lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8304/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-8304/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1242
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8304/35Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.02.20141-13-8304/36Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.02.20141-13-8304/62Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.04.20141-13-8304/70Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus30.10.20141-13-8304/82Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas08.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8304

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. veebruari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu U.M-i (U.M) kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.M-i kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu

eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale määruskaebemenetluses U.M-ile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista U.M-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. U.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.M 1-138304 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.
U.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.11.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.02.2013 karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti U.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.04.2013 ja karistus lõppeb 06.04.2015.
2.Tartu Maakohtu 19.02.2014 määrusega jäeti U.M elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.

tingimisi enne tähtaega

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.Maakohus asus seisukohale, et kuigi formaalsed eeldused U.M-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on olemas, ei ole selline toimimisviis siiski põhjendatud. Kohus arvestas järgmisi asjaolusid. 3.1 Kohus märkis, et U.M on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. U.M vabanes eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt 27.09.2012. Uue kuriteo pani ta toime juba 06.11.2012. U.M-i üle on varem teostatud ka kriminaalhooldust. Tema kriminaalhooldus ei kulgenud rahuldavalt, kuna ta rikkus käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole isik suutnud õiguspäraselt käituda, kuna tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Nõustuda tuleb kaitsjaga, et need rikkumised on kergemat laadi, s.o keelatud esemete omamise eest. Eelnev kogumis näitab, et mõistetud karistused ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada U.M elama õiguskuulekalt. 3.2 Edasi kirjeldas kohus, et U.M on vabanedes olemas kindel elukoht korteris, kus elavad tema ema ning vennad. Nemad moodustavad ka kinnipeetava sotsiaalse tugivõrgustiku. Sellele vaatamata on isiku taasühiskonnastumise väljavaated halvad. Tal ei ole kokkuleppeid töökoha osas ja arvestades tema madalat haridustaset ning pea olematut töötegemise kogemust on halvad tema väljavaated asuda vabanemise järgselt tööle ning saada legaalset sissetulekut. Majanduslikult ei saa kinnipeetavat toetada ka tema ema. Samas on majanduslik toimetulematus U.M-i puhul, keda on eelnevalt karistatud süstemaatiliselt toime pandud varavastaste kuritegude eest ja kelle puhul varguste toimepanek oli peamiseks elatusvahendiks, üheks oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Taasühiskonnastumist soodustavates tegevustes või sotsiaalprogrammides, mis oleksid suunatud riskide maandamisele ning iseseisva toimetuleku suurendamisele U.M osalenud ei ole. Oluliseks kuritegevust tõstvaks riskifaktoriks on ka alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetav on tunnistanud, et enne vangistust oli ta peaaegu igapäevaselt alkoholijoobes. Seejuures oli tarvitatav alkohol valdavalt varastatud. 3.4 Eelnevat kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et U.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine isegi elektroonilise järelevalve tingimustes ei ole põhjendatud ja on ennatlik, kuna puudub piisav veendumus, et ta ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4.U.M-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. -2-

4.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki U.M-i elus ja käitumises toimunud positiivseid muutusi, s.o järgmist. U.M on vabaduses kindel elukoht oma ema korteris, kus elavad tema ema ja vennad. Suhted lähedastega on kinnipeetaval head ja toetavad. Tal on 8 venda ja õde. Ema on invaliidsuspensionär, kellel on raskusi liikumisega ja töövõimekaotus 80%. U.M on suhted säilinud ka isaga. Töökoht kinnipeetaval vabanemisel puudub, aga ta võib töötada ehitusel katusepanija erialal. Lisaks saab ta end võtta arvele töötukassas ja asuda tööotsinguile. Vanglas viibides on ta samuti osalenud tööhõives 3,5 kuud koristajana. 4.2 Kaitsja märgib veel, et alkoholi ei soovi U.M rohkem pruukida ja narkootikume pole kunagi tarvitanud. Vanglas viibides tegeleb ta spordiga, millega seoses otsustas alates 03.09.2013 maha jätta ka suitsetamise. Kinnipeetava distsiplinaarkaristused olid kõik seotud suitsetamisega ja viimane määrati talle 5 kuud tagasi. Vangistus on U.M-ile andnud piisavalt mõtlemisainet ning rohkem ei soovi ta kuritegusid toime panna. Sooritatud kuritegu ta ei õigusta. Ta ei taha ka suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja plaanib vabanemisel paremini valida oma tutvusringkonda. Samuti on ta valmis täitma lisakohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Ringkonnakohus leiab samuti, et U.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel. Kohtukolleegium nõustub täielikult madalama astme kohtu põhjendustega, tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid korrata ja võtab seega seisukoha üksnes määruskaebuses tõstatatud väidete osas. 5.1 Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud seisukohad ei anna alust U.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Isiku puhul, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja kandnud reaalset vanglakaristust, kelle varasem kriminaalhooldus ei ole ennast õigustanud ja kes katseajal on toime pannud kuritegusid, ei piisa isiku vabastamiseks temal elukoha ja lähedaste abi olemasolust, tema väidetavast soovist elada seaduskuulekalt ja valmidusest täita lisakohustusi. Kuivõrd alkoholi tarvitamine kuulub U.M-i kuritegeliku käitumise mustrisse ja kuulus n.ö tema igapäevaste tegevuste hulka, siis kinnipeetava lubadused seda mitte enam pruukida käesolevalt veenvalt ei kõla. Suitsetamise mahajätmist tuleb U.M-i tervise seisukohast kahtlemata pidada positiivseks, kuid sellest ei ole võimalik teha järeldusi tema edaspidise käitumise osas. Kuivõrd kinnipeetava eelnevat elukäiku vaadates selgub, et ta on läbi aegade toime pannud just varavastaseid kuritegusid, siis on maakohus põhjendatult näinud uute kuritegude toimepanemise riskifaktorina lisaks ka temal vabaduses töökoha puudumist ja kesiseid väljavaateid selle leidmisel. Kaitsja seisukohta kinnipeetava tööleasumise väljavaadetest hindab ringkonnakohus liiga optimistlikeks. 5.2 Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
6.Kaitsja N. Agarjova on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal kohtumäärusega tutvumiseks ja asja ettevalmistamiseks 1 tund ning määruskaebuse koostamisele samuti 1 tund, mille eest ta soovib kokku tasu summas 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. -3-

Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 2 tundi. Arvestades, et N. Agarjova osales kinnipeetava kaitsjana ka maakohtus ja esitatud määruskaebuses ta mingeid uusi argumente ei esitanud, siis tuleb kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku 1,5 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on U.M-ile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 90 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat N. Agarjovale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 90 eurot U.M-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg 2 mõistab vastava menetluskulu U.M-ilt välja.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-4-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.