1-11-12380/17 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

vangistuse osas on ja jääb T.K tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu 24.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11- 9301 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 5 kuud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui T.K 2 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimisko ha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati T.K katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamise ajaks määrati T.K katseajaks Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 18.11.2011.a. Esimene erakorraline ettekanne T.K poolt kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustuse rikkumisega esitati kohtule 20.11.2012.a. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses ja 22.11.2012.a kohtumäärusega kohustati T.K KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma määratud ravile. Kohtumäärus jõustus 03.12.2012.a. Teine erakorraline ettekanne esitati kohtule 29.11.2013.a, taaskord KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustuse rikkumisega. Kriminaalhooldaja taotles esialgselt vangistuse täitmisele pööramist. Toimus kaks kohtuistungit ning toimunud menetluse käigus kriminaalhooldaja loobus esialgsest ettepanekust ning taotles T.K katseaja pikendamist. 15.01.2014.a kohus tegi määruse ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendas T.K-le Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1 -11-12380 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratud katseaega kuue kuu võrra, s.o kuni 10.11.2014.a.Kohtumäärus jõustus 27.01.2014.a. 01.04.2014.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Liivi Noormägi kohtule kolmanda erakorralise ettekande T.K kohta, kuna ta jätkuvalt ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 24.03.2014.a on tuvastatud T.K indikaatorvahendiga alkoholijoove 2,04 mg/l. Politsei sai väljakutse seoses peretüliga aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Kohapeal selgus, et T.K oli alkoholijoobes, käitus agressiivselt, sõimas elukaaslast ja lapsi ning lõi last. Isik toimetati kainenemisele Jõgeva arestimajja. Kriminaalhooldajale esitas kriminaalhooldusalune 31.03.2014.a kirjaliku seletuse rikkumise kohta, milles tunnistab alkoholi tarvitamist, põhjuseks nimetab pereprobleeme. Kriminaalhooldusperioodil on hooldusalune täitnud registreerimiskohustust, kuid ei ole suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid vajalikul määral ning jätkanud alkoholi tarbimisega kaasnevaid rikkumisi. Kriminaalhooldusperioodil on T.K kohta esitatud kohtule kaks erakorralist ettekannet. Kohtumääruste kohaselt oli kohustatud pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja tema katseaega pikendati. Psühhiaatri poolt on väljastatud teatis, et 07.01.2014.a on T.K-le teostatud alkoholismiravi protseduur. Kriminaalhooldaja vastuvõtul on hooldusalusega korduvalt analüüsitud alkoholi tarvitamise mõju hooldusaluse mõtlemisele ning käitumisele ja selgitatud seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel.

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja ettepanek T.K karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada T.K suhtes kergemaid meetmeid, s.o veelkord katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. T.K on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tema suhtes on käimasoleva katseaja jooksul esitatud korduvalt erakorralisi ettekandeid seoses KarS § 75 lg 2 p 2 sätest atud kohustuste rikkumisega, käesolev ettekanne on kolmas. Viimati arutas kohus süüdimõistetu poolt kohustuste rikkumist alles käesoleva aasta alguses, kui 15.01.2014.a pidas võimalikuks kriminaalhooldust jätkata, kuna T.K oli astunud reaalseid samme muutusteks, s.o läbinud alkoholismiravi protseduuri ja andnud veelkord lubadusi muutuda. Vaatamata sellele tuvastati tal vaid veidi enam kui kahe kuu möödumisel 2,06 mg/l alkoholijoove. Ka asja arutamisel viimasel kohtuistungil tekkis kahtlus, et süüdimõistetu on tarvitanud alkoholi, kohta. Ise ta eitas seda kategooriliselt. Kriminaalhooldaja kontrollis võimalikku joovet alkomeetriga, mis näitas 0,057 mg/l. T.K selgitus tuvastatud näidu järel oli, et ta olevat sama päeva hommikul joonud liitri keefirit. Täiendaval kontrollimisel politsei tõendusliku alkomeetriga oli näiduks 0. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et T.K on alust kahtlustada katseajal uue, KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T.K kohtule vastates eitas, et tema suhtes oleks kriminaalmenetlus käimas, kuid kontrollimisel prokuratuurist selgust, et talle on kahtlustus esitatud, ta on enda süüd tunnistanud ja kriminaalasi peaks lähiajal jõudma kohtusse. Kõik eelnev iseloomustab süüdimõistetu suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses viibides – T.K kohtuistungitel näitab kahetsust, annab lubadusi ja justkui võtab ette ka reaalseid tegevusi vajalikeks muutusteks. Tegelikkuses aga on lubadused paljasõnalised, tegeliku probleemiga ei tegeleta ning muutusi ei järgne. Alkoholist tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge ja ka realiseerunud uutes rikkumistes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sellise intensiivsusega rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja ettepanek vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna käitumiskontroll ei ole T.K puhul olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki.