Kohtulahend

1-13-2881 pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 31. märts 2014.a kell 09:45 Pärnu kohtumajas. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav: 21. aprill 2014.a kell 16:00 Pärnu kohtumaja katselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

D.F on antud kohtu alla alljärgmises süüdistuses: D.F süüdistatakse selles, et tema olles AS N. T juhatuse liige ajavahemikul 19.02.2009 kuni 25.05.2009 (äriregistri kande järgi kuni 08.07.2009), pööras ajavahemikul 2009 aasta aprilli lõpp kuni hiljemalt 28.05.2009 ebaseaduslikult tema valduses olevad ja liisinguandjatele AS-le . L S F AB E ja AS-le N.F.E kuuluvad veokid ja s õiduauto eeluurimisel tuvastamata kolmandate isikute kasuks, mis seisnes järgmises: 26.10.2007 sõlmisid S.F. E filiaal volitatud esindaja V.B ja N. T AS juhatuse liige A.P kapitalirendilepingu 0-2007-00163, millega N.T AS liisis S. F filiaalilt veoki S, reg. märk xxxx, xxx, kogumaksumusega 107 844, 52 EUR; 14.03.2007 sõlmisid A.S.L esindaja A. T ja N. T AS endine juhatuse liige A. P kapitalirendi lepingu nr L07102948, millega N. T AS liisis sadulveoki S xxx , kogumaksumusega 785 090,38

EEK (50 176 EUR);

23.11.2007 sõlmisid AS S. L esindaja A.T ja N.T AS endine juhatuse liige A. P kapitalirendi lepingu nr L07114297, millega N. T AS liisis sadulveoki xxx kogumaksumusega 103847,48 EUR; 08.06.2006 sõlmisid N. F. E AS esindaja xx AS ja N. T AS volitatud esindaja, aktsionär M . S liisingulepingu nr xxx, millega N. T AS liisis s õiduauto xxx kogumaksumusega 20852,53 EUR; Nimetatud sõidukid sai D.F enda valdusse alates 19.02.2009 AS N.T juhatuse (ainu) liikmeks asumisel kuivõrd sellest ajahetkest tekkis tal ametiseisundist tulenev tegelik võim nende asjade üle. 3/35

1-13-2881 Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles S. F AB 30.04.2009 AS-ga N. T sõlmitud liisinglepingu üles ja kohustas liisingu objektiks olnud veoki xx tagastama hiljemalt 13.05.2009 kell 12.00. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti postiga AS N.T juriidilisele aadressile xxx. Veoki jääkväärtuseks oli 65787,6 eur. Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles AS L28.04.2009 AS-ga N. T sõlmitud liisinglepingud üles ja kohustas liisingute objektiks olnud veokid tagastama hiljemalt 11.05.2009.a. Vastavasisulise tähitud kirjalik teade saadeti AS N. T juriidilisele aadressile xxx. Veokite jääkväärtuseks oli 59 402,54 +18 420,88 eurot, so kokku 77823,42 eur. Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles N. F. E 18.06.2009 N. Ta sõlmitud liisingulepingu üles ning kohustas lepingu objektiks oleva sõiduauto tagastama esimesel nõudmisel N . F. E AS esindajale. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti postiga AS N. T juriidilisele aadressile xxx. Sõiduki jääkväärtuseks oli 9895,60 eurot. D.F oli teadlik, et liisingvarad tuleb liisingumaksete tasumata jätmise tõttu tagastada liisingfirmadele. Maksete tasumist ega sõidukite tagastamist liisingfirmadele ei toimunud, vaatamata liisingfirmade ja nende esindajate nõudmisele. 2009 aasta aprilli lõpus või mai alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata päeval, andis D.F M. S suulise korralduse, et viimane annaks oma elukohas Pärnumaal xxx, ning samuti Pärnu linnas Pärnu laht territooriumil eeluurimisel tuvastamata isikutele ilma ühegi akti või muu dokumendita üle veokite xxx otsesed valdused, misjärel veokid eeluurimisel tuvastamata isikute poolt koheselt teadmata kohta ära viidi. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal koostas D.F 11.05.2009 varade üleandmise akti, mille järgi D.F andis J.R üle AS N. T varad, sh veoautod xxx. J.R ei ole nimetatud akti alusel sõidukeid vastu võtnud ega ole teadlik AS N.T tegevusest ega endise juhatuse liikme poolt sõlmitud liisingulepingutest. 2009 aprillis-mais, kuid mitte hiljem kui 07.05.2009, täpselt tuvastamata päeval andis D.F A.T ilma ühegi seadusliku aluseta üle sõiduauto Suzuki xxx valduse, misjärel sõiduk eeluurimisel tuvastamata ajal ja viisil toimetati Kreekasse. Seega D.F, pöörates suures ulatuses, so kokku 153 506,62 euro väärtuses enda valduses oleva võõra vallasvara kolmandate isikute kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo. Vastavalt KarS § 8 p 2, suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2009 oli suur kahju, mis ületas 435 000 EEK (27801 EUR) ja käesoleval ajal on suur kahju, mis ületab 29 999 EUR.

4/35

*

1-13-2881 Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) S. F.E filiaali äriregistri väljatrükk (II kd lk 1-2) - tõendab, et V. B on nimetatud filiaali juhataja. 2) 26.10.2007.a sõlmitud kapitalirendileping nr 0xxx(II kd tl 3-8) - tõendab asjaolu, et N. T AS (edaspidi NT) liisis S. F AB xx filiaalilt veoauto S xxx 3) Kapitalirendilepingule nr xxx maksegraafik (II kd lk 9-12) - tõendab NT maksekohustust S. F AB E filiaali ees 4) Kapitalirendilepingu nr xxx 1 (II kd tl 13) - tõendab asjaolu, et 01.12.2008 -28.02.2009 NT sai maksepuhkust liisingmaksete tasumisel. 5) S. F AB E filiaali 30.04.2009 liisingulepingu nr xxx ülesütlemise avaldus (II kd tl 14) tõendab liisingulepingu ühepoolse lõpetamise avalduse koostamist ning koostatu järgi NT kohustust liisingvara tagastamiseks. 6) S. F AB E filiaal kliendi NT saldo väljavõte (II kd tl 15-16) -tõendab liisingumaksete tasumata jätmist. 7) 14.03.2007 sõlmitud S. Ü liisinguleping (kapitalirent) nr xxx(II kd tl 17 - 22) tõendab asjaolu, millal ja millistel tingimustel NT liisis AS-lt L sadulveoki xxx. 8) Maksegraafik S. Ü liisingulepingule xxx (II kd tl 23) - tõendab NT maksekohustust AS .S .Ü ees tulenevalt konkreetsest lepingust. 9) 20.03.2007 sadulveoki S üleandmise-vastuvõtmise akt - tõendab asjaolu, millal veok Scania, xx antud üle NT valdusesse S.Ü poolt. 10) 23.11.2007 AS S.Ü liisinguleping (kapitalirent) nr xxx (II kd lk 25-30) - tõendab asjaolu, et millal ja millistel tingimustel NT liisis AS-lt S.Üg sadulveoki xxx 11) Maksegraafik S. Ü lepingule xx (II kd tl 31-32) - tõendab NT maksekohustust AS S .L ees tulenevalt konkreetsest lepingust. 12) 28.11.2007 sadulveoki xxx üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd tl 33) - tõendab millal nimetatud veok oli antud üle NT valdusesse S. Ü poolt. 13) AS-i S.Ü 28.04.2009 liisingulepingute nr xx ülesütlemise avaldus (II kd tl 34) - tõendab liisingulepingute ühepoolset lõpetamise koostamist ning koostatu järgi NT kohustust liisingvara tagastada. 14) 07.06.2006 T liisinguleping xx (II kd tl 35-47) - tõendab AS N. F. E ja NT vahelist liisinglepingu sõlmimist (xxx 15) maksegraafik liisingulepingule xx (II kd tl 48-49) - tõendab NT maksekohustust AS N.F E ees. 16) 20.03.2007 sõiduauto S üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd tl 50) - tõendab asjaolu, millal sõiduk oli antud üle NT esindaja valdusesse. 17) AS-i N. F. E 18.06.2009 liisingulepingu nr xx (II kd tl 31) ülesütlemise avaldus - tõendab liisingulepingu ülesütlemise teate koostamist ning koostatu järgi NT kohustust liisingvara tagastada. 5/ 35

1-13-2881 18) N. F. E volikiri R. O. J-le (Tl kd tl 53) - tõendab kannatanu esindaja volitusi. Väljavõte äriregistris teabesüsteemist OÜ R kohta (II kd tl 54-55) – R. K on OÜ R juhatuse liige ning omab õigust osaühingu esindamiseks. 19) Päring Maanteeametile ja vastus päringule koos dokumentide esitamisega xxx kohta (II kd tl 56-59) - tõendab nimetatud veokite registritoimingute ajalugu ja dokumentide päritolu, samuti Maanteeameti kinnitust selle kohta, et üks veokitest (xxx) võeti 2009 juunis arvele Saksamaal. 20) Avaldus Autoregistrikeskusele S xx) registreerimiseks NT nimele 20.03.2007 (II kd tl 60) - tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. 21) AS S.Ü taotlus 21.08.2009 Autoregistrikeskusele veoki xxx) ajutiselt registrist kustutamiseks (II kd tl 61)- tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. 22) Avaldus Autoregistrikeskusele V xxx registreerimiseks NT nimele 28.11.2007 (II kd lt 62) - tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. 23) AS S. L taotlus 21.08.2009 Autoregistrikeskusele veoki xxx ajutiselt registrist kustutamiseks (II kd tl 63) - tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. 24) KKP päring Maanteeametile 22.03.2011 ja Maanteeameti vastus 30.03.2011 koos dokumentide esitamisega veokite S reg. märk xx ja S G. V reg.märk xxkohta (II kd tl 64-67) tõendab nimetatud veokite registritoimingute ajalugu ja dokumentide päritolu. 25) Avaldus Autoregistrikeskusele S. xx registreerimiseks AS N. T nimele 25.10.2007 (II kd tl 68) - tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. S. F AB E Filiaali taotlus 13.05.2009 Autoregistrikeskusele veoki S ajutiselt registrist kustutamiseks (II kd tl 69)- tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. Avaldus Autoregistrikeskusele S G Va xxx registreerimiseks NT nimele 08.06.2006 (II kd tl 70) -tõendab nimetatud sõiduki registreerimisega seotud asjaolusid. 26) KKP Kriminaalpolitseiosakonna Kriminaalteabe büroo 22.03.2011 informatsiooni edastamine sõiduki S, xxx kohta Serbia ja Saksamaa poolt edastatud informatsioonile tuginedes (II kd tl 71-73) - tõendab sõiduki S registreerimisega seotud asjaolusid Saksamaal ja Serbias. 27) CMR 03.07.2009 koos tõlkega (II kd tl 74-75) - millest nähtub, et sõiduki S, xxx võõrandamisega seotud andmed - tõendab, et veok müüdi tuvastamata isiku(te) poolt läbi Saksamaa Serbiasse. 28) I. D. T (xxx) arve 29.06.2009 S. xx kohta koos tõlkega (II kd tl 76-77) - tõendab veoki võõrandamise asjaolusid välisriiki. 29) Kinnistusraamatu väljavõtted aadresside L / L kohta (II kd tl 78-79) - tõendab asjaolu, et nimetatud aadressi ei eksisteeri Tallinnas.

