Kohtulahend

aine omandamise eest. On vangistuse ajal näidanud üles lugupidamatust ja negatiivset suhtumist vanglas kehtiva korra ja vanglatöötajate vastu. On rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja kohustusi. Uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 64%. Vangla ei toeta H.A vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub H.A võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral vabaduses kindel ja püsiv elukoht. Ta saab elama asuda tuttava D.B Mxxxjuurde, kes andis kirjaliku nõusoleku üürida xxx vallas kaks tuba. Kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht. Vangistuses on isik läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Alates 02.09.2013 õpib 10.klassis. Kinnipeetaval vabanemisfondis raha ei ole ja tasumata rahalisi nõudeid on 1185,06 eurot. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on olnud kaks korda kriminaalhooldusel, mis lõppesid mõlemad edutult, karistused pöörati täitmisele. H.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. kirjalikult Prokurör ei toeta H.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist . R. Mätliku varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 7 -l korral) ja käitumine karistuse kandmise ajal (kolm kehtivat distsiplinaarkaristust) ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja uute kuritegude toimepanemist jätkas ta vahetult peale vanglast vabanemist 21.11.2011. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral, Lääne -Viru Maakohtu 23.02.2004 ja Viru Maakohtu 26.01.2006 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 20.09.2015, st karistusaja lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvesta des prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et H.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. H.A on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest kuid on ka toime pannud võimuesindaja solvamise, narkootilise aine suures koguses omandamise ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimise. Käesoleval ajal kannab karistust kelmuste, dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, esimesel 2(4)

katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, karistus pöörati täitmisele, teisel katseajal pani toime uue kuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-8 ) on näha, et H.A on 34 korral karistatud väärteokorras, nendest 17 korral Alkoholiseaduse alusel, viimati 2006.a. ja 14 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused jakriminaalhooldus määratud ed H.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustu sest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Muuhulgas on kinnipeetavat karistatud meditsiinitöötaja suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole H.A oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 02.09.2013 õpib 10.klassis. Isikul on isikut tõendav dokument ID kaart kehtivusega 12.09.2016. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval vabaduses kindel ja püsiv elukoht. Tal on võimalus elama asuda tuttava Vilve Mölderi juurde, kes andis kirjaliku nõusoleku xxx vallas kahe toa üürimiseks. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, raske I astme narkokuritegu- narkootikumide suures koguses ebaseaduslik omandamine, võimu esindaja solvamine ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimine ning viimasel korral kelmused dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (esimesel katseajal kontrollnõuete ja kohustuste eiramine, karistus pöörati täitmisele, viimasel katseajal uue kuriteo toimepanemine), tema käitumist vangistuses (3 kehtivat distsiplinaarkaristust) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (püsiva elukoha p uudumine vabaduses ja kindla töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, karistus pöörati täitmisele ning teisel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.A-le piisavalt mõju. Oleks kergem eelne arvata, et varem seitsmel korral karistatud isik, kes on juba korduvalt kandnud vanglakaristust ja kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures esimesel katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning viimasel katseajal pani toime uue kuriteo, karistused pöörati täitmisele, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 1185,06 omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.09.2015, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 5 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3(4)

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu H.A temale Harju Maakohtu 14.06.2013 kohtuotsusega mõistet ud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.