lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-7707/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-7707/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1106
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-7707/16Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja04.12.20121-12-7707/54Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.03.20141-12-7707/113Viru Maakohus Narva kohtumaja30.09.20141-12-7707/165Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.12.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-26-3618/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.07.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7707

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 21. jaanuari 2014 määrus Julia Sidjakina taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Julia Sidjakina, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Julia Sidjakina määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Julia Sidjakina tunnistati Tartu Maakohtu 04.12.2012 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 9 kuud; KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 10.04.2012, so kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsusega mõisteti J. Sidjakinalt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha ja kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1737,45 eurot. Kohus määras kohtuotsusega J. Sidjakinalt välja mõistetud menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Kohtuotsus jõustus 08.03.2013.
2.Süüdimõistetu J. Sidjakina esitas Tartu Maakohtule taotluse, paludes peatada üheks aastaks – kuni 24.02.2015 – temalt kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumine.
3.Tartu Maakohtu 21.01.2014 määrusega jäeti J. Sidjakina taotlus menetluskulude tasumise peatamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 Mõjuva põhjusena (KrMS § 424 tähenduses), mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi

tähtaegselt täita. Vangistuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks rahaliste nõuete täitmise peatamiseks. Rahaline nõue on täidetav ka vanglas viibiva süüdimõistetu suhtes. Isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud kuriteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Sellisteks kuludeks on antud kriminaalasjas J. Sidjakinalt välja mõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisi maksumus. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole ebaausa olukorraga, kus isik, kes on menetluskulude tekkimise põhjuseks, peab need kulud hüvitama. 3.2 Riigi Tugiteenuste Keskuse (sissenõudja) esindaja vastas kohtu päringule, et J. Sidjakinale on juba võimaldatud maksegraafik, mida isik ei ole täitnud. Tasumata nõude jääk on 1737,45 eurot ja nõuete katteks ei ole laekunud ühtegi makset. Võlgnevus on ka teise kohtuasja osas (1-07-1047). Tähtaja pikendamine aastaks ei ole põhjendatud sellise maksedistsipliiniga isiku puhul. Isikule on vastu tuldud ning isik ei ole näidanud üles soovi nõudeid tasuda. J. Sidjakina kannab vanglakaristust ning üheks aastaks menetluskulude tasumise peatamine ei muudaks antud juhul taotluse esitaja olukorda. Puudub alus arvata, et J. Sidjakina suudaks pärast tasumise tähtaja peatamist olla enam võimeline menetluskulude tasumiseks kui käesoleval ajal. J. Sidjakina taotluse rahuldamine tähendaks sissenõudja huvide mittearvestamist.

