Kohtulahend

usaldust ära teeninud, mistõttu tuleb tema järjekordset usaldamist ennetähtaegse vabastamise läbi kaaluda eriti põhjalikult. 2.2 Vangla arvamuse kohaselt ei ole süüdimõistetul vangistuse ajal olulisi muutusi motivatsioonis ega väärtushinnangutes tuvastatud. Pigem samastab ta end kriminaalse subkultuuriga ning on vanglaametnike suhtes negatiivselt meelestatud, millele viitab ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus vanglaametniku suhtes ebatsensuursete ja väärikust riivavate väljendite kasutamise eest. Ehkki süüdimõistetu ise ei pea seda rikkumiseks, on see siiski rikkumisena fikseeritud. 2.3 Samuti ei näe süüdimõistetu senini probleemi alkoholi tarvitamises ega oma motivatsiooni vastavate harjumuste muutmiseks, kuigi oluliselt on tema õigusvastane käitumine olnud seotud just alkoholi tarvitamisega. Nimetatud asjaolusid arvestades on kohtul tekkinud sügavad kahtlused sellest, et karistus oleks süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täitnud ning ta oleks motiveeritud oma kuriteoriske maandama ja jätkama vabaduses elu seadusekuulekalt. Samuti annab vangladistsipliini rikkumine aluse kahelda selles, kas süüdimõistetu oleks võimeline vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgima, eriti arvestades seda, et ka varasemad katseajad on tal ebaõnnestunud. 2.4 Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime ka mitmed varavastase iseloomuga kuriteod, siis tuleb ohuteguriks pidada ka tema võimalikku majanduslikku ebastabiilsust. Arvestades seda, et praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul süüdimõistetule kindlat töökohta Eesti Vabariigis garanteeritud ei ole, on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabanedes uute varavastase iseloomuga kuritegude toimepanemiseks. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul on tal võimalik asuda tööle Soome Vabariiki, ei saa nimetatud asjaoluga vastava riskiteguri maandamisel siiski arvestada, kuivõrd kriminaalhooldus eeldab temalt vähemalt alguses püsivat viibimist Eesti Vabariigi territooriumil, millest kriminaalhooldaja saab erandeid teha pigem üksikjuhtudel, mitte ilmselt sellises ulatuses nagu nõuaks töötamine Soome Vabariigis.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

noomitus 10 kuu jooksul. Varasemalt karistati teda sama perioodi jooksul vähemalt 9 korral kartseriga. Seega on paranemine olnud märgatav. A. Kallaste ei ole kunagi olnud negatiivselt meelestatud vanglatöötajate suhtes. Tal on mitmeid lähisugulasest või tuttavatest vanglaametnikke. 4.2 On tõsi, et ka varem on A. Kallastet tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning mõlemal korral on ta tagasi vanglasse sattunud, kuna oli autoroolis purjus. Praeguseks ajaks on ta iseseisvalt alkoholiprobleemist vabanenud (tarbides vaid vahel harva mõne pudeli lahjat õlu) ning ei ole enam purjuspäi autorooli istunud. Praegust kuritegu on ta eitanud ja teeb seda siiani, kuigi see võib mõjutada arvamust temast. 4.3 A. Kallaste soovib vabaneda, kuna teab, et ei riku enam katseaja nõudeid. Tal on olemas elu- ja töökoht. Kuigi teda Soome ei lubata alguses, saaks ta ajada asju Skype ́i vahendusel. Ta vajab tööd, kuna peres on 2 last ja abikaasa sissetulek on vaid 420 eurot. Ta möönab, et on paljukordselt karistatud, ent olematuks seda teha ei saa. A. Kallaste saab vaid lubada, et enam ta vanglasse ei satu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

negatiivselt meelestatud vanglatöötajate suhtes. Samuti esineb oht, et A. Kallaste kriminaalhooldus võib luhtuda, nagu seda on juhtunud varemgi. 6.4 Kiiduväärne on A. Kallaste soov ja tahe loobuda alkoholi tarvitamisest. Iseloomustuse kohaselt on ta alkoholi tarvitanud alates 15. eluaastast ning ka enamus kuritegusid on tingitud alkoholijoobest. Eriti oluline on alkoholist loobumine ka seetõttu, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt võib ta enda sõnul alkoholijoobes olla ükskõikne ja julm ning ei hooli oma tegude tagajärgedest.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.