6/35

1-13-2881 30) Päring Lätile ja Leedule ning vastus isiku nimega L. D või L. D või L. D kohta (II kd tl 8082) - tõendab asjaolu, et Lätis ja Leedus puudub informatsioon sellise nimega isiku kohta. 31) Päring äriregistri teabesüsteemis LD T. ja ID T kohta (II kd tl 83-84)-tõendab asjaolu, et äriregistri teabesüsteemis puudub informatsioon nimetatud ettevõtte kohta. 32) 02.08.2010 Kriminaalteabebüroo teade ja informatsioon sõiduki S . G. V, xxx tabamisest Kreekas (II kd tl 85-86) - tõendab tagaotsitava sõiduki tabamist Kreekas ja sellega seotud asjaolusid. 33) Järelepärimine Pärnu Maakohtu registriosakonda 12.03.2010 ja maakohtu registriosakonna vastus 15.03.2010 koos lisadega (II kd tl 87-88) - tõendab registriosakonna poolt edastatud dokumentide õigsust. 34) 20.02.2009 N. T AS avaldus Pärnu Maakohtu registriosakonnale juhatuse liikme vahetuse kohta (II kd tl 89) - tõendab NT juhatuses toimunud muudatusi, s.o A. P juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumine ja D.F kinnitamist, mis on eeltoodud isikute ja ka M.S poolt allkirjastatud. Allkirjade õigsust on kinnitatud notari poolt. Pärnu Maakohtu registriosakond on II kd tl 89-90 saanud 20.02.2009.a. 35) 19.02.2009 NT nõukogu üldkoosoleku protokoll (II kd tl 90) - tõendab nõukogu poolt juhatuse liikme A. P tagasikutsumist ning uue juhatuse liikme D.F valimist. Osalesid koosoleku juhatajana M.S, osalejana K. R ja protokollijana E.V. 36) 09.06.2009 NT nimel esitatud avaldus P ärnu Maakohtu registriosakonnale (II kd tl 91) tõendab, et nimetatud avaldusega sooviti kinnitada J. R uueks juhatuse liikmeks (alla kirjutanud ka M. V). Allkirjade õigsust on kinnitatud notari poolt. Pärnu Maakohtu registriosakond on II kd tl 91-96 saanud 09.06.2009.a.: - 09.06.2009 kohtu registriosakonnas registreeritud NT ainuaktsionäri J. R otsus AS N T nõukogu liikmete vahetuse kohta (II kd tl 92) - tõendab, et nimetatud kuupäeval sooviti nõukogu liikmeid vahetada. Allkirja õigsust on kinnitatud notari poolt. - 25.05.2009 R. T kinnitus, et on nõus asuma NT nõukogu liikmeks ning 25.05.2009 K.V ja M.V samasisulised kinnitused (II kd tl 93, 94-95). - NT 25.05.2009 nõukogu koosoleku protokoll, millega kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi D.F ja valiti uueks juhatuse liikmeks J. R (II kd tl 96). - 29.06.2009 väljavõte Eesti väärtpaberite keskregistrist - tõendab asjaolu, millisest kuupäevast on NT ainuaktsionäriks J. R 37) 16.06.2009 Pärnu Maakohtu määrus NT kandeavalduste tegemiseks puuduste kõrvaldamise kohta (II kd tl 98) - tõendab, et NT avalduses oli puudus, mille kohaselt ei olnud esitatud dokumenti, et AS aktsionäriks ei ole enam OÜ H. K, vaid J R, kelle pädevuses on nõukogu liikmete tagasikutsumine ja valimine. 38) 02.09.2011 väljavõte äriregistri teabesüsteemist NT kohta (II kd tl 99-103) - tõendab asjaolu, et D.F oli äriregistri andmetel NT juhatuse liige perioodil 23.02.200908.07.2009 ja J. R juhatuse liige alates 08.07.2009. 39) Karistusregistri 05.09.2011 väljavõte J. R kohta (II kd tl 104-107) - tõendab asjaolu, et J R on eelnevalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. 7/ 35

1-13-2881 40) Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk J R seoste kohta erinevate äriühingutega (II kd tl 108) - tõendab J R ütlusi selle kohta, et ta on olnud variisikuks paljudes ettevõtetes, mis on tänaseks registrist kustutatud. 41) Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll 07.05.2009 (II kd tl 112-113) - tõendab, et 07.05.2009 oli S. G. V (xx) A. T valduses. 42) Üleandmise-vastuvõtmise akt 14.10.2010 (II kd tl 116-119) - tõendab asjaolu, et D.F andis politseile üle kaks originaaldokumenti: a) 11.05.2009 AS N. T veokite ja haagiste üleandmise akti - eelmiselt juhatuse liikmelt D.F-ilt uuele J. R 4 veoauto ja 4 järelhaagise üleandmise kohta; b) 23.03.2009 AS O ja NT (allakirjutanu D.F) vahelise kompromissi - AS N Transport kohustub tasuma kolme kuu jooksul võlgnevuse alates 15.04.2009. 43) D.F 19.10.2010 e-kiri menetlejale aadressilt xxx(II kd tl 120) - tõendab, et D.F kasutab nimetatud e-maili aadressi xx. 44) J älitusprotokoll abonentnumbri xxx suhtes perioodil 08.04.2009-01.10.2009 (II kd tl 121122) - tõendab, et antud abonent oli kasutusel vaid kahel päeval 26. ja 27.05.2009. 45) 07.06.2006 xxx sõiduki ostu arve NT-le S. V kohta (II kd tl 123) -maksjaks AS N. F. E 46) Portaali xxx kaudu 24.09.2013.a tehtud sõiduki hinnapäring (II kd tl 124-125) –S. V väärtust inkrimineeritud omandamise ajal, esitatud võrdlevad hinnapakkumised 47) 17.08.2011 .a PPA kiri (II kd tl 126-127) - tõendab lisadega, et sõiduk leiti üles Kreekas ja arestiti Kreeka ametivõimude poolt 17.08.2011 .a 48) 27.10.2011.a sõiduki üleandmise ja vastuvõtmise akt (II kd tl 128) - tõendab S. V kannatanu poolt tagasisaamise aega. 49) Arve nr. 6 09.11.2011.a ja 15.11.2011.a maksekorraldus tasumise kohta (II kd tl 129-130) - sellega soovib kannatanu tõendada kahju, mida kannatanu kandis, seoses sellega, et sõiduk tuli Kreekast tagasi toimetada Eestisse ja R. osutas selleks teenust. 50) xxx hindamisakt 15.11.2011.a S. V kohta (II kd tl 131-134) - tõendab auto turuväärtust pärast seda, milline oli auto, kui see oli tagasi saadud kannatanu poolt ja turuhinnaks määras auto 7700 eurot. 51) arve 30.11.2011.a on sõiduki müügi arve (II kd tl 134) - tõendab seda, et kannatanu müüs sõiduki käibemaksu hinnaga 7083.33 eurot. Käibemaksu hinnaga 8500 eurot, see on veidi suurema summa eest, kui hindamisaktis. 52) 23.10.2009.a maksekorraldus riigilõivu 17500 eesti krooni maksmise kohta (II kd tl 135) see oli riigilõiv, mis tuli kannatanul maksta seoses hagiavalduse esitamisega NT vastu. 53) Harju Maakohtu 10.01.2011.a tagaselja otsus (II kd tl 136) - rahuldati kannatanu hagi NT vastu liisinglepingust tulenevatest nõuetest. 54) Paide kohtutäitur H.V 27.08.2013.a täitemenetluse lõpetamise otsus (II kd tl 137) -tõendab seda, et ei ole võimalik raha kätte saada NT-lt. 55) R arve 30.04. 2010.a (II kd tl 139) - tõendab õigusabi kulusid, seoses kriminaalasja algatamisega OÜ R osundas teenust, ja esitas arve. Lisatud ka 07.05. 2010.a maksekorraldus eelmise makse tasumise kohta (II kd tl 140). 8/35

1-13-2881 56) 08.04.2009 D.F poolt AS-le S.Lg saadetud email koos manustega „bilanss", „kasumiaruanne", kompromissettepanek", „tegevusvisioon" ja „kalkulatsioon ja kassavood" (II kd tl 141-150) - tõendab D.F tegutsemist NT juhatuse liikmena ja tema teadlikkust võlgnevusest S. L ees. 57) N. T AS juhatuse liikme D.F kompromissettepanek (II kd tl 151) -NT palus maksepuhkust ning tegi ettepaneku liisingvõlgnevuste likvideerimiseks. 58) AS E. P väljatrükk saadetise kohta (II kd tl 152-153) - tõendab, et AS S .L poolt saadetud liisinglepingute ülesültemise teade võeti Pärnu postkontoris vastu 28.04.2009 ja selle sai allkirja vastu kätte 29.04.2009 NT raamatupidaja. 59) H. E poolt esitatud arve nr. xxx (II kd tl 177) - tõendab, et AS S ostis H S nr. 60) Üleandmis-vastuvõtmise akti liisingu objekt reg nr xxx kohta (II kd tl 178) -tõendab, et see anti üle NT-le. 61) S poolt NT-le esitatud arved xxx (II kd tl 179-183)- tõendab, et S. l oli liisingu objekti kohta 855 AVL arved väljastanud ja need arved on tasumata. 62) Arvete koond rendilepingu S.l väljatrüki maksete aruande kohta (II kd tl 184) - selgitab, millised arved on maksmata. 63) Müügilepingu nr. xx ja sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakt (II kd tl 185-187) -tõendab, et S.l ostis ja sadulveok Vanti üle NT-le. 64) AS S. L esitatud viis arvet (II kd tl 188-192) - esitatud NT-le sadulveok V eest ja mis on maksmata. 65) Esitatud arvete koond (II kd tl 193) - näitab AS-le S.L tasumata arveid. 66) AS-i S. L teatis liisinguesemete tagastamata jääkväärtuse xxx kohta lepingute ülesütlemise seisu päevaga 12.05 ja viiviste arvestus (II kd tl 194-196). 67) 28.05.2009 vara üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd tl 171-172) - T. Sander annab üle reka S. märgk xxx W. G esindajale Ü. T koos külmiku-haagisega S reg märk xxx 68) 10.02.2009 NT aktsiate ostu-müügi leping (II kd tl 173-174), 09.02.2009 seisuga NT kasumiaruanne (II kd tl 175) ja bilanss (II kd tl 176) 69) J.R seotud äriühingute üld - ja isikuandemete väljatrükid, milles on ta olnud juhatuse liige ja/osanik: - OÜ Mn, sidevahendite juures on märgitud elektronposti aadress xxx - OÜ B väljavõte - J.R on 28.05.2009.a saanud juhatuse liikmeks ja 18.05.2009.a osanikuks, enamusosanikuks ja samaaegselt on sisse kantud sidevahendid, elektronposti xxx, ning uus telefoninumber xx

- R. G OÜ

- A. P - J.R on 20.07.2010.a saanud juhatuse liikmeks registrikande järgi ja 19.07.2011.a omandanud ainuosaaluse ja kasutab siinkohal xx

- OÜ E. I

9/ 35

1-13-2881 70) M. B AS 09.06.2009.a trükitud siseriikliku maksekorraldus - kust siis nähtub, et riigilõivu NT muudatusteks on tasunud H.T 71) E.V 10.03.2010.a e-kiri manustega menetlejale S.R - raamatupidaja E.V esitas 2010.a menetlejale ülevaate firma müügi hetkel 09.02.2009.a varade nimekirja ostu ja maksuvõlgnevuste üldise aruande, kus nähtuvad siis kohustused kui ka õigused, nõuded isikute vastu ja põhivara. Kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlused: Tunnistajad: M. S, A. P, R.K, V. B, A. J, H. T, Ü. T, T. S, H. S, E.V, A.T, J. R, K. V, M. V ja K. K. Süüdistatav: D.F

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et D.F süüdistus KarS § 201 lg 1 alusel on tõendamist leidnud. KarS § 201 lg 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 2. lõike 2. punkti kohaselt sama teo eest, kui see on toime pandud suures ulatuses karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Omastamise puhul erinevalt vargusest on enda kasuks pööramine just objektiivse koosseisu tunnus, mis vajab faktilist manifesteerimist ehk avaldumist. Asja enda kasuks pööramise korral ei ole vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju. Piisab, kui süüdlane peab asja endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma (KarS Kommenteeritud väljaanne, 2009 lk 542). Endale pidamine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks (J. Sootak Varavastased süüteod, Juura 2003, lk 99)

1-13-2881 3) 23.11.2007 NT ja AS S. Ü vahel liisinguleping (kapitalirent) nr xx ja anti üle NT-le sadulveok VII kd lk 25-30, 31-32, 33, 62,63). 4) 07.06.2006 TOPLIISING liisinguleping xx kohaselt NT ja AS N F E sõlmisid liisinglepingu S. G. V 2.0 I AAC kohtaja see anti ka NT-le üle (II kd tl 35-47, 48-49, 50, 64-67, 70). Nimetatud sõidukite üleandmine NT-le on tõendatud ka A. P, M.S ja T. S ütlustega. A.P ja M.S ütluste kohaselt müüsid nad oma NT aktsiad edasi OÜ-le H. C Antud ette esindajateks olid H.T ja K.K A.P, M.S ja E.V ütluste kohaselt nad tõepoolest arvasid, et NT jääb tegutsema, sest ettevõttel olid litsentsid ja muu vajalik transporttegevuseks, ehkki olid tekkinud makseraskusi, ei olnud need ületamatud. Kaitsja esitas tõendina ka E.V kirja koos manustega uurija S. R, milles olid toodud 09.02.2009 seisuga aruanded ettevõtte majandusliku olukorra kohta. Raamatupidaja E.V ütluste kohaselt ei olnud tollastes NT majandusnäitajates mingeid probleeme, mis viidanuks ettevõtte hääbumisele ja sel perioodil oli tema seisukoha järgi võimalik seda ka majandusnäitajatest välja lugeda. Samuti olid ettevõttel vajalikud kallid litsentsid, mille saamine võiks muidu võtta aastaid. NT aktsiate müügi järel 19.02.2009 NT nõukogu üldkoosoleku protokolli (II kd tl 90, 89) kohaselt kutsutati tagasi juhatuse liige A. P ning valiti uueks juhatuse liikmeks D.F Koosolekul osalesid koosoleku juhatajana M.S, osalejana K. R ja protokollijana E.V. 02.09.2011 äriregistri teabesüsteemi väljavõtte järgi (II kd tl 99-103) oli D.F NT juhatuse liige perioodil 23.02.2009-08.07.2009. Äriregistri väljavõttel on tähtsus eeskätt kolmandate isikute jaoks. Samas Äriregistrile esitatud dokumentide kohaselt on arusaadav, et 25.mail 2009 andis uus juhatuse liige ja nõukogu liikmed nõusoleku ning vormistati uue aktsionäri J. R otsusega D.F tagasikutsumine juhatuse liikme kohalt (II kd tl 91-96). Selline äriregistri kanne on seletatav 16.06.2009 Pärnu Maakohtu määrusega, millega anti NT-le tähtaeg kandeavalduste tegemiseks puuduste kõrvaldamise kohta (II kd tl 98). Puudusena tuvastati asjaolu, et NT ei olnud esitatud dokumenti, et AS aktsionäriks ei ole enam OÜ H. K, vaid J. R, kelle pädevuses on nõukogu liikmete tagasikutsumine ja valimine. Seisuga 29.06.2009 on Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel NT ainuaktsionäriks J. R (II kd tl 97). Sisuliselt oli NT sisesuhetest tulenevalt tuleb lugeda, et D.F oli NT juhatuse liikmeks vähemalt 19.02-25.05.2009, mil oli ta isikuks, kelle kaudu NT teostas tegelikku võimu NT-le kuuluvate ja tema valduses olevate asjade üle. Karistusõiguses loetakse valdajaks ka füüsilist 11/35

1-13-2881 isikut, kelle kaudu juriidiline isik teostab tegelikku võimu talle kuuluvate asjade üle ja väljendab nende valitsemissoovi (RKL nr 3-1-1-46-08 p 20, 45 R.Vi). NT kui juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis teostas oma tegelikku võimu temale kuuluvate asjade ja tema valduses olevate asjade üle üksnes läbi oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu. Seega 19.02.2009 kuni 25.05.2009 ka süüdistuses toodud 3 veoki ja sõiduauto üle oma juhatuse liikme kaudu. Nimetatud sõidukid olid D.F jaoks võõrad, sest need kuuluvad liisingfirmadele ja olid ka D.F valduses, kuivõrd ta teostas NT nimel tegelikku võimu.

1-13-2881 „kalkulatsioon ja kassavood" (II kd tl 141-150, 151), mis tõendab D.F tegutsemist NT juhatuse liikmena ja tema teadlikkust võlgnevusest S. L ees. D.F kompromissettepanekust nähtub, et NT palus maksepuhkust ning tegi ettepaneku liisingvõlgnevuste likvideerimiseks. Tunnistaja E. V ütluste kohaselt, kes oli NT ja ka AS N raamatupidaja, andis ütlusi, et A. P tutvustas uute omanike esindajaid ja tegevjuhti. Nimelt NT kontoris xxx käis id olukorraga tutvuma K.K, H. T ja D.F. E.V ka selgitas, et ekslikult ja üksnes kuulujuttude tasemel peeti D.F K.K pojaks. K.M oli K.K hea tuttav, mis võiski kohtu arvates tekitada info vähesuse tingimustes väärasid arusaamu. Tunnistaja H. S andis ütlusi, et ta töötas S pangas ja tema ülesanneteks oli suhtlemine kliendiga, pangatoodete pakkumine, laenuliisingute ja taotluste analüüs, kliendi portfelli jälgimine. Tema ütluste kohaselt, kui vahetusid NT omanikud, siis tulid panka olukorraga tutvuma koos A.P K. K, H.T ja D.F . Viimast tutvustati kui uut NT tegevjuhti. Nad tutvusid NT võlgnevustega ja lubasid esitada äriplaani. Tunnistaja A. J, kes tegeles AS-s S.L probleemsete klientidega, andis kohtuistungi ütlusi selle kohta, et kui NT-1 tekkisid 2009 .a alguses liisingvõlad, siis suhtles ta liisingvõlgade teemal juhatuse liikme D.F-iga. D.F-iga suhtles ta nii telefoni teel kui ka e-posti vahendusel. Samuti kinnitas tunnistaja A.J, et D.F oli teadlik sellest, et kui kompromissettepanekus toodud tingimusi ei täideta, siis ütleb S.L lepingud üles. 28.04.2009 on koostatud AS-i S.Ü liisingulepingute nr xxx ülesütlemise avaldus (II kd tl 34), mis tõendab liisingulepingute ühepoolset lõpetamise koostamist ning koostatu järgi NT kohustust liisingvara tagastada. Tunnistaja A. J ütluste kohaselt saadeti see teatis nii NT emailile kui ka tähtkirjaga. AS Eesti Post väljatrükist saadetise kohta (II kd tl 152-153) nähtub, et AS S. L poolt saadetud liisinglepingute ülesültemise teade võeti Pärnu postkontoris vastu 28.04.2009 ja selle sai allkirja vastu kätte 29.04.2009 E.V, kes on NT raamatupidaja. Kaitsja poole väide, et D.F ei olnud AS S.L lepingute ülesütlemistest enne süüdistuses toodud omastamist täielikult teadlik, on ümber lükatud A. J ütlustega. Nimelt A. Ja ütluste kohaselt, kui liisinglepingud öeldi üles 28.04.2009, siis pärast seda, 2009 mais helistas talle NT juhatuse liige D.F ja palus S täiendavat aega, kuna väidetavalt raha on kohe tulemas ja võlad likvideeritakse. A. J aga teatas telefoni teel D.F-ile, et kuna lepingud on üles öeldud, siis olukorda see enam ei muuda. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid kogumis - D.F varasemat rolli ja teadlikkust seoses tekkinud võlgadega ning ka tunnistaja J. R isikut, ei ole eluliselt usutav, et kui AS S.L lepingute ülesütlemisel helistas A. J isik, kelleni oli jõudnud info lepingute 13/35

