Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu tunnistas 08.08.2012. a otsusega L.B süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 274 lg 1 järgi ja karistas 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kogumis Tartu Maakohtu 05.11.2010. a kohtuotsusega 2 aastat 4 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti kohtuotsuse kuupäev, s.o 08.08.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.08.2012. a ja lõppeb 03.01.2015. a. L.B ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 17.03.2014. a, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Vangla ei toeta L.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on L.B vabanedes olemas kindel heade elamistingimustega elukoht, kus elavad tema vanemad ja venna pere. Vangistuse jooksul on ta suhelnud pereliikmetega nii telefoni kui ka kirja teel. Kuritegusid on toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, sh vägivallaga. Vabanemisjärgseks sissetulekuks saab töövõimetuspension, mille varasemalt kulutas peamiselt alkoholile. Arvestades tema varasemaid töökogemusi, -oskusi ja elukohas olevaid võimalusi, on töö leidmine vähetõenäoline. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda käituma ja elama seadusekuulekalt. Ka vangistuses on rikkunud pidevalt distsipliini, sh rünnanud ametnikku. Kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokuröri abi Jüri Vissak esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et L.B ei peaks ennetähtaegselt vabastama. Kriminaalkorras on karistatud teda 12-l korral. Kuritegude dünaamika ei ole aja jooksul muutunud – kuriteod on toime pandud enamasti alkoholijoobes ja vägivalda kasutades. Käesolevat karistust kannab vanglateenistuse ametniku ründamise eest. Vanglas viibimise jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 48-l korral, mis näitab, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes korrale alluda. Süüdimõistetu L.B seletas kohtus, et vabanemisel soovib asuda elama vanemate juurde, kes on vanad ja vajavad abi. Ta saaks invaliiduspensioni ja loodab maal tööd leida. Kaitsja toetas L.B ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Ta on vanglas osalenud sotsiaalprogrammides nii palju kui neid on talle võimaldatud. L.B distsiplinaarkaristuste suur hulk võib olla tingitud tema psüühilistest probleemidest. Kohtu seisukoht L.B kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on L.B temale mõistetud liitkaristuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral on L.B olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Tegemist on perele kuuluva eramuga, kus on head elamistingimused. Arvestades seda, et L.B asuks elama pere juurde, oleks tal olemas ka toetav lähivõrgustik. Kuna süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud peamiselt varalise kasu eesmärgil, on väga oluline osa tema vabanemisjärgsel majanduslikul seisundil. L.B puudub vabanemisel kindel töökoht, kuid on avaldanud, et soovib tööle minna. Talle on määratud töövõimekaotus ning töövõimetuspension, mis oleks vabanemisel tema sissetulekuallikaks. Samas nähtub kohtule, et enne vangistusse sattumist on süüdimõistetu töövõimetuspensioni peamiselt alkoholile kulutanud. L.B on tasumata võlanõudeid 3259 eurot, samas vabanemisfondis on vaid 114,34 eurot. Kriminaalhooldaja on hinnanud L.B töö leidmise võimalust vähetõenäoliseks, arvestades tema varasemaid töökogemusi ja –oskusi. Positiivsena võib välja tuua asjaolu, et L.B on vangistuse jooksul töötanud Tartu Vanglas majandusabitöölisena. Samuti läbinud sotsiaalprogrammi Usk ja Teadmine ning osaleb Viha juhtimise programmis. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et L.B ei ole motiveeritud oma senist elustiili muutma ning on norme eiranud vastavalt oma äranägemisele, arvestades peamiselt enda hetkeheaolu. L.B on varem kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral. Ta on korduvalt karistust kandnud vangistuses. Ta on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivallaga seotud kuritegusid ja seda enamasti alkoholijoobes. L.B tunnistati Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2010. a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. L.B kannab seda vangistust alates 04.07.2009. a. Karistuse kandmise ajal on L.B 2 korda karistatud kriminaalkorraas– 05.11.2010. a KarS § 275 järgi ja 08.08.2012. a KarS § 274 lg 1 järgi. Ta on korduvalt solvanud vanglaametnikke, X ning 2012. a ähvardanud tervisekahjustuse tekitamisega. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et L.B omab 48 distsiplinaarkaristust, millest 42-l korral on temale määratud kartser. Karistusi on määratud keelatud esemete omamise eest, tubakatoodete keelatud ajal ja kohas hoidmise eest, vanglateenistuse ametnike korralduste eiramise ja füüsilise vastupanu osutamise, neile X eest; samuti kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ja enesevigastuse tekitamiste eest. Seega ei ole L.B ka vangistuse kestel suutnud järgida temale kehtestatud reegleid nõuetekohaselt, jätkates süütegude toimepanemist pärast korduvat karistamist. See näitab tema negatiivset suhtumist karistusse ning õiguskorda üleüldiselt. X uute kuritegude toimepanemise riski, mis on hinnatud kõrgeks – mittevägivaldse kuriteo puhul 62&ja ja vägivaldse kuriteo puhul 56 %. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et L.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et enne tähtaega vabanemise üheks eelduseks on süüdimõistetu soov ja tahe käituda edaspidi õiguskuulekalt, mida ennekõike on võimalik tal näidata läbi laitmatu käitumise vangistuse jooksul. L.B käitumine karistuse kandmise ajal on olnud kõike muud kui eeskujulik, arvestades distsiplinaarkaristuste

hulka ja vangistuse ajal toime pandud kuritegusid. Eelnev näitab, et isikul puudub motivatsioon oma elustiili muutmiseks. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et L.B viibib hetkel vangistuses, tal on tasumata võlanõudeid 3259 eurot, kuid vabanemisfondis on kõigest 114,34 eurot, mis oleks käesolevalt vähem kui kaitsjale hüvitamisele kuuluv tasu ning vangistusest vabanemisel on tema võimalused sissetulekute saamiseks vähesed, on kohus seisukohal, et L.B-le käib menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstava tasu väljamõistmisel süüdimõistetult lisanduks L.B-le veel üks rahaline nõue, mille tasumiseks tal rahalised vahendid puuduvad. Eeltoodu alusel jätab kohus L.B menetluskulud riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.