lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-5624/89

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 11.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-06-5624/89
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-5624/52Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.10.20101-06-5624/76Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas07.12.20121-06-5624/82Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.02.20141-06-5624/98Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.08.20141-06-5624/144Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.03.20151-06-5624/171Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-5624

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. veebruari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.J kaitsja määruskaebus

advokaat

Ivo

Kütt,

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 7. veebruari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu T.J kaitsja advokaadi Ivo Kütt määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.T.J tunnistati Tartu Maakohtu 31.01.2007 otsusega süüdi KarS § 122 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.J-ile Tartu Maakohtu 18.03.2004 otsuse mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust alates 31.01.2007.
1-06-5624/189
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
19.01.2016
1-06-5624/198Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.01.2017
1-06-5624/210Tartu Maakohus Valga kohtumaja20.04.2018
1-06-5624/216Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.05.2018
2.Tartu Maakohtu 07.02.2014 määrusega jäeti T.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 T.J puhul on positiivne vabaduses toetavate lähedaste ja kindla elukoha olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on tegelenud riigikeele ja eriala omandamisega, osaleb tööhõives ja on läbinud ka sotsiaalabiprogrammi „Õiget hetk“. Samas aga peab kohus arvestama, et T.J on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning käesolev reaalne vangistus on tema jaoks teistkordne. Praegune vangistus on talle mõistetud liitkaristusena mitme kohtuotsuse kogumis,

sealhulgas väga raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise eest omakasu ajendil ning eriti piinaval ja julmal viisil, ning tema viimane kuritegu kujutas endast vangistuses toime pandud piinamist. Mõistetud vangistusest on süüdimõistetul käesolevaks ajaks kandmata mõned kuud alla 5 aasta. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. 2.2 Käesoleval juhul on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks ilmselgelt vastuolus ühiskonna õiglustundega, arvestades eelkõige T.J poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust. Samuti ei ole kohtul piisavat veendumust, et vajalikul määral oleksid maandatud süüdimõistetu õigusvastase käitumise riskitegurid. 2.3 Kohtule esitatud materjalide põhjal on alust arvata, et oluliselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud just majanduslikku kasu teenimise eesmärgid. Kuna praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule vabaduses kindlat töökohta garanteeritud, siis on jätkuvalt oht tema poolt vabaduses majanduslikust olukorrast tulenevalt uute kuritegude toimepanemiseks. Kuigi vabanemisel on süüdimõistetul küll olemas endise elukaaslase toetus ja praeguseks on tal kogunenud ligikaudu 1000 eurot ka vabastusfondi, ei aita nimetatud asjaolud majanduslikust olukorrast tulenevat ohufaktorit süüdimõistetu puhul siiski vajalikul määral maandada. Kuigi vabastusfondis olev rahasumma tagab süüdimõistetule vabaduses ilmselt esialgse toimetuleku, ei ole siiski kindel, et selle lõppemisel leiaks ta endale ka püsiva töökoha, mis edasist toimetulekut võimaldaks, eriti arvestades tema kriminaalset tausta ja pikaajalist eemalolekut tööturust. Samuti ei saa loota sellele, et piisava majandusliku stabiilsuse tagaks süüdimõistetule endise elukaaslase toetus, kuna ilmselt ei saa vastav rahaline tugi olla olulise suurusega. Kui arvestada lisaks seda, et ka kuritegude toimepanemise ajal oli süüdimõistetul mitteametlikest töödest teatud sissetulek olemas, kuid see tema kuritegusid ei takistanud, siis on kaheldav, et seda suudaks teha ka endise elukaaslase poolt pakutav toetus.

3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning et tema vabastamine ei riivaks liigselt ühiskonna õiglustunnet, arvestades nii T.J poolt toime pandud kuritegusid kui ka ärakandmata karistusaja pikkust. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kanda ja võimalusel tegeleda ka oma kuriteoriskide täiendava maandamisega.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada T.J tingimisi ennetähtaegselt vangistusest koos katseajaks pandavate lisakohustustega. 4.1 Kohus jättis tähelepanuta, et T.J viibib vangis alates 2000. aastast, s.o peaaegu 14 aastat. Nõustuda ei saa sellegagi, et T.J ennetähtaegne vabastamine oleks ilmselges vastuolus ühiskonna õiglustundega, mis on subjektiivne hindamisfaktor. Kaitsja seisukoht on, et ühiskond ei mõistaks hukka isiku ennetähtaegset vabastamist, kes on järjest vangis olnud 14 aastat. Kohtu seisukoht, mille kohaselt ei saaks esimese astme kuriteo toime pannud ja pikaajalist vangistust kandvaid isikuid tingimisi vabastada, on vastuolus KarS § 76 sätestatuga. 4.2 Kohus ei arvestanud kaitsja seisukohtadega uuringust „Ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja praktika analüüs“, kus leiti, et „Ohud, mida seoses muudatustega kardeti, ei