1-13-2881 ülesütlemisest ja sellega seoses palus pikendust, et see sai olla keegi teine peale D.F. Samuti tunnistaja A. J andis ütlusi, et pärast ülesültemist võttis temaga ühendust D.F ja alles hiljem keegi J. R. Tunnistaja A. J andis ütlusi, et D.F kontaktid sai ta emailiga (II kd tl 141-150), millest nähtuvadki D.F kontaktid xxxja telefoninumbriks on märgitud xx. Tegemist on D.F kontaktandmetega. Eeltoodud tunnistaja väide on loogiline ja kinnitatud ka teistegi tõenditega kogumis, millest nähtuvad samad kontaktid. Nimelt 23.03.2009 AS O ja AS N. T (allakirjutanu D.F) vahelise kompromissiga, milles NT kohustub tasuma kolme kuu jooksul võlgnevuse alates 15.04.2009. Lisaks veelgi hilisemgi dokument näitab seda sama, s.o D.F 19.10.2010 e-kiri menetlejale aadressilt xxxI kd tl 120), tõendab, et ka tegelikkuses D.F kasutab nimetatud e-maili aadressi, ehkki siin on juba telefoninumber muutunud. Tunnistaja V. B andis kohtus ütlusi, et 2008 aasta detsembris tekkis NT-1 liisingvõlg, A. P sõlmiti ajutine maksepuhkuse graafik, kuid kuna NT seda ei täitnud, siis 2009 märtsis võttis ta A.P ühendust, et uurida võlgade põhjusi ja sai teada, et firma on võõrandatud. Seepeale võttis ühendust äriregistris märgitud uue juhatuse liikmega, D.F-iga, kellelt sai infot, et auto on kusagil Euroopas tööl ning samuti seda, et tema on ajutine juhatuse liige, et peagi müüakse firma edasi. Samuti lubas D.F, et liisingvõlg tasutakse peagi, seda aga ei tehtud. S. F AB E filiaal kliendi NT saldo väljavõte (II kd tl 15-16) tõendab liisingumaksete tasumata jätmist. V.B ütluste kohaselt aprilli lõpuks kui oli selge, et NT oma võlga ei tasu, ütles S. F. AB Eesti F liisinglepingu üles ja saatis vastavasisulise teate AS NT äriregistris märgitud postiaadressile. Eeltoodut kinnitab ka S. F. AB E filiaali 30.04.2009 liisingulepingu nr 0xxx ülesütlemise avaldus (II kd tl 14), mis tõendab liisingulepingu ühepoolse lõpetamise avalduse koostamist ning koostatu järgi NT kohustust liisingvara tagastamiseks. Kohus leiab, et ei ole põhjust tunnistaja V.B ütlustes kahelda, et nimetatud teade ka NT-le välja saadeti aprilli lõpus , kuid eeltoodu ei tõenda siiski antud teate kätte toimetamist ega kättetoimetamise aega. Samas arvestades A.J ütlusi, et D.F oli juba teadlik S. L lepingute ülesültemistest ja olukorra pöördumatusest, võis ta ka eeldata, et vähemasti peatselt ootab ees sama stsenaarium ka teiste firmade liisinglepingutega, sest autod ei kuulu NT-le ja nende valdamiseks ning kasutamiseks on lepingutingimused. Samuti M.S ütluste kohaselt, kui omanike vahetusega rekad jäid seisma, küsis ta D.F-ilt, kas ja mis perspektiivid on rekasid uuesti tööle saada, mis seis on liisingvõlgade lahendamisega jne. Seega ilmneb sellestki, et D.F oli teadlik kasvavatest liisingvõlgadest ees, kuna neil oli sellest omavahel juttu. 14/35

1-13-2881 Kohus leiab, et manifesteerimise moodustab ainuüksi juba D.F poolt valduses sõidukite olnud igasuguse seadusliku aluseta üleandmine teadmata kolmandatele isikutele, s.o sõltumata lepingute ülesültemise faktist ja selle teadlikkusest. Ta ei kontrollinud neid isikuid mitte kuidagi või ebausaldusväärselt varjab antud isikuid. Samas vähemasti AS S .L sõidukite tundmatutele isikutele üleandmisel otseselt tõendatud, et D.F oli siis juba igati teadlik, et neid ei saa enam üle anda kellelegi peale AS-i S.L. Eeltoodu kummutab ka D.F väidetava eksliku käitumise,

1-13-2881 1) 2009.a mai alguseks oli A.J ütluste alusel D.F-ile teada, et AS S.L on üles öelnud lepingud (S ja V) ja liising vara tuli tagastada omanikele. Vaatamata sellele tegi D.F kõik selleks, et neid tagasi ei saadaks. Samuti D.F ei nõustu, et ta teadis nende lepingute ülesütlemisest ja see tekitab vastuolu tunnistaja ütlustega; 2) arvestades D.F suhtlemisi liisingfirmadega ja M.S, oli ta ka igati teadlik lihtsast asjaolust, et antud sõidukite omanikeks on üksnes liisingfirmad, omanikeks ei ole ei D.F ega NT ning nimetatud sõidukite kasutamiseks on kindlad tingimused NT-le. Nende tingimuste hulgas ei olnud kannatanute omandi käsutamisõigust tuvastamatutele isikutele; 3) M.S ütluste kohaselt D.F 2009.a mais andis talle telefonitsi korralduse anda autod üle isikutele, kes neile järgi tulevad. D.F oli M.S selgitanud rekade üleandmise vajadust sellega, et need renditakse välja. Oluline on siin, et D.F ei rääkinud sel ajal midagi firma müümisest, mis tekitab D.F ütlustesse vastuolu tunnistaja ütlustega, kes väidetavalt soovis rehasid uuele omanikule üle anda; 4) samuti andis tunnistaja M.S ütlusi selle kohta, et sõiduauto S . V valduse andis ta isiklikult üle D.F-ile, kui see autole A tema elukohta järele tuli, üleandmise aeg oli enne veokite üleandmist. Kui veokid anti üle 2009 mais, siis järelikult S andis ta D.F-ile üle varem. Kohteelsel uurimisel on vastuoluliselt D.F rääkinud teistsugusest autode üleandmise järjekorrast; 5) M.S ütlused haakuvad ka muude tõenditega, mis puudutavad veokite ja sõiduauto üleandmist - nimelt T.S auto viidi xx esindaja poolt ära 28.05.2009 II kd tl 171-172 (M.S juurest autod viidi ära mõned päevad varem) ja S. V jäi A. T politseile vahele juba 07.05.2009, seega ajaliselt varem; 6) lisaks tunnistaja T. S ütluste kohaselt helistas talle kahel korral D.F ja nõudis AS S L kuuluva auto üleandmist nn uuele firma omanikule. Äärmiselt oluline on siinkohal: - T. S ütluste kohaselt see, et tol hetkel juba oli asunud oma autosid otsima ja oli olemas ka ühendus Ü.T, kes neid autosid otsis ja kategooriliselt palus, et T.S ei lubaks kellelgi autot ära viia. Ü.T auto äraviimine ei õnnestunud üksnes koheselt seetõttu, et rikke tõttu vajas reka puksiiri; - järelikult selleks hetkeks oli A.J poolt ka suuliselt D.F-ile igati selgeks tehtud, et lepingud on üles öeldud ja vara tuleb tagastada AS-le S L. Seega vaatamata sellele, et liisingfirma oli juba asunud autosid otsima ja sündmused seeläbi eskaleerunud, D.F oli teadlik osaliselt, s.t. vähemalt AS S. L puhul lepingute ülesütlemisest ja sellest tulenevalt võis eeldada ka järgmiste lepingute ülesütlemisi, püüdis ta siiski ka aktiivselt T. S valduses olevat sõiduki ja selle haagise tagastamist AS-le S.L takistada (anti üle liisingfirmale 28.05.2009, II kd tl 171-172), ehkki ka selle sõiduki valdus oli juba sel hetkel D.F-ile teadvalt liisingfirmale tagastamisele kuuluv vara. Üksnes tänu T.S keeldumiseke täita D.F korraldus, jäi see reka AS-le SLg alles; - kuivõrd sõidukit läksid D.F tegevuse läbi teadmata kolmandatele isikutele mitte korraga, siis näitab see D.F tahtlust ja aktiivset tegevust sõidukite 16/35

1-13-2881 omastamisel, sest ta üritas takistada ka talle igati teadvalt pärast liisinglepingute ülesültemist, et sõiduk jõuks ikka tuvastamata isikute mitte omaniku kätte tagasi. Kolmandate isikute kasuks sõidukite ja haagite pööramist, selgitab D.F enda vastuoluliste ütlustega ja tema poolt sõidukite üleandmise aktidega, mille sisu ei vasta tõele. Eeltoodud D.F ütlused ja tegevused näitavad aga objektiivse koosseisu tunnuste manifesteerimist. Siinkohal eraldi tuleb käsitleda asjaolusid, mis kinnitavad süüdistust ja D.F kui tõendiallika ebausaldusväärsust seoses sõidukite üleandmistega ning 11.05.2009 NT veokite ja haagiste üleandmise aktiga - eelmiselt juhatuse liikmelt D.F-ilt väidetavalt uuele J. R 4 veoauto ja 4 järelhaagise üleandmise kohta (II kd tl 117): 1) NT 25.05.2009 nõukogu koosoleku protokolli kohaselt kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi D.F ja valiti uueks juhatuse liikmeks J. R (II kd tl 96). Ometigi on juba 11.05.2009 dokumendis J.R juhataja ja D.F ütluste kohaselt ta J. R kokku ei saanud; 2) J. R enda ütluste kohaselt on selgelt tuvastatav, et temale neid sõidukeid üle ei antud ja nii tema enda ütlustega, kui ka tunnistaja K.V ja M.V ütlused kogumis näitavad vaid üht, et sõltuvusainete küüsis olevad isikutele maksti vaid nö ühekordne tasu NT-ga seotud variisikuteks saamiseks ja sellega see nende seotus NT-ga piirdus; 3) J.R kinnitas kohtus, et notari juures võis ta mingile sõidukite üleandmise vastuvõtmise aktile allkirja anda, samas neid veokeid ja sõidukeid ta kunagi oma valdusesse ei ole saanud ega neid kuidagi käsutanud. Eeltoodust võib järeldada, et selles oligi variisikute mõte, et tegelikkuses neid NT ja tema valduses oleva varaga ei seota; 4) mitte ükski tunnistaja, iseäranis Ü. T ja R. K, kes tegelesid kaduma läinud veokite ja sõidukite tagaotsimisega (II kd tl 54-55), ei ole rääkinud, et nad oma uurimistegevuse tulemusena oleksid tuvastanud, et autod võiksid olla J.R juures; 5) antud akti järgi oli üheks üleantavaks veokiks ka S xxx, mis oli aga T.S valduses ja tagastati T.S poolt hoopis 28.05.2009 AS-le S. Lg. See on kinnitatud tunnistajate T.S ja Ü.T ütlustega ja üleandmise aktiga. Ka eeltoodu näitab antud fakti fiktiivsust, mille oli aga allkirjastanud ka D.F. 6) 11.05.2009 aktis puuduvad igasugused viited S V, millega jäi A. Tv politseile vahele juba 07.05.2009, ehkki vastuoluliselt M.S ütlustele andis D.F kohtueelsel uurimisel ütlusi, et kõigepealt anti üle veokid ja seejärel alles S. See tekitab aga absoluutse ebakõla tõendite kogumisse. Kohtus asus D.F neid ütlusi korrigeerima, ehkki vastuolu ei kõrvaldanud sõidukite üleandmise järjekorra osas. 7) D.F ütluste kohaselt ta sai J. R mai alguses teada, et viimane on uueks juhatuse liikmeks aktsionäriks. Samas märgib ta, et läks siis veel kuni nädal kui talle helistas J. R uuesti ja soovis vara kätte saada, samas eeltooduga on vastuolus asjaolu, et A. T jäi politseile S vahele juba 07.05.2009.a. Samuti annab D.F ütlusi, et ka S andis ta üle J.R, kes talle helistas selleks ja koostati ka üleandmisevastuvõtuakti, kuid see koostati hiljem, auto anti juba varem üle ja selle akti jättis D.F Valgamaale ühte bensiinijaama. 17/35

