lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-12019/22

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-12019/22
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
780
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-12019/5Viru Maakohus Narva kohtumaja18.11.20111-11-12019/14Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.03.20141-11-12019/38Viru Maakohus Narva kohtumaja10.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-12019

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu U.V, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.U.V on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 18.11.2011 otsusega KarS § 424 järgi ning karistatud vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 17.06.2003 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võtta ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.11.2011 ja lõpp 03.03.2015. Viru Maakohtu 10.03.2014 määrusega jäeti U.V tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu U.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17 % ja vägivalla komponendiga kuriteo puhul 23 %. Isiku

puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. 2.2 Süüdimõistetu kuriteolaad on jäänud samaks, kuid tõusnud on ühiskonnaohtlikkus. Ta on varasemalt karistatud varguste, röövimiste ja kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks kuriteo toimepanemisel on alkohol. Varasemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et on alkoholist sõltuvuses. 2.3 Kohus leidis, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu ei kompenseeri süüdimõistetul olemasolev elukoht ega töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.U.V esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest enne tähtaega vabastamist. 3.1 Süüdimõistetu heidab maakohtule ette temas toimunud positiivsete muudatustega arvestamata jätmist. Praegune eluviis ja käitumine näitavad, et U.V on oma käitumist korrigeerinud seaduskuulekuse suunas. On ilmselge, et süüdimõistetu puhul esineb risk panna toime uusi kuritegusid, kui ta tarvitab alkoholi. Küll aga on ta teadlik sellest ning püüab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Vanglas on U.V läbinud kõikvõimalikud programmid riskifaktorite maandamiseks – läbitud on sotsiaalprogrammid. 3.3 Vabaduses on süüdimõistetul elukoht, puuduvad võlad, talle on garanteeritud töökoht. Lisaks toob U.V välja, et tal on lapsed, kellele ta tahab olla toeks ja eeskujuks kasvatamisel. Nii palub U.V arvestada ringkonnakohtul kõiki asjaolusid ning anda võimalus näidata oma muutuste tõsidust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et U.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et U.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab U.V puhul esinevaid positiivseid asjaolusid – motivatsioon õiguskuulekaks eluks, võlgade puudumine, vabaduses võimalik töökoht ja kindel elukoht. Siiski ei kaalu need käesoleval ajal üles neid negatiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Nimelt tingib U.V vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik: kriminaalkorras on süüdimõistetu karistatud koguni kümnel korral; katseajal on ta sooritanud uue kuriteo (mille eest kannabki käesolevat karistust); varem on U.V ennetähtaegselt vabastatud, kuid pannud taas toime kuriteo. Eeltoodust tuleb järeldada, et U.V puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Niisiis – peale selle, et U.V on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on ta varem ennetähtaegselt vangistuse kandmisest vabastatud, kuid ta on kuritarvitanud kohtu usaldust hakata õiguskuulekalt elama, seetõttu puudub ringkonnakohtul käesoleval ajal sarnaselt maakohtuga veendumus, et kinnipeetav suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. -2-
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.
7.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et U.V tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.