Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 26.02.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Julia Sidjakina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.12.2012.a kohtuotsusega tunnistati Julia Sidjakina süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega, KarS § 68 lg 1 sätteid kohaldades loeti karistusasja hulka eelvangistuses viibitud aega. Karistuse kandmise algus oli 10.04.2012.a ja lõpp on 10.01.2016.a. J. Sidjakina kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, osaleb sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ ja läbis sotsiaalabiprogrammi “Võida“, õpib kutsekoolis, läbis riigikeele B1 taseme, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukoha ja toetava isiku emaga, vabanemisjärgne töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla.

J. Sidjakina kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on J. Sidjakina kindlustatud elukohaga ja toetada on lubanud kinnipeetava ema, kindel töökoht puudub. Julia Sidjakina taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri abi Ruta Rammo edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Julia Sidjakina ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Julia Sidjakina mõisteti Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.12.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7707 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 9 kuud, s.o peaaegu sanktsiooni alammääras. Karistusaja alguseks on 10.04.2012. Kokku on Julia Sidjakinat kriminaalkorras karistatud 3 korda, kõik kolm korda on kuriteod olnud seotud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, lisaks ühel korral veel ka laskemoona suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Nimelt karistati J. Sidjakinat 26.11.1998.a Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 2102 p 1, 2, 4 alusel vabadusekaotusega 2 aastat ning 23.02.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 418 lg 3 p 2, § 346, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva ning rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses ehk 2500 EEK. Toime pandud kuriteo puhul on tegemist raske ühiskonnaohtliku ning rahvatervisevastase kuriteoga, mille toimepanemisega seatakse ohtu ka teiste isikute elu ja tervis. Korduv narkootikumidega seotud süütegude toimepanemine viitab üheselt ka sellele, et J. Sidjakina kuulub kuritegelikku võrgustikku. Julia Sidjakina näol on tegemist isikuga, kel on nii narkosõltuvus kui kasiinosõltuvus. J. Sidjakina sõnul oli tema senine eluviis teadlikult valitud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on ka tema elukaaslasel Aleksei Bojarovil narkosõltuvus, karistatud 2013.aastal korduvalt NPALS § 151 alusel, Aleksei Bojarov kannab hetkel 26.11.2013 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-1310009 KarS § 199 lg 2 p 9, § 424, § 184 lg 2 p 2 alusel mõistetud reaalset vanglakaristust. Kriminaalhoolduse all ei ole J. Sidjakina varem viibinud, kontaktisik O. Bolmati poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et J. Sidjakinal on küll soov muutuda, ent peab seda hetkel ilma abita raskeks. Kriminaalhooldusametnik Ü. Siigi arvamusest nähtub, et J. Sidjakina ema G. Baranova ei ole vanglas tütrega kokkusaamistel käinud. Harju Maakohtu 08.10.2009.a määrusest kriminaalasjas nr 1 – 09 – 10488 nähtub, et juhul, kui J. Sidjakina oleks 2009.a sügisel ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastatud, oleks ta asunud elama oma ema Galina Baranova juurde aadressile Xxx. Asjaolu, et J. Sidjakina kannab uuesti vanglakaristust narkokuriteo eest, viitab üheselt asjaolule, et varasem ema toetus ja abi ei andnud Julia Sidjakina seaduskuuleka eluviisi kujunemisel mingeid tulemusi ning fakt, et J. Sidjakina vanglas veedetud aja jooksul ei ole ema kordagi oma tütrega kokkusaamisel käinud, viitab üheselt nõrgale omavahelisele sidemele. Seega tugevat toetavat sotsiaalvõrgustikku J. Sidjakinal vabaduses eelduslikult olema ei saa. Arvestades süüdimõistetu varasemat karistatust ja toimepandud kuriteo ühiskonnaohtlikkust, saaks J. Sidjakina vabanedes riivatud ühiskonna õiglustunne, mistõttu oleks praegu tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Seega prokuratuur ei toeta Julia Sidjakina ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Ennetähtaegne vabanemine ei ole süüdimõistetu garanteeritud õigus. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Sidjakina isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 3. korda, kuritegude raskusastme dünaamika ei ole muutunud, teda on ka varasemalt karistatud kuritegude eest, mis on seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik majandusliku

toimetuleku oskus ning narkosõltuvus. Vangistuses kinnipeetav töötab, osaleb sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ ja läbis sotsiaalabiprogrammi “Võida“, õpib kutsekoolis, läbis riigikeele B1 taseme, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukoha ja toetava isiku - emaga, vabanemisjärgne töökoht puudub. Kohtu hinnangul saab süüdimõistetu ja tema ema suhet lugeda toetavaks, kuigi prokurör tuli järeldusele nende nõrgale omavahelisele sidemele asjaolust, et ema ei ole tütart vangistuses viibitud aja jooksul külastanud. Kinnipeetava ema on süüdimõistetu teatel haige, mistõttu on tema liikumine teise Eesti otsa raskendatud, kuid ema toetab teda täielikult ja nad suhtlevad telefoni teel. Kinnipeetav soovib edaspidi elada ilma narkootikumideta ning tal on soov muutuda, kuid leiab, et ta vajab selleks tuge. J. Sidjakina tunnistab oma narkosõltuvust ning osaleb sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne ning ta ei ole varasemalt kriminaalhooldusel viibinud. Samuti tunnistab kinnipeetav, et käis kasiinos väga tihti, kuna ta vajas raha narkootikumide tarvitamiseks, nüüdseks on ta endale vormistanud 3-aastase kasiinokeelu. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 19 %. Isik nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kuna kinnipeetav on narkomaan, peab ta asuma vanglast vabanemisel sõltuvusvastasele ravile ja katseajal osalema AN-tugirühma töös. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada J. Sidjakina üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. K-raha andmetel on J. Sidjakinal tasumata 14.02.2014.a seisuga täiteasju 364,05 € ulatuses. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et J. Sidjakina tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata J. Sidjakina püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.