1-13-2881 Seega see on teine selline akt, mida küll ei ole asja kohtuasja materjalide juures, kuid väidetavalt ei vastaks ega saakski vastata ka selle sisu tegelikkusele. Muidu D.F ütluste kohaselt ka S tulid aga järgi mingid kaks meest, kelle kohta ei oska D.F midagi öelda, mis nende tuvastamiseni võiks viia. Tegemist on taas aktiivse kaitse väitega, sealjuures J.R väidetav roll sõiduki üleandmisel ei ole tõendamist leidnud. Igal D.F ütluste kohaselt juhul väidetavalt telefoni teel J.R juhendas, kuidas autot üle anda ja kellele. Kohtus avaldatud jälitusprotokollis kajastatud andmete järgi aga mai kuu alguses ei saanud J. R D.F poolt nimetatud telefoninumbriga ühendust võtta, kuna see number ei olnud üldse aktiveeritud sel ajal. Jälitusprotokoll abonentnumbri xxx suhtes perioodil 08.04.2009-01.10.2009 (II kd tl 121-122) tõendab asjaolu, et antud abonent oli kasutusel vaid kahel päeval 26.05.2009 ja 27.05.2009. Kohus leiab, et anda ära sõiduk väidetavalt pelgalt telefonis antud korralduste järgi teadmata isikutele ja mitte allkirja vastu, näitab seda, et D.F ütlused on pelgalt ennast õigustavad ja ebausaldusväärsed. D.F ütlused asjaoludest on äärmiselt segased ja vastuolulised. Lisaks D.F poolt allkirjastatud 11.05.2009 NT veokite ja haagiste üleandmise akt on sisuliselt võltsing ja selles on piisavalt suur osa ka D.F ja see koostati sellisena kasutamiseks tema teadmisel. D.F ütluste kohaselt ta ei andnud veokeid ja haagiseid tegelikkuses ikkagi üle J. R, ehkki see on nii aktis kirjas. Asjaolude kogum näitab, et igal juhul ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et D.F ei saanud aru või vähemalt möönnud, et tegema tegevuse läbi jäävad liisingfirmad antud sõidukitest ilma, kui ta kannatanute vara ebausaldusväärselt viisil ja sellisel hulgal ära annab. Käsitletav üleandmise-vastuvõtmise akt annab tõendite kontekstile täiendavalt täpsema tähenduse ja selgelt kinnitab ka D.F omastamistahte olemasolu inkrimineeritud KarS § 201 lg 1 järgi. Ta on andnud allkirja dokumendile, mis kuidagi ei saa tõele vastata ja millega tegelikkuses andis aga vara teadmata isikutele üle, mööndes sellega mis iganes tagajärgi vara omanikele. Eraldi tuleb käsitleda sedagi, et D.F andis vastuseid kohtus, et tegelikult andis ta sõidukid üle isikutele, keda ta ei tea. Tõepoolest ka uurimine ei suutnud neid isikuid tuvastada. Samas D.F poolt on tegemist aga aktiivse kaitse väitega - s.t. see on kaitsja poole tõendada, et kohus saaks tuvastada, kellele ta autod üle andis, sest õiguslikku alust neile seda anda ei olnud , sest tuvastatavad asjaolud üksnes kinnitavad, et tahtlikult pööras D.F süüdistuse järgi nimetatud sõidukid kolmandate isikute kasuks. D.F poolt teatud asjaolude rääkimata jätmine või valikuline rääkimine ei välista kohtul teistest usaldusväärsetest tõenditest lähtumist inkrimineeritud koosseisu tuvastamisel. Juhatuse liikmena ettevõtte sõidukite äraandmine isikutele, kellede isikuandmete kohta ta midagi väidetavalt ei tea - sest J. R ta neid ei saanud üle anda - ja ka koostades sõidukite üleandmise - vastuvõtmise akte, mis ei vastanud tegelikkusele, moodustabki kohtu seisukoha kohaselt samuti kolmandate isikute kasuks pööramise ja omastamistahte 18/35

1-13-2881 manifesteerimise. Omanikud jäeti kestvalt sõidukitest ilma, kuna need pöörati D.F poolt tuvastamata isikute kasuks. D.F oli teadlik ja tema aktiivne roll oli selles, et neid isikuid uurimisorganite jaoks ei saaks tuvastada. D.F käigud on sellise olukorra igati tekitanud. Ta teadlikult ja kunstlikult koostas sellised aktid, mis ei saanud vastata tegelikkusele. Sealjuures ei ole tähtsust, kas ta sai selleks ka kelleltki juhendust või kooskõlastas veel kellegagi, et ta nii toimima hakkab või mitte. Tema oli juhatuse liige ehk juht, kes vastutab oma tegevuse eest ja kasvõi südametunnistusega nõu pidades pidi võtma vastu otsuseid, et valduses olev vara äärmiselt kahtlastel asjaoludel ja tema tegevuse läbi ära ei kaoks. Kohus leiab, et eeltoodud kunstlike asjaolude tekitamine (teadmata isikud, fiktiivsed aktid) oli kõik selleks, et varjata sõidukite omastamist ehk teisisõnu sellega ta väljendaski soovi jätta omanikud kestvalt sõidukitest ilma ja et nende sõidukite jälgede ajamisel omanikke eksitada need on käitumisaktid omastamise manifesteerimiseks. Kohus on seisukohal, et juhatuse liige ei saa õigustada enda sellist tegevust sellega, et justkui või kasvõi täitis aktsionäride ja nõukogu korraldusi, kui need ilmselt olid ebaseaduslikud. Ei saa rääkida selliste otsitud väidete taustal korraliku ettevõtja hoolsusest ja veelgi enam kuritegeliku käitumise tahtluse puudumisest, kui igale mõistlikule kõrvalt vaatajale peaks olema selge, et valeaktide koostamisega teadmata isikutele lihtsalt sõidukite üleandmine, jätab nende omanikud nendest ilmselt või väga suure tõenäosusega kestvalt ilma. Asjaolusid kogumis arvestades, rõhuvalt enam kui 50% pidi D.F kestvat ilmajäämist võimalikuks pidama. Eeltoodud asjaolude alusel on kaitse poole aktiivse kaitse väited kummutatud ja hüpoteesid D.F rolli pisendamiseks äärmisel juhul sisuliselt kaasaaitaja tasemele objektiivse koosseisu järgi, kel puudub tahtlus igal juhul, on kohtu arvates põhjendamatu ja tõendite kogumiga tuvastatavast kontekstist väljas. Inkrimineeritud koosseis ja tõendite kvaliteet annab alust tuvastada, et D.F roll oli piisavalt suur, et teda pidada antud vara kolmandate isikute kasuks pööramisel täideviijaks. Ka D.F enda poolt tehtud käitumisaktide piisav hulk ja seeläbi omastamistahte korduv manifesteerimine üksnes kinnitab seda. Kõik objektiivse koosseisu tunnused ka eraldivõetuna vastavad vähemalt D.F kaudsele tahtlusele. D.F süüdistuse kohaselt inkrimineeritakse talle sõidukite kolmandate isikute kasuks pööramist, s.t tema ei pidanud saama neid endale ega ka varalist kasu nendest. D.F-ile oli vähemalt kaudse tahtlusena arusaadav, et omanikud jäävad ilmselt D.F tegevuse läbi oma sõidukitest kestvalt ilma. Kohtule on esitatud siiski mitmeid tõendeid selle kohta, mis sai süüdistuse objektiks olevast varast edasi ja kuidas ka reaalselt sõidukitest kestvalt ilma jäädi, järgneva korraldamist D.F-ile ette ei heideta, sest tema lõi eeskätt võimaluse kannatanute vara kestvaks ilmajäämiseks: - KKP Kriminaalpolitseiosakonna Kriminaalteabe büroo 22.03.2011 informatsiooni edastamine sõiduki S Serbia ja Saksamaa 19/35

#

1-13-2881 poolt edastatud informatsioonile tuginedes (II kd tl 71-73) - tõendab sõiduki S registreerimisega seotud asjaolusid Saksamaal ja Serbias; - CMR 03.07.2009 koos tõlkega (II kd tl 74-75), millest nähtub, et sõiduki S võõrandamisega seotud andmed - tõendab, et veok müüdi tuvastamata isiku(te) poolt läbi Saksamaa Serbiasse; - I.D.T (xx arve 29.06.2009 kohta koos tõlkega (II kd tl 76-77) - tõendab veoki võõrandamise asjaolusid välisriiki; - kinnistusraamatu väljavõtted aadresside L kohta (II kd tl 78-79) -tõendab asjaolu, et nimetatud aadressi ei eksisteeri Tallinnas; - päring Lätile ja Leedule ning vastus isiku nimega L. D või L. D või L. D kohta (II kd tl 8082) - tõendab asjaolu, et Lätis ja Leedus puudub informatsioon sellise nimega isiku kohta; - päring äriregistri teabesüsteemis LD T ja ID T kohta (II kd tl 83-84)- tõendab asjaolu, et äriregistri teabesüsteemis puudub informatsioon nimetatud ettevõtte kohta; - 02.08.2010 Kriminaalteabebüroo teade ja informatsioon sõiduki S G V, xxx tabamisest Kreekas (II kd tl 85-86) - tõendab tagaotsitava sõiduki tabamist Kreekas ja sellega seotud asjaolusid. Eeltoodud uuritud tõenditest lähtuvalt võib eeldada, et antud kuriteoga oli kriminaalselt seotud, s.o vähemalt kuriteoga saadud vara realiseerimisega, enam isikud, kuid lähtudes D.F-ile esitatud süüdistusest, siis ka uuritud tõendid piisavalt osundavad, et D.F tegevusel oli täideviija kvaliteet KarS § 201 lg 1 alusel ja mitte pelgalt kõrvaline ekslik roll. Asjaolu, mida teevad tuvastamata kolmandad isikud antud sõidukitega edasi, puudub süüdistuse seisukohast tähtsus, kuivõrd D.F tahtlikult lõi olukorra, et kannatanud jääksid kestvalt oma varast ilma. Järelikult ka süüdistuse objektiks olevad liisingvarade valdused läksid eeluurimisel tuvastamata kolmandate isikute kasuks just nimelt perioodil, s.o 2009 aprillis-mais, mil juhatuse liige oli D.F ja ka just viimase teadliku tegevuse läbi.