realiseerunud: kuritegevus ei kasvanud ning ennetähtaegselt vabastatud isikute retsidiivsus jäi madalamaks võrreldes nende isikute retsidiivsusega, kes vabanesid karistusaja lõppedes“. Eriti oluliseks peab kaitsja ennetähtaegset vabastamist pikaajaliste vangide puhul, kelle suhtes oleks rakendatav suhteliselt pikaaegne riigipoolne kontrollmehhanism ning abi resotsialiseerumisel. Samuti annab kriminaalhooldus koos lisatingimustega parema tulemuse võrreldes olukorraga, kus isik üritaks ise vabanedes hakkama saada. 4.3 Kohus ei ole arvestanud positiivse dünaamikaga T.J käitumises ja elukorralduses. Alates 16.05.2012 puuduvad T.J osas igasugused intsidendid. Tema hoiakud on muutunud. Eeltoodu saab kaheldamatult panna nii vanglas läbitud sotsiaalprogrammi läbimisele, kuid ilmselt veelgi olulisemas määras taastekkinud suhtlusele oma perekonnaga, eriti 13 aastaseks saanud pojaga, kelle kasvatamises ta soovib osaleda. 4.4 Kohus motiveerib T.J mittevabastamist olulisel määral garanteeritud töökoha puudumisega vabaduses. Vanglas puuduvad võimalused kontakteerumiseks tööandjatega või Töötukassaga. Kaitsja märkis kohtuistungil, et keevitaja kutseoskustega isikul käesoleval ajal Eesti Vabariigis töö leidmisega raskusi ei tekiks, kuid on ilmselge, et isik peab oma oskusi võimalikule tööandjale saama näidata. Tööleasumise kohustus on võimalik T.J-ile panna lisakohustusena.

5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 07.03.2014. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik T.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. Kohus on arvestanud T.J kuritegude toimepanemise asjaoludega (raske isikuvastane kuritegu – tapmine omakasu ajendil ning eriti piinaval või julmal viisil, samuti vangistuses toime pandud piinamine), varasema elukäiguga (kriminaalkorras karistatud 5 korral). Maakohus on juba arvestanud ka kinnipeetava käitumisega karistuse kandmise ajal (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, eriala omandamine ja tööhõives osalemine) ning elutingimuste ja tagajärgedega, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob (garanteeritud töökoha puudumine ning pikaajaline eemalviibimine tööturust, mis raskendab tööle saamist, positiivsest küljest lähedaste ja kindla elukoha olemasolu). Kokkuvõtvalt leiab, ringkonnakohtu kolleegium, et maakohus on igati arvestanud kaalutlusõigust rakendades nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. 6.2 Kaitsja leiab, et ühiskonna õiglustunne on hindamisfaktorina subjektiivne ning sedastab, et ühiskond ei mõistaks hukka isiku vabastamist, kes on vangistuses viibinud juba 14 aastat. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on kuriteo raskusel ja iseloomul määrav tähtsus ja ärakandmata karistusosa – natuke vähem kui 5 aastat ei võimalda süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad

peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Apellatsioonikohus märgib, et Eesti seadused ennetähtaegset vabanemist ei garanteeri ning karistuse ärakandmine on pigem reegel kui erand. Ehkki kaitsja määruskaebuses viidatud uurimuses on tõepoolest sedastatud ennetähtaegselt vabanenute madalamat retsidiivsust võrreldes karistusaja lõpuni kandnud isikutega, tuleb KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid arvestada kogumis, mis praegusel juhul välistab T.J ennetähtaegse vabastamise. 6.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu määrus on põhjendatud ja põhistatud ning kaitsja kaebus tuleb vaatamata sellele, et T.J hoiakus on viimasel ajal täheldatavad positiivsed muutused, jätta sel korral rahuldamata.

7.Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta maakohtu määrus muutmata ja advokaat Ivo Küti määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.