lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11695/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 31.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-11695/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1063
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11695/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-11695

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11695

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

J.F -i süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 31. jaanuari 2014 otsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava J.F -i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaitsja apellatsioon Viru Maakohtu 31. jaanuari 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-13-11695 läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot, vandeadvokaat Sergei Politševi poolt J.F-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3.Ida-Viru Advokaadibüroole makstud õigusabitasu 180 eurot välja mõista J.F-ilt .
4.J.F-ilt välja mõistetud kaitsjatasu tuleb tal 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: 1-13-11695, J.F, menetluskulud.
5.Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõude täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 31.01.2014 otsusega tunnistati J.F süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 16.11.2012 ja 16.01.2013 otsustega mõistetud liitkaristus 5 kuud vangistust ja mõisteti J.F -ile liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 6 ja 7 alusel arvati mõistetud karistusest maha Viru Maakohtu 16.01.2013 otsuse alusel tehtud üldkasulik töö 300 tundi, s.o 5 kuud vangistust ja loeti J.F -i lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust algusega 31.01.2014.
2.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.F-i kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista J.F-ile kergem karistus.
2.1.Kaitsja on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja laad ei ole sellised, et määrata karistuseks 4 kuud vangistust. J.F -i süü hindamisel jättis maakohus tähelepanuta, et süüdistatav juhtis mopeedi ja sõitis sellega oma garaažide ümber XXX alevikus 500-600 meetrit selleks, et kontrollida, kuidas see töötab. Enda tegevusega ei seadnud J. F reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklusosalejate elu, tervist ega vara.
2.2.Apellatsioonis leitakse, et printsiip, mille kohaselt iga järgnev karistus peab olema eelmisest suurem, võib teatud juhtudel olla vastuolus KarS §-ga 56. Karistuse mõistmisel tuleb eelkõige lähtuda ikkagi kriteeriumidest, millised on loetletud KarS §-s 56, aga mitte sellest, kui suur karistus oli määratud isikule eelmise kohtuotsuse alusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus, hinnates J.F -i kaitsja poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on J.F -ile karistust mõistes väga põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 5-8) mõistetava karistuse liiki ja määra. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus võttis J.F -ile karistust mõistes arvesse nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut kui ka karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Maakohus arvestas J.F-i karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. -2-

Maakohtu hinnangul ei ole kergemaliigilised mõjutusvahendid (vangistusest tingimisi vabastamine ja üldkasulik töö) mõjutanud J. F-i hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning kuna muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid on ammendatud, tuleb süüdistatava suhtes kohaldada vabadust piiravat karistust. Kuna J.F-i on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolev süütegu on pandud toime katseajal, ei pidanud kohus võimalikuks mõista eelnevate karistustega võrreldes kergemat karistust. Juhindudes eeltoodust mõistis Viru Maakohus 31.01.2014 otsusega J.F-ile karistuseks kuus kuud vangistust, mida tulenevalt KrMS § 238 lg 2 vähendati 1/3 võrra, s.o nelja kuuni.

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).
6.1.Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus eeltoodud põhimõtetest ning J.F-ile mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul, seda eriti katseajal, ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo nr 3-1-1-58-13; 3-1-1-13-11; 3-1-1-1110).
7.Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
8.J.F-i kaitsja esitas taotluse osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks, mille kohaselt kulus tal kinnipeetava vanglas külastamisele ja apellatsiooni koostamisele kokku 2,5 tundi, mille eest taotleb tasu kokku summas 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus antud juhul ei muutnud maakohtu otsust. Sellest lähtudes peab J. F hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 180 eurot.

Mati Kartau

Paavo Randma

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.