesklinna politseijaoskonnast ja Toompuiestee ja Falgi tee ristmikul jõuti talle appi. Ta ei fikseerinud sõiduki kiirust aga kohati vanalinnas sõiduki kiirus võis ulatuda 50 km/h. Mitmes teelõigus oli liiklusohtlikke olukordi. Ta ei takistanud selle sõiduki edasi liikumist, sest eesmärk oli auto terveks jätta. Sõiduk jõudis Harju tänava treppideni ja seisma jäämata, sõitis treppidest alla. Ta ei tahtnud seda asja nii jätta ja väljus autost ning otsustas Harju tänava trepist alla sõitnud autole jalgsi järgi joosta. Trepi alaosas ta jõudis auto juurde. Avas autoukse ja haaras juhil rinnust kinni. Juht otsustas kiirendada sõiduki kiirust ja pööras vasakule. Ta kukkus, auto jätkas sõitmist kuni Harju tänaval maas olnud kivist tuvideni. Koos appi tulnud politseinikuga peeti sõidukit juhtinud isik kinni. Sõiduk, koos juhiga oli kogu aeg tema vaateväljas. Sõidukist tuli välja ainult juht. Isik oli joobes olekus. Isik toimetati politseiautosse ja tema jäi kohale, et organiseerida sõiduki, Toyota teisaldamine. Ta lülitas helisignaali sisse sekundiks kaheks. Selle sõiduki purki võtmine ühe autoga oli teoreetiline võimalus. Karpi võtmine taktikaliselt toimub kahe autoga. Kohus tuvastas süüdistatava poolt KarS § 329 tunnustel kuriteo toimepanemise süüdistatava enda ütlustega ja prokuröri poolt esitatud tõenditega s.h. Harju Maakohtu 25.02.2013 otsusega, millest nähtuvalt lisakaristusena süüdimõistetult võetud mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks s.o. jõustunud kohtuotsuse alusel alates 26.02.2013 kuni 25.02.2014, samuti tunnistaja poolt antud ütlustega ja Harju tänaval politseinike poolt K.V kinnipidamisega. Süüdistatava, K.V poolt kuriteo toimepanemisega, kohus peab karistuse mõistmisel hinnangu andma ka politseiniku tegevusele ja seda lähtudes Politsei ja Piirivalve seaduse ( edaspidi PPS ) mõttest. Selle seaduse sätetest: 1 § 3 lg. 1 p. 1 järgi politsei üheks ülesandeks on avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. 2 § 7 – 2 lg. 1 alusel avalik kord on ühiskonna seisund, milles tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus 3 § 7 - 3 lg. 1 mõttes ohuks avalikule korrale on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine 4 § 7 – 3 lg. 2 alusel ohuks on olukord, kus ilmenud asjaoludele antava hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine 5 § 7 – 32 lg. 4 Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit, relva või muud erivahendit 4. peatükis sätestatud korras. 6 Kohus peab vajalikuks märkima selle seaduse sätteid seepärast, et politseitöötaja tuvastas ja fikseeris sõiduki omavolilise sisenemise keelava liiklusmärgiga märgistatud vanalinna tsooni, kuid ei täitnud selle seadusega politseinikele määratud kohustuslikke nõudeid. Kohtus ta andis

ütlusi tunnistajana ja kinnitas, et tahtis juhiga lihtsalt vestelda. Mitte ehmatades turiste, andis korraks helisignaali. Ärahoidmaks politseiauto vigastusi, ta ei blokeerinud sõiduki liikumist. Vanalinnast lahkudes Pärnu mnt-le kutsus appi Kesklinna politseijaoskonna politseinikke, kes jõudsid kohale Toompuiestee ja Falgi tn. ristmikul. Tema ütlusest tuvastatav, et see sõiduk tekitas mitmes kohas liiklusohtlikke olukordi, kuid ta ei takistanud sõiduki edasiliikumist, sest eesmärgiks oli tema käsutuses oleva sõiduki terveksjäämine. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, et kohtus ütlusi andnud tunnistaja oleks informeerinud juhtimiskeskust sõiduki peatamiseks abinõude tarvitusele võtmiseks. Ainult kohtuistungil tunnistaja ütlustest on tuvastatud, et kutsus appi Kesklinna politseijaoskonna politseinikud. 7 Kohus tahab sellega kinnitada, et K.V poolt oli rikutud LE sätteid, seega ta pani toime avaliku korra rikkumise ja pani ohtu vanalinna tsoonis olevate inimeste õigushüvede kahjustamise. Seega, pärast peatamise märguannet, politseinik oleks pidanud sõiduki peatamiseks võtma tarvitusele Politsei ja Piirivalve seaduses määratletud resoluutsed meetmed. 8 § 7 – 4 lg. 1 alusel avaliku korra eest vastutav isik s.o. K.V oli oma käitumisega ohu tekitanud ja rikkus avalikku korda. Ta oli kohustatud tekitatava ohu tõrjuma ja ise korrarikkumise lõpetama, kuid oma teole konkreetseid hinnanguid andmata, jätkas LE nõuete eiramist ja seega ka süüdistuses nimetatud kuriteo toimepanemist kuni tema teele ette jäänud tõketeni. 