Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
08.04.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-7827
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.Z sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 04.09.2013 ja lõpp 14.06.2014 Jätta R.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 05.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.09.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 10 päeva alates 04.09.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ning reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on stabiilne, kinnipeetav paneb jätkuvalt toime isikuvastaseid kuritegusid. Kuriteod on toime pandud alkoholi tarvitamise tagajärjel. Kinnipeetav kannab karistust avavanglaosakonnas, temaga on toimunud vestlused perevägivalla ja alkoholi kuritarvitamise teemadel, kinnipeetav töötab majandustöödel. Kinnipeetava perekonna moodustavad ema, abikaasa, poeg, tütar ja 2 õde. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud perevägivalla eest abikaasa vastu. Kinnipeetaval on problemaatilised suhted pojaga, kes on samuti viibinud vanglas. Kinnipeetaval on tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav oli
suunatud programmi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine, kuid ta avaldas vastumeelsust programmi suhtes ja oli nimekirjast kustutatud. Kinnipeetaval on vangistuses diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav muutub alkoholijoobes agressiivsemaks ning ei oska ennast kontrollida. Kinnipeetava puhul on probleemiks ka enesevalitsuse kaotamine, mis võib viia vägivaldse käitumiseni. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna kinnipeetav rikkus lisakohustust. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonna moodustavad ema, abikaasa, poeg oma perega ning tütar. Abikaasa sõnade kohaselt on suhted perekonnas toimivad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse eramajja, kus kinnipeetava perekond elab maja teisel korrusel. Pere sissetulekuks on kinnipeetava abikaasa töövõimetuspension ja lastetoetus, kinnipeetava ema on vanaduspensionär. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks on mõtlematu käitumine ja alkoholi kuritarvitamine. Varasemalt on kinnipeetav kriminaalhoolduse ajal rikkunud lisakohustusi. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu ning täitma käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Maakohtu istung Kinnipeetav R.Z seletas maakohtu istungil, et pojaga on tal head suhted. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Viru Maakohtu 06.06.2012 määrusega vabastati kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Nimetatud kandmata karistus pöörati taas täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus talle pandud kohustusi. Muuhulgas pani ta lisaks kehtival katseajal toime uue isikuvastase kuriteo.
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmise kohustusega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord hakkab käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täitma ning ei pane katseajal toime taas uut kuritegu. Maakohus ei pea ka põhjendatuks vabastada kinnipeetavat üha ja sama karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega teistkordselt. Maakohtu arvates ei ole kinnipeetav sellist usaldust õigustanud. Samuti ei vasta see karistuse mõistmise eesmärkidele. Asja materjalide kohaselt ei ole piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, antud kinnipeetava puhul piisavad, et tagada tema seaduskuulekas käitumine vabaduses. Kinnipeetav ei ole teinud järeldusi isegi eelmisest ennetähtaegsest vabastamisest, mistõttu saab teha järelduse, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole antud kinnipeetava käitumist võimalik mõjutada ja korrigeerida. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkosõltuvus ja enamus kuritegusid on ta toime pannud seoses alkoholi kuritarvitamisega. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on toimunud vestlused alkoholi kuritarvitamise teemadel, kuid perevägivalla vähendamise programmist on kinnipeetav keeldunud. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda edasi oma alkosõltuvusega ning mõelda läbi ja osaleda ka vägivallaga seotud programmides. See kõik vähendab vabaduses uute kuritegude toimepanemise riske. Kindla alalise elukoha omamise loeb maakohus antud asjas positiivseks. Karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mida saaks käsitleda erandina antud asjas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.