Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.Z elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu 30.10.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 06.03.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.05.2012 ja lõpp 27.08.2015. Kinnipidamisasutuses M.Z kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. On õppinud 2,5 aastat xxx, mille jättis pooleli, kuna soovis minna tööle. Vangistuses xxx kursused. xxx kutset. Täiendavat eriala õppida ei soovi. Kinnipeetav on töötanud umbes aasta ametlikult pagaritööstuses. Harva on teinud juhutöid ehitustel. Alates 2004 töövõimetuspensionil. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension. Toimetulekut mõjutavad võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Korduvalt sooritatud varavastased (ka vägivalda kasutades) kuritegusid. Vangistuses töötab: 21.01.2013-05.08.2013 eluosakonna koristajana, AS EVT pesumajas tööline alates 05.08.2013. Tööst keeldumisi ei ole esinenud. Alustas alkoholi tarvitamist 15 aastaselt. Peab normaalseks kord nädalas õlle joomist. Varasemalt on käinud psühhiaatri juures seoses alkoholivastase kodeerimisega. 26.07.2011 karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist moonivedeliku süstimisega 1997 aastal. Alates 1999 süstis heroiini. On proovinud kanepit ja amfetamiini. Korduvalt viibinud metadooniasendusravil (viimati 2012 kevad). Kinnipeetava sõnul tarvitas viimati narkootikume ca 2 aastat tagasi. Tarvitamissagedus oli 1x päevas. NPAS § ́15 alusel karistatud 6 korda (viimati 2005). Enamus kuritegusid on sooritatud narkootikumide saamise jaoks. On kuritegusid toime pannud narkojoobes. Vangistuses osalenud sõltuvusainete tarvitamist käsitlevates sotsiaalprogrammides ja tugigruppides. Käesoleval hetkel paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas Kriminaalkorras karistatud 11 korda. Reaalset vangistust kannab 4. korda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 82%, Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%, Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga. Käesoleval ajal elavad korteris Vxxx Dxxx ja M.Z Dxxx, kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Elektroonilise valveseadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Vxxx Dxxxa töötab, M.Z Dxxx on pensionil ning nad on nõus M.Z vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole M.Z kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Karistusregistri andmetel on M.Z üksteist korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud neli korda tingimisi vangistusega, millest kolm viimast ebaõnnestusid, kuna M.Z jätkas kuritegude sooritamist.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. M.Z taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et M.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.Z distsiplinaarkaristused puuduvad. M.Z on vanglas neljandat korda. Varem kriminaalkorras karistatud 10 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõisteti varguse eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud NPALS ja alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning M.Z-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem M.Z-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks M.Z uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.