1-13-6929/45 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 09.12.2013. a lühimenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6929 tunnistati Arnolds Logins süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 404 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati Arnolds Logins süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti Arnolds Loginsile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 328 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti Arnolds Loginsile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Arnolds Loginsi poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti Arnolds Loginsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.02.2013. a. Kohtuotsus jõustus 17.12.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 15.02.2013. a ja lõppeb 14.02.2015. a. Kohtuotsusest tulenevalt oli kinnipeetav KarS § 76 lg 1 p 2 alusel vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud 15.02.2014. a. Arnolds Logins esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus võtma endale lisakohustuse alluda elektroonilise järelevalvele. Tartu Vangla toetab Arnolds Loginsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on kohtunud ja vestelnud kinnipeetava abikaasa E.L. kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed temale kuuluvasse korterisse asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Vabanedes Arnolds Loginsil töökohta ega kindlat sissetulekut ei ole. Abikaasa sõnul on Arnolds Logins enne vangistust olnud tööalaselt pidevalt hõivatud, töötades mitteametlikult ernevatel elualadel. E.L. on veendunud, et ka vabanemisjärgselt leiab kinnipeetav stabiilse töökoha. Kuni sinnamaani on ta nõus ise Arnolds Loginsit materiaalselt toetama. Arnolds Loginsit on Eestis varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, s.o Tartu Maakohtu 14.03.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3075 KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Arnolds Loginsi karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. A. Logins pani toime üldohtliku kuriteo, millega oli ohustatud paljude inimeste elu ja tervis ja seda ajal, millal eelmise kuriteo kohta toimus kriminaalmenetlus. Käesolevaks ajaks ärakantud karistuse osa on ilmselgelt liiga väike, kui vabanemise tähtaeg on 15.02.2015.a. A. Loginsit on vangistuses viibides karistatud distsiplinaarkorras, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta distsipliinile alluda. On ohtlikkus ja risk jätkuvalt avalikkusele ja oma abikaasale. Süüdimõistetu Arnolds Logins seletas kohtus, et ta asub vabanemisel elama oma abikaasa elukohta XXXX. Neil on väga head suhted ja ta lubab, et naise kallal vägivalda enam ei tarvita. Ta kinnitab, et saab vabaduses ilma alkoholita hakkama ja on nõus minema alkoholismiravile. Arnolds Logins on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtu seisukoht Arnolds Logins mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on Arnolds Logins temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eestis on Arnolds Loginsit kriminaalkorras karistatud kahel korral. Mõlemal korral on talle mõistetud reaalne vangistus vägivallakuritegude toimepanemise eest, viimasel korral lisandus üldohtlik kuritegu – süütamine. Lisaks, nagu selgub kohtule esitatud materjalidest, on teda varem korduvalt karistatud ka Läti Vabariigis, seejuures mitmel korral reaalse vabadusekaotusega. Ka Läti Vabariigis karistati teda vägivallakuritegude toimepanemise eest. Käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu samuti suutnud õiguspäraselt käituda, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tal kehtiv distsiplinaarkaristus 04.02.2013. a-st tubaka omamise eest. Järelikult ei ole varasem karistamine kandnud Arnolds Loginsi osas üht KarS § 56 lg-s 1 nimetatud eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega on Arnolds Loginsi puhul olemas suur risk, et ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Arnolds Loginsil on vabanedes olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Korter kuulub E.L. kes on kinnipeetava abikaasa ja tugiisik vabaduses. Samas on E.L. ka isik, kelle suhtes Arnolds Logins kasutas vägivalda, mille eest teda on karistatud. Kinnipeetaval ei ole kokkuleppeid töökoha osas ja järelikult vabanedes talle kindlat töökohta garanteeritud ei ole. Kindlat töökohta ei olnud kinnipeetaval ka enne vangistust, vaid ta elatus juhutöödest. Seega on tema väljavaated asuda vabanemise järgselt tööle ning saada legaalset sissetulekut halvad. Samas möönab kohtunik, et Arnolds Loginsi kuritegude iseloomu (valdavalt vägivallateod) vaadates ei ole tema majanduslik toimetulematus kuritegude toimepanemisel oluliseks riskifaktoriks. Suuremaks riskiaallikaks Arnolds Loginsi puhul on alkoholi liigtarvitamine, kuna tema kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Arvestades Arnolds Loginsi hoolimatut ja riskivat eluviisi, ei ole usutav tema lubadus alkoholi mitte tarvitada, mistõttu on olemas uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise oht. Vangla hinnagul on see märkimisväärne - 45%. Taasühiskonnastumist soodustavates tegevustes või sotsiaalprogrammides, mis oleksid suunatud riskide maandamisele, Arnolds Logins praeguse vangistuse ajal osalenud ei ole, kuna tema suhtes tehtud kohtuotsus jõustus alles 17.12.2013. a. Kohus leiab, et Arnolds Logins peaks jätkama vangistuse kandmist, osalema vägivalla maandamiseks ettenähtud sotsiaalprogrammis ja alles seejärel saaks otsustada tema ennetähtaegse vabanemise üle.

Kuna Arnolds Loginsi kandmata karistuse osa on alla ühe aasta, on kohus seisukohal, et vanglal tuleks vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel esitada uuesti materjalid maakohtule kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks 6 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Arvestades toimepandud üldohtlikku kuritegu oleks kohtul seejärel võimalik Arnolds Logins allutada vajadusel kriminaalhooldusele. Kohus leiab samuti, et Arnolds Logins on mõistetud karistusest ära kandnud liiga vähe selleks, et see oleks ka üldpreventiivselt arvestatav. Ta pani toime üldohtliku kuriteo süütamise, seades sellega ohtu majaelanike elu ja tervise. Arnolds Logins on nõus võtma endale lisakohustuse alluda KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul Arnolds Loginsi vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused on tema puhul täidetud. Samas on kohtunik seisukohal, et allutamine elektroonilisele valvele ei maanda Arnolds Loginsi puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Elektroonilist järelevalvet teostataks tema üle kohas, kus elab ka kinnipeetava abikaasa, kelle suhtes ta on samuti varem vägivalda tarvitanud. Eelnevat kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et Arnolds Loginsi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine isegi elektroonilise järelevalve tingimustes ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist.