Kriminaalasi nr. 1-11-11892
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
19.märtsil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu U.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: U.S tunnistati Tartu Maakohtu 31.oktoobri 2011.a otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati U.S-ile mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 28.jaanuari 2004.,a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.novembril 2011.a. U.S karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 29.veebruaril 2016.a. U.S on varem kriminaalkorras karistatud:
U.S kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Süüdistatava sõnul on seekordne vangistus pannud teda enda elu üle mõtlema ja mõjutanud edaspidise suhtes muutma enda käitumist. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. U.S avaldas, et eelkõige oma lapse pärast peab ta oma elu korda seadma ning jätkama edaspidi õiguskuulekalt. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toetanud. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on U.S ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsena arvestab kohus U.S puhul seda, et vabaduses on tal olemas toetavad lähedased ning tütar, kelle nimel on ta edaspidi väidetavalt valmis oma eluviise muutma. Samuti on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele, töökoht ning piisavad vahendid vabastusfondis, mis tagavad esialgse hakkamasaamise. Seega on tema elutingimused vabaduses üldiselt toetavad. Vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on tegelenud töötamisega ja läbinud keevitaja kursused ning sotsiaalabiprogrammi „Usk ja teadmine“. Kahel korral on ta alustanud ka sotsiaalabiprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid mõlemal korral jäi see pooleli, kuna takistas töötamist. Samas peab kohus U.S puhul ka tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama, et teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesoleval ajal kannab ta kõigi kolme kohtuotsuste kogumis ka liitkaristust vangistuse näol. Esmane karistus mõisteti talle varavastaste kuritegude eest tingimisi vangistusena, kuid sellest hoolimata jätkas ta katseajal samalaadset õigusvastast tegevust ja uue kohtuotsusega mõisteti juba liitkaristus reaalse vangistusena. Kuigi nimetatud karistuse kandmiselt otsustati süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastada kohaldades ka elektroonilist järelevalvet, siis ei suutnud ta antud võimalust siiski hinnata ning pani katseajal toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused U.S-ile vajalikku positiivset ja õiguskuulekusele suunavat mõju avaldada ei suutnud. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et oluliselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud just tema enda hoolimatu ja tagajärgedega mittearvestav käitumine, mis süvenes just alkoholi tarvitamisel. Samuti võib grupiviisiliste tegude põhjal järeldada süüdimõistetu mõningast mõjutatavust teiste isikute poolt. Kohtul ei ole, arvestades tema eelnevat elukäiku ning praeguseks ärakantud karistuse pikkust, tekkinud veel piisavat veendumust, et süüdimõistetu oma hoiakuid lõplikult muutnud ja mõistnud kuritegeliku käitumisega seonduvaid ohutegureid. Eitada ei saa U.S mõningast suhtumise muutumist enda endisesse elukäiku, kuid arvestades tema suhtumist varasematesse karistustesse ja
õiguskuulekusse üldse, ei ole tema praegune vabastamine esmasel tähtaja saabumisel siiski põhjendatud. Kohus peab märkima ka seda, et isikul olid toetavad ja motiveerivad tingimused, s.o väike laps, teised toetavad perekonnaliikmed ja elukoht, olemas ka enne viimast vangistust, kuid need asjaolud ei suutnud teda siiski piisavalt motiveerida ega olnud takistuseks tema õigusrikkumiste jätkamisel. Seega ei saa ka käesoleval ajal olla kindlat veendumust, et need asjaolud suudaksid U.S oluliselt mõjutada. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et U.S katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul täidetud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Elektrooniline valve, kui esmane ennetähtaegse vabanemise võimalus, ei ole kõikide süüdimõistetute puhul üldjuhul kohaldatav õigus, vaid tuleb siiski kohaldamisele nende isikute suhtes, kes ei ole varasemalt korduvalt õigusrikkumisi toime pannud ja kelle suhtes on võimalik veendunult öelda, et isik on käesolevaks ajaks vangistust kandes positiivsed järeldused ja muutused läbi teinud. U.S puhul sellise isikuga hetkel tegemist ei ole. Samuti ei ole kohtul piisavat kindlust, et süüdimõistetu suudaks järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades seda, et ka varasemastel katseaegadel on ta toime pannud uued kuriteod ning ennetähtaegse vabastamise perioodiks määratud katseajal on ta kriminaalhooldusnõudeid rikkunud. Kohus on U.S usaldanud vabastades teda ennetähtaegselt pika karistuse kandmiselt, kuid isik kuritarvitas korduvalt tema suhtes üles näidatud usaldust pannes katseajal toime nii kuriteo kui väärteo. Kohus leidis võimaliku olevat ka vaatamata toimepandud lisakohustuse rikkumisele jätta süüdimõistetu vabadusse karistust kandma. Kõike seda ülesnäidatud riigipoolset usaldust U.S aga ei hinnanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval hetkel ei ole põhjendatud U.S järjekordne usaldamine ja tema vabastamine elektroonilise järelvalvega oleks liiga ennatlik. Tema järelejäänud karistusaeg oleks liiga pikk ja paneks tema eeltoodud käitumist arvestades kahtluse alla kriminaalhoolduse eduka kulgemise. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks praegu vangistust edasi kanda ning tegeleda edasi ka oma kuriteoriskidega. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata U.S (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 31.oktoobri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.