Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Aleksandr Redi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava lähedastest isikutest on kasuisa. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust XXXVallavalitsusega. On selgunud, et nad tunnevad isikut nimega Aleksandr Redi. Kinnitasid, et tal on olemas õigus elada aadressil XXX. Informatsioon kinnipeetava töökohast ja materiaalsest olukorrast peale vabanemist puudub. Aleksandr Redi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör on nõus Aleksandr Redi tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Isik kriminaalkorras karistatud varguse ja lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise eest. Kokku karistatud 2 korda. Vanglas kannab karistust alates 17.11.2012. Kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi kuritarvitamine. Karistusaja lõpp 06.11.2014.a. Vangistuse jooksul ei oma distsiplinaarkaristust. Vangla andmetel rahalised nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 513,25 eurot. Ei suhtle perega. Vabanemisjärgne elukoht loodetavasti – XXX. Vabanemisel puudub kindel töökoht ning sissetulek. Vangla toetab Aleksandr Redi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodut arvestades prokurör nõustub Vangla arvamusega vabastada Aleksandr Redi tingimisi ennetähtaegselt, määrates temale KarS § 75 alusel kohustused. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Aleksandr Redi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Redi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, praegust karistust kannab liitkaristusena varguse ja lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuna vastavalt esitatud materjalidele soodustab kuritegude toimepanemist alkoholi kuritarvitamine, isik tarvitas alkoholi igal võimalusel ning joomatsüklis võib alkoholi saamiseks panna toime kuriteo, peab kohus oluliseks kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet enam mitte alkoholi tarvitada, samuti kinnipeetava valmisolekut pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava püüdlusi jätkata oma elu õiguskuulekalt kinnitab ka tema osalus riigikeele õppes vangistuse ajal, samuti sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Seda, et kinnipeetav on võimeline käituma normikohaselt, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 7 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Aleksandr Redile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist.

Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, hinnates uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 38 %, mis on keskmisest madalam näitaja. Vangla on iseloomustuses märkinud, et isik on püstitanud endale eesmärgid (tööle asumine, elada seaduskuulekat elu), kuid samas ei teadvusta endale, mida ta antud eesmärkide saavutamiseks ette peab võtma. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav tuge oma seaduspäraste eesmärkide realiseerimiseks kriminaalhooldusest ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht, mis on vajalik eeldus tema ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.