Kohtulahend

Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 19.11.2013. a otsusega tunnistati S.L süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 1 aasta 2 kuu vangistusega ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 2 kuu vangistusegat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 13.04.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati S.L-i poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.04.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 09.04.2013. a ja lõppeb 09.02.2016. a. KarS § 76 lg 1 p-s 1 ettenähtud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud, oli kinnipeetav ära kandnud 19.03.2014. a. S.L on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel. Tartu Vangla toetab S.Lingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on S.L olemas kindel elukoht tema õele ja õemehele kuuluvas korteris asukohaga XXXX. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele ning korteriomanikud on andnud nõusoleku selle kohaldamiseks. Õe A.T. suhtleb tihedalt, samuti ema ja abikaasaga. S.L on kutsekvalifikatsioon autoremondilukksepa ja ärikorralduse erialal ning vabaduses viibides on olnud pidevalt tööga hõivatud. Võimaluse korral soovib tööle asuda OÜ-sse XXXX, kus töötas ka enne karistuse kandmisele asumist. 30.01.2014. a seisuga on täitiseregistri andmetel menetluses rahalisi nõudeid summas 20 000 eurot, vabanemisfondis on 10 eurot. S.L on varasemalt allutatud käitumiskontrollile kahel korral, kuid viimasel korral pani toime uue kuriteo kriminaalhoolduse ajal. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokuröri abi Jüri Vissak esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta S.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. S.L on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Kuritegude laad on jäänud samaks – ajendiks on rahalise kasu saamine. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, ise alkoholiprobleemi ei tunnista. Ta on kahel korral kriminaalhoolduse ajal süstemaatiliselt kuritegusid toime pannud. Kuigi ta on vanglas viibides korralikult käitunud ja vabaduses viibides töötanud, ei saa jätta arvestamata tema varasemat süstemaatilist kriminaalset käitumist ning vangistuselt vabanemise tähtaega, s.o 09.02.2016. a.

Süüdimõistetu S.L kinnitas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta saaks jätkata töötamist endises töökohas, olla abikaasale ja lapsele toeks. Kuriteod on toime pandud, kuna tekkisid majanduslikud raskused ja lasi end teistel ära rääkida. Kaitsja toetas S.L-i vabanemist enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leidis, et erinevalt vangla iseloomustuses märgitust S.L tunnistab alkoholi probleemi ja on valmis sellega tegelema. Ta on valmis võtma endale konkreetsed kohustused, et maandada iseloomustuses välja toodud riske. Ta mõistab oma teod hukka, on valmis õiguskuulekaks käitumiseks. Kohtuniku seisukoht S.L kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on S.L temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 1/3 ja rohkem kui kuus kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on S.L-i vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemisel on S.L olemas kindel elukoht aadressil XXXX, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning mille kohta on korteriomanikud andnud ka nõusoleku. Positiivne on, et S.L on vabaduses olles olnud tööga hõivatud. Viimati töötas ta OÜ-s XXXX, kuhu soovib taas tööle asuda. Kas tööandja sellega nõustub, selle kohta andmed puuduvad. Kuna S.L on omandanud kutsehariduse autoremondierialal ja ärikorralduses, on eeldused töökoha leidmiseks ning sissetulekute saamiseks reaalsed. Samas nähtub tema varasemast käitumisest, et töökoha olemasolu ei ole takistanud kuritegude toimepanemist. Piisavate rahaliste vahendite puudumisel on S.L pidanud vajalikuks hankida lisasissetulekut kuritegude toimepanemisega.

S.L on kriminaalkorras karistatud varasemalt 5-l korral. Teda on karistatud avaliku korra raske rikkumise, varguse, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi ja joobes juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab ta 13 varguse eest ja veel ühe omavolilise sissetungimise eest. Sealjuures on S.L eelnimetatud kuriteod toime pannud temale Tartu Maakohtu 13.04.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-5422 määratud katseajal. Viimati nimetatud otsusega karistati S.L samuti arvukate varguste ja sissetungimiste eest. Seega ei ole varasem kriminaalhooldusele määramine ning vabaduses karistuse kandmise võimaldamine täitnud karistuse eesmärke ning mõjutanud S.L edaspidi olema seadusekuulekas. Vastupidi - ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et S.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud ja on ennatlik. Arvestades toimepandud kuritegude arvukust ja seda katseajal, on ärakantud karistuse osa liiga väike, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. See riivaks ühiskonna õiglustunnet ja ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. S.L-ile vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Individuaalset täitmiskava kinnipeetavale koostatud ei ole. Kohus möönab, et juhul kui S.L jätkab karistuse kandmist eeskujulikult, oleks olemasolevate andmete korral põhjendatud tema vabastamine järgmise ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb S.L-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.