Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.04.2014, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-12-3489
Kohtunik
Anu Ammer
Sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasja nimetus
Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne taotlusega O.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
O.N , isikukood XXX, elukoht xxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
09.04.2013, avalikul kohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 387, § 427, § 432, § 130, § 385 p 26 ja KarS § 74 lg 4
Pöörata täitmisele O.N-ile Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3489 mõistetud, kandmata karistus, s.o 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega nr 1-12-3489 kokkuleppemenetluses mõisteti O.N süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda 8 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Katseajaks allutati O.N kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati O.N katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja algus 12.04.2012. 27.08.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 3 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 28.08.2012 määrusega pikendas kohus O.N-ile määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 11.01.2014. 18.09.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega veel 4 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 26.09.2012 kohtumäärusega pikendati O.N-ile määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 11.05.2014. 18.07.2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 30.07.2012 kohtumäärusega pööras kohus O.N-ile mõistetud karistuse täitmisele. Nimetatud määruse peale esitas süüdimõistetu määruskaebuse ning 28.08.2013 määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse ning saatis O.N karistuse täitmisele pööramise küsimuse tagasi maakohtule uueks arutamiseks prokuröri osavõtul. 24.09.2014 kohtuistungil, s.o erakorralise ettekande korduval läbivaatamisel jäi kriminaalhooldusametnik esmaselt esitatud taotluse juurde, pöörata karistus täitmisele, lisades, et lisaks alkoholikeelu rikkumisele, rikkus O.N 2013.aasta augustis kahel korral ka registreerimiskohustust. 24.09.2014 kohtumäärusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata ja pikendas veelkordselt O.N-ile määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 11.09.2014. Nimetatud kohtumääruses ei pidanud kohus karistuse täitmisele pööramist otstarbekaks, kuna O.N ise kinnitas soovi edaspidi suhtuda katseaega vastutustundlikult, olles siis selleks ka reaalseid samme astunud - 05.08.2013 implanteeriti temale Kordamed AS meditsiinikeskuses alkoholi blokeeriv depoopreparaat DISULFIRAM, mida kasutatakse aktiivse alkoholismi ravimeetodina. Nimetatud asjaolu andis kohtule võimaluse suhtuda O.N lubadusse, et suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest, kui mitte vaid paljasõnalisesse lubadusse, kuna tema on astunud reaalse sammu sõltuvusest vabanemiseks. Kohus arvestas ka asjaolu, et O.N on kaks alaealist last, tal oli kindel töökoht xxxx. Tööandja poolt väljastatud soovituskiri kinnitas, et O.N on hinnatud, abivalmis ja usaldusväärne töötaja. Samuti nähtus tööandja poolt antud soovituskirjast, et töö juures alkoholiprobleeme ei ole esinenud. 31.03.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva, s.o kogu katseaja kestel neljanda erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralise ettekande kohaselt koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et O.N mõõdeti 29.03.2014 alkoholijoove 0,38 mg/l. O.N-ile tutvustati protokolli, kuid ta keeldus sellele alla kirjutamast. O.N toimetati 29.03.2014 kainenemisele Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonda, kuna oli alkoholijoobes ning käitus agressiivselt ja ülbelt. 31.03.2014 arestimajas antud seletuses kinnitas ta, et reedel 28.03. vastu laupäeva 29.03.2014 jõi õetütre sünnipäeval alkoholi, tarvitades õlut, gini ja rummi, koguseid ei mäleta. Kohtuistungil 08.04.2014 jäi erakorralist ettekannet esindanud kriminaalhooldusametnik Marju Malm erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistus täitmisele pöörata kuna muud mõjutusvahendid tema hinnangul soovitud tulemust ei anna. O.N kinnitas kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud asjaolusid, tunnistades korduvat alkoholikeelu kohustuse rikkumist, esitades ennast õigustavaid
asjakohatuid põhjendusi kohustuste jätkuva rikkumise kohta. Kohtul ei ole alust hinnata neid mõjuvatena. Prõkurör toetas taotlust karistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud korduva erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa enam pidada põhjendatuks ega otstarbekas O.N suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna tema on järjekindlalt rikkunud temale pandud kohustust, tehes seda vastutustundetult ja hoolimatult ning ilma mingi mõjuva põhjendusteta. O.N, kes temale inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal oli alkoholijoobes, oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast karistusest ja kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole, et kanda temale mõistetud vangistus vabaduses. Kohtul puudub usaldus O.N poolt korduvalt antud paljasõnaliste lubaduste suhtes enam mitte alkoholi tarvitada ning seega temale pandud lisakohustust mitte rikkuda. Käitumiskontrolli ajal läbi viidud süüdimõistetu käitumist korrigeerida püüdvad meetmed, sealhulgas sotsiaalprogrammi läbimine ja alkoholi ravimeetodi kasutamine, ei ole soovitud mõju avaldanud. O.N on katseajal jätkuvalt, s.o neli korda rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega ei ole ta teinud midagi selleks, et oma suhtumist ja käitumist muuta, vaid on jätkanud sõltuvusainete tarvitamist. Kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuulub temale mõistetud karistus, s.o 8 kuud vangistust, täitmisele pööramisele. O.N karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.