Kohtulahend

Vabaduses oli isik ülapeetav, ei käinud tööl ega koolis. Ametlikku töökohta kinnipeetav otsinud ei ole. Seoses hõivatusega on uue kuriteo risk suur, sest paljud kuriteod on toime pandud tegevusetuse pärast. Kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata võlanõudeid 53,76 euro ulatuses. Vanglas on hõivatud õppetööga, vaba aja sisustamisest huvitatud ei ole. Raivo on tarvitanud alkoholi, ka kuritegude puhul oli soodustegur alkohol. On hakanud tarvitama ka kanget alkoholi. Sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid tarvitamisega probleeme oli. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Karistust kannab süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise ja hoidmise, võõra vallasasja omavolilise kasutamise ning varguste eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Kuriteod on väga sarnased, majandusliku kasu saamise eesmärk on olnud väga tühine, põhiline on seiklushimu, vahel ajendiks ka alkoholijoove. Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub Raivo Rüütel elama xxx, mis kuulub tema emale. Raivo jaoks on olemas omaette tuba, kuhu on võimalik paigaldada seadmed elektroonilise valve rakendamiseks. Samuti on olemas ema ja vanaonu kirjalik nõusolek Raivo Rüütli vabanemiseks elektroonilise valve alla antud aadressile. Ema hindab perekonna majanduslikku toimetulekut rahuldavaks, kõik esmavajalik on olemas ja ema on nõus katma Raivo ülalpidamiskulud kuni viimase tööle asumiseni. Kuna lähiümbruses töökoha leidmine ei ole suure tõenäosusega võimalik, siis saab tööotsimise kohustust rakendada peale elektroonilise valve lõppu. Raivo Rüütli käitumist vabaduses saavad mõjutada tutvusringkond, alkohol, impulsiivne käitumine ning vähene tegevuste valik kodus. Raivo Rüütel on tihti käitunud impulsiivselt, võtnud läbimõtlematult ette tegevusi, mis on viinud kuritegevuseni. Samuti on ta liitunud kergekäeliselt teiste noormeestega, tarvitanud koos nendega alkohoolseid jooke ning see on samuti lõppenud seadusevastaste tegudega. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et käitumiskontrolli aja jooksul saaks R. Rüütel jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni ühe aasta kestel. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Raivo Rüütel taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Raivo Rüütli tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Raivo Rüütli isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Raivo Rüütel nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Raivo Rüütel on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Varasemalt oli varavastaste kuritegude eest karistatud tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile kuid katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Viimane karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest. Väärteo korras korduvalt karistatud liiklus- ja alkoholiseaduse alusel. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, pani toime samalaadsed varavastased kuriteod, mis osutub sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. R.Rüütli vabanemisel elektroonilise valve alla ei ole tal suure tõenäosusega võimalik asuda elukoha lähikonnas tööle ning garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Raivo Rüütli puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Raivo Rüütlile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Raivo Rüütlit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel s.o elukoha olemasolu ning lähedaste toetus, ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uute toimepandud kuritegude asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval alaline elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal ja seni kantud vangistuse esimesel poolel, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja seaduskuulekalt läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada põhiharidus (õpib 9.klassis individuaalõppel) ja eriala ning osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, ja seda ka katseajal peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.