Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-9166
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
süüdimõistetu Aivo Kallaste vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Aivo Kallaste (IK 36904145712; viibimiskoht: Tartu Vangla)
tingimisi
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu Aivo Kallaste temale Harju Maakohtu 18. novembri 2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 18. novembri 2013. a otsusega tunnistati Aivo Kallaste süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust alates 03. maist 2013. a. Kohtuotsus jõustus 04. detsembril 2013. a. Aivo Kallaste karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 03. juulil 2014. a. Aivo Kallastet on varem kriminaalkorras karistatud:
Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Aivo Kallaste ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Vabastamiseks peavad olema ka materiaalsed alused. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aivo Kallaste puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu. Sellest hoolimata peab aga kohus arvestama, et teda on kriminaalkorras karistatud juba korduvalt ning ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Samuti on teda juba varasemalt kahel korral tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ja senini ei ole ta tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud, mistõttu tuleb tema järjekordset usaldamist ennetähtaegse vabastamise läbi kaaluda eriti põhjalikult. Vangla arvamuse kohaselt ei ole süüdimõistetul vangistuse ajal olulisi muutusi motivatsioonis ega väärtushinnangutes tuvastatud. Pigem samastab ta end kriminaalse subkultuuriga ning on vanglaametnike suhtes negatiivselt meelestatud, millele viitab ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus vanglaametniku suhtes ebatsensuursete ja väärikust riivavate väljendite kasutamise eest. Ehkki süüdimõistetu ise ei pea seda rikkumiseks, on see siiski rikkumisena fikseeritud. Samuti ei näe süüdimõistetu senini probleemi alkoholi tarvitamises ega oma motivatsiooni vastavate harjumuste muutmiseks, kuigi oluliselt on tema õigusvastane käitumine olnud seotud just alkoholi tarvitamisega. Nimetatud asjaolusid arvestades on kohtul tekkinud sügavad kahtlused sellest, et karistus oleks süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täitnud ning ta oleks motiveeritud oma kuriteoriske maandama ja jätkama vabaduses elu seadusekuulekalt. Samuti annab vangladistsipliini rikkumine aluse kahelda selles, kas süüdimõistetu oleks võimeline vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgima, eriti arvestades seda, et ka varasemad katseajad on tal ebaõnnestunud. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime ka mitmed varavastase iseloomuga kuriteod, siis tuleb ohuteguriks pidada ka tema võimalikku majanduslikku ebastabiilsust. Arvestades seda, et praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul süüdimõistetule kindlat töökohta Eesti Vabariigis garanteeritud ei ole, siis leiab kohus, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabanedes uute varavastase iseloomuga kuritegude toimepanemiseks. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul on tal võimalik asuda tööle Soome Vabariigi, siis leiab kohus, et nimetatud asjaoluga ei saa vastava riskiteguri maandamisel siiski arvestada, kuivõrd kriminaalhooldus eeldab temalt vähemalt alguses püsivat viibimist Eestis Vabariigi territooriumil, millest kriminaalhooldaja saab erandeid teha pigem üksikjuhtudel, mitte ilmselt sellises ulatuses nagu nõuaks töötamine Soome Vabariigis.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aivo Kallaste katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et karistus oleks tema puhul oma eesmärgid täitnud, tema kuriteoriskid oleksid piisaval määral maandatud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Arvestades Aivo Kallaste varasemat korduvat karistatust ja temale antud võimalusi karistuse kandmiseks kergemal viisil, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise jätkumist, samuti vangistusest kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, leiab kohtunik, et tema puhul piisavalt usaldusväärse isikuga tegemist ei ole ning puudub alus Aivo Kallaste vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.