Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-06-5624
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. veebruari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.J kaitsja määruskaebus
advokaat
Ivo
Kütt,
sealhulgas väga raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise eest omakasu ajendil ning eriti piinaval ja julmal viisil, ning tema viimane kuritegu kujutas endast vangistuses toime pandud piinamist. Mõistetud vangistusest on süüdimõistetul käesolevaks ajaks kandmata mõned kuud alla 5 aasta. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. 2.2 Käesoleval juhul on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks ilmselgelt vastuolus ühiskonna õiglustundega, arvestades eelkõige T.J poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust. Samuti ei ole kohtul piisavat veendumust, et vajalikul määral oleksid maandatud süüdimõistetu õigusvastase käitumise riskitegurid. 2.3 Kohtule esitatud materjalide põhjal on alust arvata, et oluliselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud just majanduslikku kasu teenimise eesmärgid. Kuna praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule vabaduses kindlat töökohta garanteeritud, siis on jätkuvalt oht tema poolt vabaduses majanduslikust olukorrast tulenevalt uute kuritegude toimepanemiseks. Kuigi vabanemisel on süüdimõistetul küll olemas endise elukaaslase toetus ja praeguseks on tal kogunenud ligikaudu 1000 eurot ka vabastusfondi, ei aita nimetatud asjaolud majanduslikust olukorrast tulenevat ohufaktorit süüdimõistetu puhul siiski vajalikul määral maandada. Kuigi vabastusfondis olev rahasumma tagab süüdimõistetule vabaduses ilmselt esialgse toimetuleku, ei ole siiski kindel, et selle lõppemisel leiaks ta endale ka püsiva töökoha, mis edasist toimetulekut võimaldaks, eriti arvestades tema kriminaalset tausta ja pikaajalist eemalolekut tööturust. Samuti ei saa loota sellele, et piisava majandusliku stabiilsuse tagaks süüdimõistetule endise elukaaslase toetus, kuna ilmselt ei saa vastav rahaline tugi olla olulise suurusega. Kui arvestada lisaks seda, et ka kuritegude toimepanemise ajal oli süüdimõistetul mitteametlikest töödest teatud sissetulek olemas, kuid see tema kuritegusid ei takistanud, siis on kaheldav, et seda suudaks teha ka endise elukaaslase poolt pakutav toetus.
realiseerunud: kuritegevus ei kasvanud ning ennetähtaegselt vabastatud isikute retsidiivsus jäi madalamaks võrreldes nende isikute retsidiivsusega, kes vabanesid karistusaja lõppedes“. Eriti oluliseks peab kaitsja ennetähtaegset vabastamist pikaajaliste vangide puhul, kelle suhtes oleks rakendatav suhteliselt pikaaegne riigipoolne kontrollmehhanism ning abi resotsialiseerumisel. Samuti annab kriminaalhooldus koos lisatingimustega parema tulemuse võrreldes olukorraga, kus isik üritaks ise vabanedes hakkama saada. 4.3 Kohus ei ole arvestanud positiivse dünaamikaga T.J käitumises ja elukorralduses. Alates 16.05.2012 puuduvad T.J osas igasugused intsidendid. Tema hoiakud on muutunud. Eeltoodu saab kaheldamatult panna nii vanglas läbitud sotsiaalprogrammi läbimisele, kuid ilmselt veelgi olulisemas määras taastekkinud suhtlusele oma perekonnaga, eriti 13 aastaseks saanud pojaga, kelle kasvatamises ta soovib osaleda. 4.4 Kohus motiveerib T.J mittevabastamist olulisel määral garanteeritud töökoha puudumisega vabaduses. Vanglas puuduvad võimalused kontakteerumiseks tööandjatega või Töötukassaga. Kaitsja märkis kohtuistungil, et keevitaja kutseoskustega isikul käesoleval ajal Eesti Vabariigis töö leidmisega raskusi ei tekiks, kuid on ilmselge, et isik peab oma oskusi võimalikule tööandjale saama näidata. Tööleasumise kohustus on võimalik T.J-ile panna lisakohustusena.
peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Apellatsioonikohus märgib, et Eesti seadused ennetähtaegset vabanemist ei garanteeri ning karistuse ärakandmine on pigem reegel kui erand. Ehkki kaitsja määruskaebuses viidatud uurimuses on tõepoolest sedastatud ennetähtaegselt vabanenute madalamat retsidiivsust võrreldes karistusaja lõpuni kandnud isikutega, tuleb KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid arvestada kogumis, mis praegusel juhul välistab T.J ennetähtaegse vabastamise. 6.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu määrus on põhjendatud ja põhistatud ning kaitsja kaebus tuleb vaatamata sellele, et T.J hoiakus on viimasel ajal täheldatavad positiivsed muutused, jätta sel korral rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.