1-13-2881

1-13-2881 korra veel. H.T ütluste kohaselt tema teada anti J.R üle firma kasutuses olnud sõidukid, kuid tehniliselt ta ei tea kuidas, kuna sellega kokku ei puutunud. Kui nüüd eeltoodu paigutada konteksti ja vaadelda M.V ütluste kohaselt, millised nägid siis välja toimingud notaris, kus kohal oli kaks asotsiaali (M.V ütluste järgi ja nn ja J.R ning M.V, kes ei hoomanud tehingu mõtet ega tähendust. Kohus on seisukohal, et sellised asjaolud ei saanud jääda ühelegi mõistlikule inimesele märkamata, et firma müük on tegelikkuses mahhinatsioon. Kui vaadata J. R ütlusi, puudus tal igasugune huvi anlud ettevõtte vastu, peaasi, et saaks raha ja notarist saadud dokumendid viskas ta ka koheselt ära. Kõikide isikute puhul oli tegemist probleemide ja sõltuvusainete küüsis olevate isikutega. Tuleb nõustuda prokuröriga täielikult selles, et nende kolme isiku R-V-V ütlused selle kohta, kuidas neid NT afääri kaasati või värvati, on siiski omavahel kokkulangevad ning kinnitavad teineteise ütluste usaldusväärsust. K. V ja tema sõbra R.T, kes pudeli viina eest NT nõukogu liikmeteks vormistati, täpsemaid üksikasju K.Vs ei teadnud ja ei mäletanud. Tõendite kogum näitab üheselt, et see oligi nii korraldatud, et nad ei teaks midagi piisavalt ja osa neist mäletaksid äärmisel juhul viinapudeli saamist ja/või mõningaid asjaolusid sellega seoses (reis Pärnusse). Nimetatud isikute ütlused kogumis aga kinnitavad seda, et nende kõikide näol oli tegemist variisikutega, ning ei ole eluliselt usutav ja ei ole ka mingeid tõendeid selle kohta, et süüdistusaktis märgitud veokid ja sõiduauto kunagi nende valdusesse oleks sattunud. J.R ja M.V isikute sellist profiili kinnitab ka varasem karistatus. Lisaks J.R märkis, et sisuliselt oligi tema tegevuseks olla tankist ja tal oli kõigest muust ja kuhu allkirja annab ükskõik, peaasi, et saaks raha. Tegemist on üldteada asjaoluna ka tüüpilise sõltlase käitumisega. Eeltoodut kinnitavad ka kaitsja poolt esitatud hulgalised tõendid, et tol perioodil oli tõepoolest J. R ilmselt lasknud end raha eest paljudesse ettevõtete juhatustesse ja ka omanike ringi kaasata, mille tegevusest ja olemusest ei olnud tal endal õrna aimugi. Lisaks näitab ka kaitsja poolt esitatud tõend - maksekorraldus M. B 09.06.2009, et ka riigilõivu NT registri andmete muutmiseks tasus H.T Seega nö uut firma ülevõtjat pidi ka igati abistama ka lausa riigilõivu tasumisel. Eeltoodu kogumis kinnitab kohtul kujunenud siseveendumust, et K.K, H.T ja K.M olid teadlikud vähemasti asjaolust, et NT omandab variisik ning ka juhtorganid sisustatakse nendega. Tõendite kogumist lähtudes pidi sellest arusaama ka D.F - pidi seda võimalikuks pidama ja möönma - , kui sisuliselt ei andnud sõidukeid üle vastavalt üle-andmisvastuvõtu aktile, vaid väidetavalt kahtlastele isikutele, kui nt AS S. L oli ka lepingud juba üles öelnud. Uued juhtorgani liikmed ja aktsionär ei korraldanud ega olnud sisuliselt kaasatud NT müüki. Seega ka sel juhtumil võib eeldada, et kõik oli korraldatud ära teiste isikute ja mitte J.R poolt NT variisikuks saamiseks. Variisikutel oleks puudunud ka oskused ja teadmised 22/35

*

1-13-2881 nendeks tehinguteks. J.R üksnes kinnitas seda, et otsis tõepoolest sugulase M.V, kel oli ka raha vajaja sisuliselt mingit salatust sellest ei olnud, et nad mõlemad on tankistid ja selle eest saavad ühekordse tasu. Nende ülesandeks oli anda allkiri ja selle eest saada kohe tasu kätte. Seega soovis ta üksnes aidata oma rahamures sugulast, kellele see mõte ka sobis. Isegi kui puuduvad tõendid, et nimetatud variisikud kaasati T.T ja K.K poolt, ei saanud nimetatud isikutega tehingu ettevalmistamisel ja selle tegemisel kuidagi märkamata jääda, et firma antakse üle variisikutele. Seega H.T tõendiallikana ei ole ka usaldusväärne. T.T ja K.Kküll välistavad J.Re ettevõtte müügitehingus igasuguse osaluse D.F, kuid D.F tegutsemine ka selles valguses tõendite kogumi järgi: - ta oli juba eelnevalt võtnud ära S M.S, mis kaob ja lisaks räägib mai alguses rekade rentnikest, kellele tuleb need üle anda, olles teadlik NT rehade valduse ebaseaduslikkusest ja et AS S L autod tuleb hoopis tagastada omanikele; - D.F oli samuti siis juba ka teadlik, et NT ettevõtte tegevusi ei toimu ning andes lõpuks üle rekad väidetavalt teadmata isikutele antud üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt, mille sisu ei vasta absoluutselt tõele - on selge, et andud asjaoludest sai ta aru nii palju, et pidas võimalikuks omastamiskoosseisu realiseerimist; - lisaks üritab ka T.S käest kätte saada AS S. L reket, mille lõpuks ainukesena T.S meelekindluse tõttu saab kannatanu tagasi. Seega D.F ütlused ei ole usaldusväärsed ja tema teadlik roll vastab esitatud süüdistusele ja see on realiseeritud kaudse tahtluse vormis. Teadmata isikutele ei andnud autosid D.F üle ka korraga, ka see näitab omastamistahte manifesteerimist ja omakorda D.F väidete alusetust, mille kohaselt justkui polnud tal üldse aimu, et sellisel kahtlasel viisil ja järgnevatel kahtlastel kordadel tõenäoliselt sõidukitest omanikud ilma jäävadki. D.F ei teinud midagi, et vältida või ära hoida teadmata isikutele sõidukite üleandmist, vastupidi, pigem andis ta ka lõpuks käiku täiesti tegelikkusele mittevastava ja ka nö sõidukite jälgi peitva sõidukite üleandmise-vastuvõtu akti, mööndes ka sellega, et omanikud ilmselt oma vara seeläbi tagasi ei saa, sest jäljed kaovad variisikuteni jõudes.

1-13-2881 inimesi eemal ja ühel hetkel toimuski siis firma müük. Seda vastas K.K prokurörile. Kaitsjale väitis K.K, et lühem paksem mees tutvustas J. R; - nii K.K kui H.T ütluste kohaselt NT edasimüümist ei organiseerinud D.F, vaid nemad. K.K märkis, et aktsiate võõrandamisega tegeles H.T, kes käis notaris. K.K ei tea, kes said võõrandatud ettevõtte nõukogusse, lihtsalt helistati ja nii ilmusid uued juhtorgani liikmed. Aprilli lõpus või mai alguses teavitasid nad ka D.F firma omaniku vahetusest. Siis K.K lasi aktid teha, et D.F võtaks uuelt omanikult allkirjad. Selleks andis ta D.F-ile J. R telefoni numbri, öeldes, et võta ise ühendust ja lepi kokku. Eeltoodud ütlustesse süvenedes, kinnitub seegi, et K.K tõendiallikana ei saa olla usaldusväärne. Kui sisuliselt kujutada nende ütluste pinnalt ette NT uue omaniku leidmist, peaks igale mõistlikule isikule päevselge olema, et uus omanik ja tulevased juhtorgani liikmed saavad olema variisikud, kes hakkavad varjama mahhinatsioone. Saada kokku kuskil, kas bensiinijaamas või Kaubamajaks (Pärnu Kaubanduskeskus), üldse arusaamata või vastuoludeta endale selgeks tegemata, kes on J.R, kes üldse ostab, kes on inimesed, kes on eemal, kuid asjaga seotud. Näitab selgelt seda, et K.K ei ole samuti rääkinud asju selgelt nii nagu need pidanuks arusaadavad olema, s.t et antud NT teadlikult nö sokutati variisikutele ja teadmata isikute vahendusel müügiks. Kogu see NT müügiga tekkinud ebausaldusväärne kuvand ei saanud jääda H.Te ja K.K märkamata, mida aga kummatigi oma ütlustes kumbki ei tunnista. Samuti D.F on K.K juba perekondlikult tuttav ja usaldusalune. Kohus on seisukohal, et ka K.K ja H.T ütlused ei ole usaldusväärsed. Tõendite kogumist tekkib kohtul siseveendumus, et nimetatud isikud kunstlikult pisendavad oma rolli firma edasimüümisel tekkinud mahhinatsioonidest teadlikuks olemise osas ja seeläbi ka võimaliku tagajärjena sõidukite kadumise osas. Osalt K.K, H.T ja K.M moodustavad justkui kunstlikult tekitatud rindkaitse, kuna selgelt olid kõik teadlikud nimetatud võõrandamisega seotud mahhinatsioonidest ja variisikutest. Samas sõltumata sellest, et puuduvad tõendid, et need mahhinatsioonid korraldas nt D.F , ei välista esitatud süüdistuse alusel koosseisu olemasolu KarS § 201 lg 1 alusel. D.F poolt tehtud käitumisakte on liialt palju, et sellest lugeda välja midagi vähesemat kui omastamise tõendatus.

