Kohtulahend

Kaitsja

Jugans Grossmann

Süüdistatav

Aleksandr Redi, elukoht: xxx; isikukood: 38411030213; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: puudub; kriminaalkorras varem karistatud : 1) 03.09.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 1aasta vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust tingimisi 1 aastase katseajaga, katseaja lõpp 02.09.2012.a.

tõkend

Elukohast lahkumise keeld alates 12.04.2012, kinni peetud 10.04.2012

kaitsja

Natalia Lausmaa

Süüdistatav

Gennadi Luškin, elukoht: xxx; isikukood: 35404030218; kodakondsus: Eesti kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel ; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras varem karistamata

Tõkend

Elukohast lahkumise keeld alates 16.04.2012

Kaitsja

Dmitri Školjar

Kohus juhindus KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Peeter MÄNNIMÄGI KarS § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Peeter Männimägile 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Peeter Männimägi eelvangistuses viibitud aeg 09.04.2012 kuni 11.04.2012, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel Peeter Männimägile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Peeter Männimägi 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas xxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 10.10.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni , siis tühistada.

Süüdi tunnistada Aleksandr REDI KarS § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Aleksandr Redile 1 aasta 4 kuud vangistust KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Aleksandr Redi eelvangistuses viibitud aeg 10.04.2012 kuni 12.04.2012 ,s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel Aleksandr Redile mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 03.09.2010 a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada Gennadi LUŠKIN KarS § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Gennadi Luškinile 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel Gennadi Luškinile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 10.10.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Peeter Männimägilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 278.40 eurot , kokku 1003.40 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vähemalt 83.60 eurot kuus. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Peeter Männimägi , 1-12-8203, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Aleksandr Redilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 163.20 eurot, kokku 888.20 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vähemalt 74.00 eurot kuus. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Aleksandr Redi, 1-12-8203, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Välja mõista Gennadi Luškinilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 249.60 eurot, kokku 974.60 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vähemalt 81.20 eurot kuus. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Gennadi Luškin, 1-12-8203, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Peeter Männimägilt, Aleksandr Redilt ja Gennadi Luškinilt solidaarselt 511.00 eurot riigituludesse teostatud ekspertiiside kulude katteks . Asitõendid : - valget värvi kilekott kirjega „Säästukaart“ ja kileteip, mis asuvad hoiul Kaitsepolitseiameti asitõendite laos – hävitada; - DVD-plaat jälitustoimingu audio- ja videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Süüdistuse sisu : Peeter Männimägi’t süüdistatakse selles, et tema omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) § 14 lg 1 p-le 2 ning lg-le 11, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, kasutamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks soetas tasuta 2012.a. veebruarikuus oma tuttavalt A. Redi’ilt LMS § 3 lg 1 p 2 mõistes lõhkeainet – suures koguses, s.o ühe (1) kolmesaja üheksakümne kolme (393) grammise trotüüliklotsi. Nimetatud trotüüliklotsi hoidis P.Männimägi ebaseaduslikult, s.o vastuolus LMS § 34 sätetega, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele,

lõhkematerjali

ei

tohi

jätta

valveta

ning

lõhkematerjali

võib

hoida

lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis oma elukohas Salumetsa talus, Salumetsa külas, Anija vallas, Harjumaal aidas asuvas kapis kuni 14.03.2012.a kui turustas selle trotüüliklotsi oma elukohas 200 (kahesaja) euro eest kuritegu matkinud isikule.

Sellise tegevusega pani Peeter Männimägi toime suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, hoidmise ja turustamise, ehk käitlemise, s.o. KarS § 414 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteotunnustega kuriteo. Aleksandr Redi’t süüdistatakse selles, et tema omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) § 14 lg 1 p-le 2 ning lg-le 11, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, kasutamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks, hoidis ebaseaduslikult, s.o vastuolus LMS § 34 sätetega, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, lõhkematerjali ei tohi jätta valveta ning lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast oma elukohas Harju maakonnas Kehra linnas Raudtee 5-2 korteris suures koguses, s.o üle 200 grammi, LMS § 3 lg 1 p 2 mõistes lõhkeainet – ühte (1) kolmesaja üheksakümne kolme (393) grammist trotüüli klotsi, millise oli saanud oma tuttavalt Gennadi Luškin’ilt. Nimetatud lõhkeaine trotüüli klotsi andis A. Redi 2012.a veebruarikuus oma elukohas tasuta üle oma tuttavale Peeter Männimägi’le.

Sellise tegevusega pani Aleksandr Redi toime suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, hoidmise ja turustamise, ehk käitlemise, s.o. KarS § 414 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteotunnustega kuriteo.

Gennadi Luškin’it süüdistatakse selles, et tema omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) § 14 lg 1 p-le 2 ning lg-le 11, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, kasutamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks, hoidis ebaseaduslikult, s.o vastuolus LMS § 34 sätetega, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, lõhkematerjali ei tohi jätta valveta ning lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis,

kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast, kuid mitte hiljem kui 2009.a, oma elukohas Xxx korteri kapisahtlis suures koguses, s.o üle 200 grammi, LMS § 3 lg 1 p 2 mõistes lõhkeainet – ühte (1) kolmesaja üheksakümne kolme (393) grammist trotüüli klotsi, millise võttis oma valdusesse poja Sergei Luškin’i asjade hulgast. Nimetatud lõhkeaine trotüüli klotsi andis G. Luškin 2011.a suvel ühise joomingu käigus oma elukohas tasuta üle tuttavale Aleksandr Red’ile, mille viimane omakorda käesoleva aasta veebruarikuus andis üle oma tuttavale Peeter Männimägi’le, kes turustas saadud lõhkeaine trotüüli klotsi 200 (kahesaja) euro eest 14.03.2012.

Sellise tegevusega pani Gennadi Luškin toime suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, hoidmise ja turustamise, ehk käitlemise, s.o. KarS § 414 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteotunnustega kuriteo.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.