Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25. märts 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-2664
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.U , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 26.02.2014 ja lõpp 26.08.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.03.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.U-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.U on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 18.04.2012 otsusega KarS § 424 järgi 1 aastase vangistusega tingimisi. V.U ei täitnud katseajal kontrollnõudeid ning Viru Maakohtu 17.09.2012 määrusega pikendati V.U-le määratud katseaega 6 kuu võrra. Katseaeg kestis kuni 17.04.2014. V.U ei täitnud jällegi katseajal kontrollnõudeid ning Viru Maakohtu 04.09.2013 määrusega pöörati V.U-le tingimisi mõistetud karistus
1 aastat vangistust reaalselt täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.08.2013 ja lõpuks on 26.08.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitse korda ning vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Põhiline on alkoholijoobes juhtimine, mida ette ei ole planeeritud. Soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung V.U taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabanedes tööle minna xxxx . Isik soovib abistada oma isa, kellega koos hakkab pärast vabanemist elama. Isik usub, et suudab lõpetada alkoholi tarbimise. Prokurör V.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on mitmel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, viimane kord pikendati katseaega, kuid sellest hoolimata lõppes katsea eg ebarahuldavalt. Kinnipeetav on rikkunud kohtu poolt pandud kohustusi. Ta ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja nõuetekohaselt läbida. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
ei ole
Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Risk seisneb alkoholijoobes juhtimises. Kuigi vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 17 %, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 9%, siis tõenäosus uue alkoholijoobes juhtimise toimepanemiseks on olemas, kuna isik on korduvalt süüdimõistetud KarS § 424 järgi. Vangla iseloomustusest nähtub, et alkoholijoobes ei mõtle isik võimalikele tagajärgedele. Isik küll teadvustab oma probleeme, kuid kõik on jäänud endiseks. Tulevikuplaanid on isikul ebamäärased. Kuritegelikust käitumisest loobumine sõltub motivatsioonist loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab lõpetada alkoholi kuritarvitamise. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isik ise ei pea ennast sõltlaseks ega alkoholi kuritarvitajaks. Kohus leiab, et kohtu poolt karistuse täitmisele pööramisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu ei kompenseeri süüdimõistetul olemasolev elukoht ega töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.