1-13-2881 isikuks ehk pojaks. K.K märkis muidu isegi, et tegemist oli tema peretuttavaga, kellesse ta hästi suhtus. E.V selgitaski istungil, et ta peab seda tobedaks kuulujutuks, et D.F peeti K.K pojaks. Samas kohus leiab, et nimetatud asjaolul puuduks ka antud kriminaalasja seisukohast igasugune määrav tähtsus, kas D.F oli esimesel korral NT kontoris kaasas või mitte. Kuivõrd edaspidi on selgelt näha D.F seotud tegevused liisingfirmade ja nende varaga telefonikõned ja emailide vahetamine - ning et ta tegutses ka reaalselt kui juhatuse liige ja sellena teda ka NT-ga seotud isikute poolt teati. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik KarS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused, mis on realiseeritud vähemalt kaudse tahtlusega.

25/35

1-13-2881

1-13-2881 tinginud teatud pikema menetlusaja, mis mõnevõrra võinuks olla siiski lühem. Kuivõrd prokurör ei vaielnud kaitsja väitele vastu, siis on olulisem see, et põhjendamatu oli antud kriminaalasja prokuratuuris ca aasta olemine ilma menetlustoiminguteta ja ka üldine menetlusaeg võinuks olla mõnevõrra lühem. Eeltoodud kaalutlustel tuleb D.F karistada KarS § 201 lg 1 alusel ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui D.F 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1-13-2881 hinnaga 13 079 €. Kohus leiab, et kannatanu on kahju põhjendamisel põhjendatult püüdnud välja selgitada Sõiduki turuhinda erinevatel perioodidel, arvestades sõidukist ilmajäämise ja tagasisaamise aega. TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Politsei- ja Piirivalveamet teavitas kannatanut 17.08.2011 kirjaga nr 10.2-03/40558 (II kd tl 126-127), et Sõiduk leiti ja arestiti Kreeka ametivõimude poolt 02.08.2010 ning taotlus sõiduki üleandmiseks kannatanule on Kreeka ametivõimude poolt 12.05.2011 rahuldatud. Eeltooduga on tõendatud, et kannatanu sai kätte sõiduki Kreekast. 1) Kannatanu on kahjuhüvitise hulka arvestanud ka kahju tekitamisega - sõidukist ilmajäämine - seoses kantud kulud, mida kandis, et antud sõidukit tagasi Kreekast saada ja toimetada. Kannatanu tegi R OÜ-le ülesandeks Sõiduki Kreekast Eestisse tagasitoimetamise. R OÜ-le kui kannatanu esindajale anti Sõiduk Kreekas üle (27.10.2011 II kd tl 128). Kannatanu pidi tegema Sõiduki Kreekast Eestisse toimetamiseks kulusid 3 701.54 € ulatuses (käibemaksuta), millest 3 660 € (käibemaksuta) moodustas Sõiduki tagastusteenuse maksumus, 31,95 € (käibemaksuta) moodustasid Sõidukile numbrimärkide ja tehnilise passi saamise kulud ning 9,59 € (käibemaksuta) moodustas Sõiduki liikluskindlustuse makseks kulunud summa. Kohus leiab, et nimetatud kulude kandmist tõendavad R arve nr 2011/11/09 ja kannatanu poolt 15.11.2011 tehtud maksekorraldus nr xx nimetatud arve tasumise kohta (II kd tl 129-130). 2) Kannatanu lasi Sõiduki pärast selle tagasisaamist hinnata. AS T hindas 15.11.2011 Sõiduki turuhinnaks 7 700 € (sisaldab käibemaksu). Seega oli Sõiduki käibemaksuta turuhinnaks 6 416.67 €. Eeltoodut tõendab AS T hindamisakt (II kd tl 131-134). Kannatanul õnnestus Sõiduk 30.11.2011 müüa veidi kallimalt - käibemaksuta hinnaga 7 083.33 €, koos käibemaksuga oli hinnaks 8 500 €, mida tõendab sõiduki müügi arve (II kd tl 134). Kohus leiab, et kannatanu on teinud loogilise järelduse, et kuna Sõiduki turuväärtus oli omastamise ajal 13 079 € ning Sõiduki tagasisaamisel õnnestus see müüa käibemaksuta hinnaga 7 088.33 €, siis vähenes Sõiduki väärtus omastamise tõttu (ajal, mil Sõiduk oli omastamise tõttu kadunud) 13 079 -7 088.33 = 5 995,67 € võrra. Sõiduki väärtus vähenes pärast selle omastamist nii seetõttu, et Sõiduk vananes kui ka seetõttu, et Sõidukit kasutati. 3) Kannatanu on oma nõude tõendamiseks esitanud veel järgmised tõendid: - 23.10.2009.a maksekorraldus riigilõivu 17500 eesti krooni maksmise kohta (II kd tl 135) -see oli riigilõiv, mis tuli kannatanul maksta seoses hagiavalduse esitamisega N T AS vastu. - Harju Maakohtu 10.01.2011.a tagaselja otsus (II kd tl 136) - rahuldati kannatanu hagi N T AS vastu liisinglepingust tulenevatest nõuetest.

28/35

1-13-2881 - Paide kohtutäitur H.V 27.08.2013.a täitemenetluse lõpetamise otsus (II kd tl 137) -tõendab seda, et ei ole võimalik raha kätte saada N T AS-lt seoses vara puudumisega. Kannatanu põhistab antud tõenditega seda, et kuna süüdistatav omastas Sõiduki, siis ei saanud kannatanu Sõidukit tagasi juba 2009. aasta kevadel ning seetõttu ei saanud kannatanu ka katta Sõiduki müügi arvelt Liisingulepingust tulenevaid N T AS-i kui liisinguvõtja võlgnevust. Seetõttu pidi kannatanu pöörduma võlgnevuse nõudes Ns T AS-i vastu hagiga kohtusse (tsiviilasi nr 2-09-56886) ja tasuma hagi esitamiselt riigilõivu summas 17 500 krooni ehk 1118.45 €. Harju Maakohtu 10.01.2011 tagaseljaotsusega rahuldati kannatanu hagi N T AS-i vastu ja jäeti menetluskulud N T AS-i kanda, kuid nimetatud otsuse täitmine osutus võimatuks seoses N. T AS-i varatuse, äriregistrist kustutamise ja seetõttu täitemenetluse lõpetamise tõttu. Kannatanu peab 1118.45 € kahjuks, mis tuleks välja mõista D.F-ilt. Kohus selles osas kannatanuga ei nõustu. Asjaolu, et kannatanul vaatamata NT suhtes tehtud tagaseljaotsusele ja täitemenetlusele, ei olnud raha tagasisaamine võimalik, ei kuulu selleks tehtud kohtukulud väljamõistmisele füüsiliselt isikult. Esiteks seetõttu, et kannatanu on soovinud esitada nõude deliktiõiguse alusel füüsilise isiku vastu. Teiseks samuti nähtuvalt kannatanu liisinglepingu ülesütlemise ja hagi esitamise aega, ei olnud D.F enam siis NT juhatuse liige, seega oleks selline nõue ka eraldivõetuna ÄS § 315 lg 2 järgi alusetu. 4) Kannatanu on samuti esitanud kahjunõude tõendamiseks R OÜ arve 30.04. 2010.a (II kd tl 139) - tõendab õigusabi kulusid, seoses kriminaalasja algatamisega OÜ R osundas teenust, ja esitas arve. Lisatud ka 07.05. 2010.a maksekorraldus eelmise makse tasumise kohta (II kd tl 140). Seoses Sõiduki kadumisega (süüdistatav omastas Sõiduki) pöördus kannatanu R OÜ poole õigusabi saamiseks ning tasus seoses õigusabiga kriminaalasja algatamisel 5 500 krooni ehk 351.51 €. Nimetatud kulud kandmist tõendavad R OÜ arve nr 2010/04/119 ja kannatanu poolt 07.05.2010 tehtud maksekorraldus nr 38161, millega on muuhulgas tasutud nimetatud arve. Kohus ei nõustu, et VÕS § 1043 ja 1045 p 5 alusel on võimalik pidada kahjuks antud õigusabi kulusid. Kokkuvõtvalt on kohtus tõendamist leidnud D.F kuritegu, milleks on Sõiduki omastamine, sellega seoses tekkis kahju kannatanul, samuti esineb põhjuslik seos D.F tegevuse ja kannatanul tekkinud kahju vahel. D.F tegu on õigusvastane. Kaitsja pool ei ole tõendanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Juhindudes eeltoodust ja VÕS § 1043, § 1045 p 5 on kannatanu hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt summas 10 697.2leurot (s.o 11 167.17-118.45-351.51).

29/35

1-13-2881 Hagejal on ka viivisnõue. Samuti tuleb hageja kasuks välja mõista antud põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras arvates 08.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Kannatanu on esitanud ka NT suhtes tehtud tagaseljaotsuse ja täitemenetluse lõpetamise kohta teate. Täitemenetlus lõpetati seoses NT kustutamisega registrist. Sellest hetkest lõppes NT õigusvõime ja seega oli NT võimetu hüvitama tsiviilhagi. Kohus leiab, et antud kannatanu hagi juures nendel tõenditel tähtsust ei ole, sest kannatanu on esitanud hagi deliktiõiguse kohaselt ja sellest lähtuvate tõenditega põhistanud ka kahju. Kannatanu ei ole põhistanud temale tekkinud kahju ÄS § 315 lg 2 alustel ega soovinud sel alusel kahjuhüvitist.

-

1-13-2881 jagu esindajal hagiavalduse koostamiseks kulunud ajakulu kannatanu enda kanda, s.o summas 110 eurot. Ülejäänud osas on kannatanu esindaja taotlus põhjendatud ja mõistlik ning esitatud kulud kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel väljamõistmisele süüdimõistetult. Kaitsja taotlus kannatanute kahjusummade vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel on analüüsitud otsuse 9. punktis.

