1-10-13357/91 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Sergei Martõštšenkole Viru Maakohtu 17.03.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-228 mõistetud karistuse, s.o 3 aasta 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Sergei Martõštšenkole kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Sergei Martõštšenko poolt eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2010. a kuni 19.05.2010, s.o 58 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.03.2011. a. Kohtuotsus jõustus 13.05.2011. a. Harju Maakohtu 11.11.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-13357 tunnistati Sergei Martõštšenko süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel osaliselt suurendati mõistetud karistust Sergei Martõštšenkole Viru Maakohtu 05.05.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9949 mõistetud karistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Sergei Martõštšenkole liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Sergei Martõštšenko poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 25.08.2010. a. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2011. a otsusega täpsustati Harju Maakohtu 11.11.2011. a otsust ning loeti Sergei Martõštšenkole mõistetud karistusest kantuks ka 22.08.2010. a kuni 23.08.2010. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva. Kohtuotsused jõustusid 02.02.2012. a Kinnipeetava karistusaeg algas seega 25.08.2010. a ja lõppeks selle täielikul ärakandmisel 22.08.2017. a. KarS § 76 lg 2 p-s 1 ettenähtud karistusaja, st poole mõistetud vangistusest oli kinnipeetav ära kandnud 23.02.2014. a. Sergei Martõštšenko esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla toetab Sergei Martõštšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist soovib Sergei Martõštšenko elama asuda enda XXXX kuuluvasse korterisse aadressil XXXX Selles korteris elavad ka kinnipeetava XXXX, kes on andnud nõusoleku sinna elektroonilise valve seadmete paigaldamise kohta. Oma omadustelt on korter elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Sergei Martõštšenko vanemad on nõus teda pärast vabanemist moraalselt ja materiaalselt toetama. Tartu Vangla andmetel oli Sergei Martõštšenkol 07.02.2014. a seisuga tema vastu suunatud rahalisi nõudeid 4806.17 euro ulatuses, vabanemisfondis oli tal xxxx eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokuröri abi Jane Pajus esitas 03.03.2014. a kirjaliku seisukoha, milles ei toetanud Sergei Martõštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 20.03.2014. a teatas prokurör täiendavalt, et kui kohus peab võimalikuks vabastada seoses laste eest hoolitsemise vajadusega laste ema haiguse tõttu, siis vabastamisele vastuväiteid ei ole. Kohtuistungil 11.04.2014. a asus prokurör seisukohale, et Sergei Martõštšenko ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla koos taotletud lisakohustustega on põhjendatud. Martõštšenko elus toimunud traagilised sündmused võivad mõjutada teda oma elu muutma.

Süüdimõistetu Sergei Martõštšenko seletas kohtus, et ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on aru saanud, et on käitunud valesti. Ta soovib tegeleda oma lapse kasvatamisega ja toetada surnud abikaasa lapsi. Kohtuniku seisukoht Sergei Martõštšenko mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise ja esimese astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Martõštšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on Sergei Martõštšenko vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Enne vangistust pani Sergei Martõštšenko korduvalt toime kuritegusid. Ka vangistuses viibimise aeg on tal kulgenud probleemselt. Ta on süstemaatiliselt rikkunud vangla sisekorra eeskirja, mistõttu on teda distsiplinaarkorras karistatud kaheteistkümnel korral. Kinnipidamisasutuses oldud aja jooksul on Sergei Martõštšenko kahel korral alustanud õpinguid