4.Süüdimõistetu J. Sidjakina esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes menetluskulude tasumise edasilükkamist kuni veebruarini 2015. 4.1 Määruskaebuse esitaja osundab, et temalt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud sundraha ja muud menetluskulud kogusummas 1737,45 eurot. Kohtu poolt on nimetatud summa jagatud 12 kuu peale, mis moodustab 144,75 eurot kuus. Maakohus ei arvestanud, et J. Sidjakinal pole hoiuseid; et ta töötab vanglas alles alates mai kuust; et süüdimõistetu poolt teenitud rahast 20% läheb vabanemisefondi, aga 50% muude hagide tasumiseks (vastavalt vangla poolt kehtestatud järjekorrale). Ülejäänud 30% on raha, mis on vajalik hügieenivahendite ostmiseks, kuna vangla ei varusta kinnipeetavaid millegagi. 4.2 J. Sidjakina kuuleb enda sõnul esimest korda maksegraafikust, mida ta ei ole täitnud. Ta lisab, et ei saa maksta 144,75 eurot kuus, kui töötasu mais 2013 oli 102,21 eurot, augustis 132,43 ja novembris 52,23 eurot. Arvestades ka, et sellest rahast võetakse kohustuslikus korras ära 70%. Maakohtult palus süüdimõistetu edasi lükata menetluskulude tasumist veebruarini 2015, kuna ta ei soovi, et riigituludesse mittemaksmise asi edastatakse kohtutäiturile. See raha on reaalne materiaalne koorem, mis ei luba liikuda ja areneda seaduslikult. J. Sidjakina ei taha minna seadusega vastuollu. Vabaduses on kohtutäitur pannud pangakontod kinni, tal ei ole võimalust kasutada internetipanka; igakuiselt pannakse raha kasutamisele piirang. Süüdimõistetu palub kohtul arvestada, et ta ei keeldu maksmast menetluskulusid, aga leiab, et tuleb lähtuda reaalsest olukorrast. Tänasel päeval ei ole tal füüsiliselt võimalust kohtukulusid tasuda. Veel pöörab J. Sidjakin kohtu tähelepanu sellele, et 21.012014 määruses räägitakse, et tal on võlgnevus teises kohtuasjas nr 1-07-1047. Määruskaebusele on lisatud dokumendid, mis näitavad, et see ei ole tõsi. Täitur Risto Kütile on tasutud tema poolt nõutav täitemenetluse kulu summas 70,56 eurot. Nõudesumma on aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Vastavasisulist seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.
6.KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega mõjuva põhjuse olemasolul pikendada või ajatada. Kohtu poole on J. Sidjakina pöördunud taotlusega peatada menetluskulude tasumine kuni veebruarini 2015.

6.1 Puutuvalt J. Sidjakina taotlusesse, selgitab ringkonnakohus, et KrMS § 424 võimaldab süüdimõistetul taotleda esiteks menetluskulude ajatamist (ositi tasumine teatud tähtaja jooksul) ja teiseks pikendamist (menetluskulude tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamine üle ühe kuu). Menetluskulude peatamise võimalust KrMS § 424 ei nimeta ega ole see ka hõlmatud kummagi osundatud taotlusalternatiiviga (ajatamine või pikendamine). Ehk siis, juba ainiti taotluse sisu tõttu puudub kohtul alus kaebuse rahuldamiseks. Sellist taotlust ei saa aktsepteerida ka põhjusel, et süüdistatava huvidest lähtuv menetluskulude tasumise peatamine kahjustaks oluliselt teiste isikute huvisid.

7.Järgnevalt peatub ringkonnakohus siiski ka küsimusel, kas J. Sidjakinal esineks mõjuv põhjus KrMS § 424 mõttes. Tuleb soostuda maakohtuga, et selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Kohtukolleegium toonitab, et KrMS § 424 on võimalik kohaldada üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral, mille tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta (tervikuna), millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9). 7.1 Taotlust on J. Sidjakina põhjendanud peaasjalikult sellega, et viibib vanglas ega oma piisavat sissetulekut. Ainuüksi asjaolud, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul iseenesest mõjuvaks põhjuseks KrMS § 424 mõttes. Tähelepanu tuleb pöörata ka maakohtu määruses kajastatule, et J. Sidjakinale on juba võimaldatud maksegraafik, mida isik ei ole täitnud: tasumata nõude jääk on 1737,45 eurot ja nõuete katteks ei ole laekunud ühtegi makset. See graafik pidi olema J. Sidjakinale teada alates kohtuotsuse kuulutamisest: nimelt on Tartu Maakohtu 04.12.2012 otsuse resolutsioonis sõnaselgelt kirjas, et süüdimõistetul tuleb tasuda menetluskulud ositi alates 2013 jaanuarikuust igakuise menetluskulu osana 144,79 eurot. J. Sidjakina elukäiku ning varasemalt tasumata rahalisi kohustusi hinnates leiab kohus, et suure tõenäosusega ei õnnestuks tal menetluskulusid tähtaegselt tasuda ka nende tasumist pikendades või ajatades.
8.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja §-st 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J. Sidjakina määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.