9 Kohus peab veel märkima, et LS § 201 lg. 1, lg. 2 alusel kui juhtimisõiguseta isik või isik ( kodanik X ), kellelt kohtuvälise menetleja poolt juhtimisõigus ära võetud, juhib mootorsõidukit, siis saab isikut karistada rahatrahvi või arestiga kuni 30 päeva. 10 Süüdistatavalt, K.V-lt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kohtuotsusega ja nimetatud kuriteo pani toime ajal, mil tal kohtuotsuse alusel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus ja seetõttu tema poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 329 tunnustel ja isikut saab karistada kuni 1 aastase vangistusega. 11 Kohus tahab kohtuotsuse p. 9 ja p. 10 võrdlusega väita, et samasuguse teo toimepanemine isiku poolt, kellel pole mootorsõiduki juhtimisõigust või juhtimisõigus ära võetud kohtuvälise menetleja poolt, kvalifitseeritav tegu LS § 201 lg. 1 või lg. 2 tunnustel ja võimalik mõista maksimaalseks karistuseks arest kuni 30 päeva. Antud juhul K.V-lt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kohtuotsusega, seega tema poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 329 järgi ja maksimaalseks karistusmääraks kuni 1 aasta vangistust. 12 Seadusandja tahte kohaselt kui mootorsõidukit juhib isik, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus lisa- või põhikaristusena ära võetud kohtuotsusega, tuleb K.V poolt toimepandud tegu kvalifitseerida KarS § 329, mitte LS § 201 lg. 1 või lg. 2 tunnustel. Kohtu seisukohalt on võimatu põhjendada, miks peaks juhtimisõiguseta isiku või kohtuvälise menetleja jõustunud otsusega määratud juhtimisõiguse eiramine olema vähem hukkamõistev kui sama karistuse mittetäitmine siis, kui mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kohtuotsusega. 13 Kohtuotsuse p. 9 ja 10 kohaselt nii K.V kui ka kodaniku X poolt toimepandud tegu on ühtne ( käesoleval juhul K.V sõitis Harju tänava trepist, kuid miks ei või juhtuda, et samast trepist sõidab kodanik X ) alla, kuid K.V tuleb karistada KarS § 329 järgi aga kodanikku X tuleb karistada LS § 201 lg. 1 või lg. 2 järgi ja vastavalt ühele ja samale teole mõlemale süüteo toimepanijale ette nähtud erinevad karistused. PS § 12 alusel kõik on seaduse ees võrdsed, kuid kohtul on põhjust kahelda, kas vaid karistajast lähtuv isikute sedavõrd erinev kohtlemine on kooskõlas PS § 12 sätestatud võrdsuspõhimõttega. 14 Kohtu arvates seadusandja võiks dekriminaliseerida KarS § 329 ja isikuid, kes ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kohtuvälise menetleja või kohtuotsuse alusel, võiks kõiki neid rikkujaid karistada LS § 201 lg. 1 või lg. 2 tunnustel. Nende süütegude menetlusega hoitakse kokku riigi ressursse, kohtuvälise menetleja ja kohtute aega, samas saame vähendada ka kriminaalkorras karistatavate isikute arvu, lõpptulemusena ka maksumaksja raha. 15 Vaatamata kohtu poolt tehtud ettepanekutega, käesoleval ajal kehtib KarS § 329 kuriteo koosseis ja oma teoga K.V on toime pannud nimetatud kuriteo koosseisu ning teda tuleb karistada vangistusega.

KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab K.V poolt toimepandud kuriteo raskust, politseiniku poolt vastavalt PPS § 7 – 32 lg. 4 meetmete tarvitusele võtmata jätmist, K.V kahetsust, enne vahistamst töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, vahi all viibimise aega, kuriteo toimepanemist ajal, mil tal kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus ja katseajal, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 311, § 312, § 313 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada K.V KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.02.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 3 ( kolm ) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 8 ( kaheksa ) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 28. novembrist 2013. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid vabastada karistuse kandmisest selle lõppemisel. 2 Välja mõista K.V-lt sundraha 532.50 eurot. 3 Välja mõista K.V-lt kaitsjatasu 660.00 eurot. Rahalised nõuded tasuda Rahandusministeeriumi a/a EE891010220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 KrMS § 180 lg. 3 alusel väljamõistetud rahalised nõuded tasuda ositi igakuiselt ühe aasta jooksul, kuid mitte vähem kui 100.00 eurot kuus. 4 Asitõendid – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval, tema kaitsjal ja prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse. Apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.