1-13-2881 koostamist ning koostatu järgi NT kohustust liisingvara tagastada. Tunnistaja A. J ütluste kohaselt saadeti see teatis nii NT emailile kui ka tähtkirjaga. AS Eesti Post väljatrükist saadetise kohta (II kd tl 152-153) nähtub, et AS S.L poolt saadetud liisinglepingute ülesültemise teade võeti Pärnu postkontoris vastu 28.04.2009 ja selle sai allkirja vastu kätte 29.04.2009 E.V, kes on NT raamatupidaja. Kohus tuvastas, et D.F oli AS S Lg lepingute ülesütlemistest täielikult teadlik. A. Ja ütluste kohaselt, kui liisinglepingud öeldi üles 28.04.2009, siis pärast seda, 2009 mais helistas talle NT juhatuse liige D.F ja palus S-lt täiendavat aega. A. J aga teatas telefoni teel D.F-ile, et kuna lepingud on üles öeldud, siis olukorda see enam ei muuda. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et TsÜS § 69 lg 3 ja § 29 kohaselt kannatanu ja NT vahelised liisinglepingud kehtivalt üles öeldud, ülesütlemise teated on toimetatud kätte NT raamatupidajale ja neist oli igati teadlik ka juhuse liige D.F. Sellest tulenevalt on kannatanul õigus nõuda lepingute järgi liisingesemete jääkväärtust ja viivist. NT ülalmainitud liisinguesemete kohese tagastamise kohustust täitnud ja kannatanu oli nendest esemetest ilma jäetud perioodil, mil D.F oli NT juhatuse liige. Sellest tulenevalt kannatanu nõue kuulub rahuldamisele: 1) Kapitalirendilepingu nr L07102948 ülesütlemisest tulenevalt lepingu jääkväärtuse osas 18 420.88 eurolt ja tasumata viivise osas jääkväärtuselt alates liisingulepingu ülesütlemisest 12.05.2009 kuni 04.04.2012 VÕS § 113 lg 1 määra alusel 4 328.51 eurot - s.o kokku 22 749.39 eurot; 2) Kapitalirendilepingu nr L07114297 ülesütlemisest tulenevalt lepingu jääkväärtuse osas 59 402.54 eurot ja tasumata viivise osas jääkväärtuselt alates liisingulepingu ülesütlemisest 12.05.2009 kuni 04.04.2012 VÕS § 113 lg 1 määra alusel 13 962.25 eurot. Kokku: 80410.01 eurot - s.o kokku 73 364.79 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista D.F-ilt AS S. Lg kasuks: põhinõude katteks 77 823.42 eurot (s.o 18 420.88+59 402.54) viivisnõude katteks perioodi eest 12.05.2009.a kuni 04.04.2012.a VÕS § 113 lg 1 määra alusel 18 290.76 eurot (s.o 4328.51+13 962.25). Samas kohus ei nõustu kannatanu nõudega selles osas, et D.F oleks oma kohustusi rikkunud ÄS § 315 lg 2 osas, mis puudutab NT liisingmaksete võlgnevusi. Seetõttu kuulub kannatanu hagi rahuldamisele osaliselt.

1-13-2881 haagisest. T. S ütlusi, et 2009.a lõpus maksis see umbes 70-80 tuhat krooni ning vajanuks pisiremonti. E.V andis ütlusi, et pakkus ühte haagist täitur M (periood teadmata). Samas N. F. E AS hagi oli kohtutäitur H.V menetluses 21.01.2011 -27.08.2013 ja s.o alles pärast 10.01.2011 tagaseljaotsust (II kd tl 137). AS N. F. E nõude menetlus lõpetati seoses sellega, et NT kustutati Äriregistrist 09.10.2012 ja seeläbi lõppes ka NT õigusvõime. Samuti ei tõenda T. Si ütlused nimetatud haagise rahalist väärtust. Antud haagise rahalise väärtuse kohta ei ole kaitsja pool ka tõendeid esitanud. Arvestades eeltoodut ja tõendeid kogumis, puuduvad siiski tõendid selle kohta, et kannatanute võimalused võla - hagisummade kättesaamiseks oleksid olnud kasvõi marginaalseltki suuremad, kui oleksid koheselt majandusraskustesse sattunud NT vastu oma nõuded kohtumenetlusse suunanud. Tõendite kogum 2009.a esimeste ja jätkuvate kuude kohta annab tunnistust vaid selles, et NT oli juba aprilliks 2009.a sattunud majanduslikesse raskustesse, transpordi ettevõte transportteenust ei osutanud, samas liisingmakseid tuli maksta ja E.V ütluste kohaselt ka töötajate palgad olid välja maksmata. Tõendite kogum näitab sedagi, et kui variisikud NT juhtorganitesse 2009.a mais said, olid sisuliselt juba kannatanute nõuded NT vastu perspektiivitud reaalselt raha - võlgnevuse kättesaamise mõttes. Ka kohtuotsuse järgi raha saab maksta kostja hagejale ikkagi ainult siis, kui see tal olemas on. Asjaoludest nähtuvaid isegi N. F. E AS tagaselja otsus ja sellega seoses tekkinud kohtukulud, ei taganud otsuse reaalset täitevõimalikkust. On ka igati arusaadav, et kohtumenetluse pidamine äriühingu vastu, mille eesotsas on variisikud, võib tekitada sageli menetlusse ka palju segadust ja viivitusi - lisakulu. Asjaolu, et kannatanud justkui oleks pidanud algatama erinevaid kohtumenetlusi, sh nt pankrotimenetlusi NT, vastu oleks kohtu arvates asjaolusid vaadeldes nii kui kannatanud võtnud endale asjatuid riske selles osas, sest isegi reaalset kohtukulu tagasisaamise võimalikkust NT-lt polnud enam loota.

3 3/ 3 5

1-13-2881 2) 26.10.2007 sõlmitud kapitalirendileping nr 0-2007-00163 (II kd tl 3-8) - tõendab asjaolu, et NT liisis S. F AB Ei filiaalilt veoauto S; 3) Kapitalirendilepingule nr xx maksegraafik (II kd lk 9-12) - tõendab NT maksekohustust S. F AB Eesti filiaali ees; 4) Kapitalirendilepingu nr xx Lisa 1 (II kd tl 13) - tõendab asjaolu, et 01.12.2008 -28.02.2009 NT sai maksepuhkust liisingmaksete tasumisel; 5) S F AB Eesti filiaali 30.04.2009 liisingulepingu nr xxx ülesütlemise avaldus (II kd tl 14) tõendab liisingulepingu ühepoolse lõpetamise avalduse koostamist ning et koostatu järgi on NT kohustus liisingvara tagastamiseks. See ei tõendada, et NT antud avaldus ka kätte toimetati; 6) S. F AB Eesti filiaal kliendi NT saldo väljavõte (II kd tl 15-16) - tõendab liisingumaksete tasumata jätmist. 7) Päring Maanteeametile ja Maanteeameti vastus päringule koos dokumentide esitamisega , sh veoki S kohta (II kd tl 56-59) - tõendab nimetatud veoki registritoimingute ajalugu ja dokumentide päritolu; 24) KKP päring Maanteeametile 22.03.2011 ja Maanteeameti vastus 30.03.2011 koos dokumentide esitamisega, sh veoki S kohta (II kd tl 64-67) -tõendab nimetatud veoki registritoimingute ajalugu ja dokumentide päritolu. 25) Avaldus Autoregistrikeskusele S registreerimiseks NT nimele 25.10.2007 (II kd tl 68) tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. S. F AB Eesti Filiaali taotlus 13.05.2009 Autoregistrikeskusele veoki S ajutiselt registrist kustutamiseks (II kd tl 69)- tõendab nimetatud veoki registreerimisega seotud asjaolusid. Eeltooduga on asjas tõendamist leidnud, et NT sai kapitalirendilepinguga oma valdusesse kannatanult S, mille NT juhatuse liige D.F pööras tuvastamata isikute kasuks ehk omastas. Kohus M.S ütluste alusel tuvastas, et 2009.a aprilli lõpus või mai alguses andis D.F telefonitsi M.S suulise korralduse, et viimane annaks oma elukohas A vallas ja ka Pärnu laht territooriumil eeluurimisel tuvastamata isikutele ilma ühegi akti või muu dokumendita üle veokite, S V otsesed valdused, misjärel veokid eeluurimisel tuvastamata isikute poolt koheselt teadmata kohta ära viidi. Kohus jõudis seisukohale, et seeläbi pööras D.F kannatanu S kolmandate isikute kasuks ehk omastas seeläbi selle sõiduki. S. F AB E Filiaal kohtuistungitel ei olnud. Samas on kohus selgitanud kannatanule menetluslikku olukorda (I kd tl 45) ja saatnud kannatanule kaitsja poole seisukohad tsiviilhagile (I kd tl 76, 74) ja kannatanu on andnud selles osas ka oma arvamuse (I kd tl 116 - 119). Seega pooltele on teada üksteise vastuväited ja kannatanu istungitel mitte osalemine on olnud kannatanu vaba valik. 34/35

1-13-2881 Eeltoodu alusel on kannatanule ka teada, et kaitsja pool ei nõustu hagiga täies ulatuses. Sealjuures kaitsja pool ei nõustu, et kannatanu põhistab oma nõude deliktiõiguse alusel esitatud nõude kannatanu ja NT lepingust tuleneva jääkväärtusega. Käesolevas asjas ei ole tõendatud kahju suurus. TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Antud juhtumil vara harilik väärtus ei saa tuleneda lepingust. Lepinguvabaduse põhimõtetest lähtudes ei pea pooled kokku leppima turuhinnas, seega leping ei tõenda turuhinda. Seega kohtul puudub võimalus rahuldada kannatanu hagi VÕS § 1043, § 1045 p 5 alusel. Kannatanu on viidanud, et tema nõuet on võimalik rahuldada ka ÄS § 315 lg 2 alusel (I kd tl 118). Samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, et perioodil, mil oli D.F NT juhatuse esimees oleks kehtivalt kannatanu ja NT vahel liisinglepingud üles öeldud. V.B ütluste kohaselt aprilli lõpuks kui oli selge, et NT oma võlga ei tasu, ütles S F AB E Fl liisinglepingu üles ja saatis vastavasisulise teate NT äriregistris märgitud postiaadressile. S F AB E filiaali 30.04.2009 liisingulepingu nr xxx ülesütlemise avaldus (11 kd tl 14) tõendab liisingulepingu ühepoolse lõpetamise avalduse koostamist ning koostatu järgi NT kohustust liisingvara tagastamiseks. Kohus leiab, et ei ole põhjust tunnistaja V.B ütlustes kahelda, et nimetatud teade ka NT-le välja saadeti aprilli lõpus, kuid eeltoodu ei tõenda siiski antud teate kättetoimetamist ja võimalikku kättetoimetamise aega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kannatanu nõuet ei ole võimalik rahuldada ka ÄS § 315 lg 2 alusel. Seega kannatanu hagi tuleb jätta rahuldamata.

Indrek Nummert Kohmnik Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015.a kohtuotsuse resolutsioon:

Riigikohtu 25.06.2015.a kohtuotsuse nr 3-1-1-64-15 resolutsioon:

Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikohtu 25.06.2015.a otsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.