Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Arnolds Logins, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 20. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 09.12.2013 otsusega tunnistati Arnolds Logins süüdi KarS § 404 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti A. Loginsile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.02.2013.
2.13.02.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Loginsi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 20. märtsi 2014 määrusega jäeti A. Logins talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Maakohtu hinnangul on A. Loginsi puhul olemas suur risk, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine praegusel hetkel põhjendatud.
3.1.1.A. Loginsit on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii Eestis kui ka Läti Vabariigis, sh korduvalt ka reaalse vangistusega. Süüdimõistetu on peamiselt pannud toime vägivallakuritegusid, viimasel korral lisandus üldohtlik kuritegu – süütamine. Käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tal kehtiv distsiplinaarkaristus.
3.1.2.Suurimaks riskiallikaks A. Loginsi puhul on alkoholi liigtarvitamine, kuna tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Arvestades A. Loginsi hoolimatut ja riskivat eluviisi, ei ole usutav tema lubadus alkoholi mitte tarvitada, mistõttu on olemas uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise oht. Kinnipeetav ei ole osalenud ka taasühiskonnastumist soodustavates tegevustes või sotsiaalprogrammides, mis oleksid suunatud riskide maandamisele.
3.2.A. Loginsil on vabanedes olemas kindel elukoht aadressil XXX . Korter kuulub E.L. ale, kes on kinnipeetava abikaasa ja tugiisik vabaduses. Samas on E.L. ka isik, kelle suhtes A. Logins on varem vägivalda kasutanud.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Logins, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 20.03.2014 määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.A. Logins on seisukohal, et tema poolt kantud karistus on piisav, et teha sellest vajalikud järeldused. Süüdimõistetu avaldab kahetsust ning soovi ennast parandada. A. Logins tahab vabaneda, et hakata tasuma erinevad rahalisi nõudeid ning abistada enda naist, kes on invaliid.
4.2.Kinnipeetava hinnangul ei arvestanud maakohus, et sotsiaalprogramme ei ole A. Logins saanud läbida vanglast tulenevatel põhjustel. A. Logins on seisukohal, et vangistuses distsipliini rikkumiste toimepanemine ei näita seda, et ta ei oleks võimeline seaduskuulekalt käituma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Loginsi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja A. Loginsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
7.Kolleegium peab positiivseks, et A. Logins soovib ennast parandada ning asuda vabanedes abistama enda abikaasat ja tasuma rahalisi nõudeid. Kinnipeetavale on tagatud elukoht abikaasa E.L. korteris.
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Loginsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Loginsit on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A. Logins oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused, mh varasemad vanglakaristused, on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud.
-2-
Asjaolu, et A. Loginsit on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures enamik karistusi on mõistetud vägivallakuritegude eest, süvendab veelgi kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna A. Loginsile ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust mitme kuriteoepisoodi toimepanemise eest, sh süütamise, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav.
7.2.A. Loginsi suhtumist õiguskorda iseloomustavad lisaks olemasolevatele kriminaalkaristusele ka vangistuses mõistetud karistused distsipliini rikkumiste eest. Vanglas kehtivad käitumisnormid on aluseks seal toimivale korrale samamoodi, nagu vabaduses kehtivad normid aitavad tagada ühiskonna toimimist. Fakt, et isik ei suuda nendest käitumisnormidest kinni pidada, iseloomustab tema hoolimatust kehtivasse korda.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et maakohus jättis arvestamata põhjuse, miks kinnipeetav ei ole saanud läbida sotsiaalprogramme. Maakohus märkis, et A. Logins ei ole saanud sotsiaalprogrammides osaleda, kuna süüdimõistev kohtuotsus jõustus alles 17.12.2013, kuid leidis, et nimetatud programmides osalemine oleks siiski vajalik (vt määruse lk 3-4). Sealjuures ei tuginenud maakohtu otsustus süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata jätmisel üksnes asjaolule, et isikul on vajalikud sotsiaalprogrammid läbimata.
9.Kuigi A. Logins on avaldanud soovi enda muutmiseks ning on enda sõnade kohaselt karistusest vajalikud järeldused teinud, ei kaalu see ülesse A. Loginsit iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja järjest samaliigiliste kuritegude toimepanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohaga, et A. Loginsi ennetähtaegne vabastamine käesolevas ajal oleks põhjendamatu.
9.1.Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval tõsiselt tegeleda enda probleemidega, mis on põhjustanud kriminaalset käitumist, sh täita vangla poolt koostatavat individuaalset täitmiskava ning hoiduda edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse. Maakohus andis selleks võimaluse, määrates vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel A. Loginsi ennetähtaegse vabastamise materjalide uueks maakohtule esitamise tähtajaks 6 kuud alates maakohtu määruse jõustumisest.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 20. märtsi 2014 määrus muutmata ja A. Logins vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Mati Kartau
Aarne Sarjas
-3-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.