Kohtulahend

määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati J.K katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamise ajaks määrati J.K katseajaks Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 18.11.2011.a. Tartu Maakohtu 22.11.2012.a kohtumäärusega kohustati J.K KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma määratud ravile. Kohtumäärus jõustus 03.12.2012.a. 29.11.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Liivi Noormägi kohtule erakorralise ettekande J.K kohta, kuna ta ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 16.12.2013.a on tuvastatud J.K indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,129 mg/l ning isik toimetati kainenemisele Jõgeva arestimajja. Kriminaalhooldajale ühtegi mõistlikku põhjendust ta ei avaldanud, kuid lubas minna ampulli paigaldama. Erakorralise ettekande kohaselt on hooldusalune täitnud KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid vajalikul määral. Registreerimiskohustusega probleeme ei ole, ka elukohavahetusest andis teada õigeaegselt. Igapäevaselt töötab OÜ -s Merelen. Hooldusalune on pöördunud xxxxxxxxxxxxxxole 2013.a jaanuaris, vastavalt temale määratud kohustusele, kuid pikema kestvusega ravi ei alustatud. J.K on tekkinud uus lähisuhe, mis tema sõnul on muutnud elukorraldust stabiilsemaks, alkoholi tarbimist ei toimu ja teenuse vajadus puudub. 08.07.2013.a kriminaalhooldaja vastuvõtul kontrollimisel alkoholijoovet ei olnud. Vastuvõttudel on läbivaks teemaks olnud kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume täitmine. 22.11.2013.a vestluses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx J.K on katseajal rikkunud KarS 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust kahel korral. Kuna hooldusalune ei ole loobunud alkoholi tarvitamisest, püsib uue kuriteo sooritamise risk. Kriminaalhooldaja taotles KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramist. K ohus pidas asjas kohtuistungi 19.12.2013.a, kus J.K selgitas, et alkoholi tarbis seoses koduste probleemidega. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti on lasknud endale süsti teha. Eelmine kord tarbis alkoholi samuti koduste probleemide tõttu. Vanglasse minna ei soovi. Kriminaalhooldaja sõnul on tegemist teise rikkumisega katseajal. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx kuid kinnitus puudub selle kohta. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et võimaldada süüdimõistetul enda väiteid tõendada. Kohus pidas asjas uue kohtuistungi 15.01.2014.a, kus J.K avaldas, et Jõgeval lasi teha uues alkoholivastase süsti ning tõendi esitas kriminaalhooldajale. Käesolevalt on kodused probleemid lahenenud, igapäevaselt läheb töiselt. Kriminaalhooldaja kinnitas hooldusaluse juttu ning leidis, et J.K -le võiks veelkord võimaluse anda ja jätta hetkel karistuse täitmisele pööramata. Samas tuleks

2 (3)

pikendada tema katseaega, mis annaks võimaluse vaadata, kas alkoholiravist on kasu ja kui suur on tema motivatsioon seaduskuulekalt jätkata. selleks. J.K avaldas, et kahetseb tehtut ning on nõus katseaja pikendamisega. Samuti kinnitas, et saab aru, et kui ta veelko rd alkoholi tarvitab, siis läheb vangi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lei ab, et esitatud taotlus J.K katseaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi. Kriminaalhooldaja on esialgselt esitanud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks, kuid on oma taotlust muutnud ning leidnud, et käesolevalt on võimalik jätkata kriminaalhooldust, pikendades katseaega. Kohtule nähtuvalt on J.K kahel korral rikkunud kohustust mitte t arvitada alkoholi ja narkootikume, ka eelnev erakorraline ettekanne on koostatud s eetõttu. J.K on täitnud kõiki teisi talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult. Ta on varasemalt andnud nõusoleku allumiseks ettenähtud ravile ning pöördunud vastava kohustuse kinnitamisel psühhiaatri vastuvõtule. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seega on isik näidanud, et ta siiski soovib tegeleda probleemiga, millega ta iseseisvalt toime ei tule. Lisaks eeltoodule on J.K andnud oma nõusoleku katseaja pikendamiseks, mis näitab tema huvi ka edaspidi tegeleda alkoholiprobleemiga, sealjuures täites kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Oma elukorralduses on saavutanud stabiilsuse. Kohus leiab, et katseaja pikendamine ja kohustuste täitmise jätkamine võiks aidata J.K jätkata alkoholiravi ning vältida alkoholi tarbimist ja sellest tulenevate probleemide tekkimist. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendab J.K -le Tartu Maakohtu 11.11.2011.a otsusega KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratud katseaega 6 kuu võrra , s.o kuni 10.11.2014.a. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.